Olen kuulnud et pannakse spikad diisliga käima.
ja mis vahe on diislil ja bensiinil?!??
Et pannakse benaga käima ja siis diisel.??!!!
Kas on see tõsi, et sapikas läheb diisliga käima???
Tsitaat:Niimoodi kirjutas: kerps
Olen kuulnud et pannakse spikad diisliga käima.
ja mis vahe on diislil ja bensiinil?!??
Et pannakse benaga käima ja siis diisel.??!!!
Kas on see tõsi, et sapikas läheb diisliga käima???
Diisli ja bensa vahhheon selline, et diisel on kergelt töödeldud nafta (täpsemalt ei oska öelda) aga bensiin on destilleeritud nafta. Bnsiinimootoris pannakse segu plahvatama peale kütuse kolvi poolt kokkusurumist küünlalt antava sädemega, diiselmootoris toimub plahvatus silindrisse pihustatud kütuse rõhu all kokkusurumise teel (sädet ei vajata) Seetõttu on diiselmootorite nõutav kompressioon kõvasti suurem, kui bensukal (diiselmootori kompressioon sierral 23, mõnedel uuematel autodel 30 kandis vs. bensiinimootoritel 12 ja selle ümber.
Tuttav sõitis 92 aastal, kui suur kütusekriis oli Karpata nimelise mopeediga bensiiniga mootori soojaks ja valas siis lennukipetrooli paaki, millega edasi sõitis. Petrooliga sõites võisid küünlalt rahumeeli piibu maha võtta ja mootor käis rõõmsalt edasi
Tõsi võimsust oli kõvasti vähem. Siin foorumis rääkis ka keegi, et mopeediga sai samamoodi diisliga sõidetud, seetõttu võib arvata, et vast on võimalik sapparit ka niimodi mingil viisil pruukida? Kui aga mootor maha jahtub ja toitesüsteemis dsiisel sees, siis ei aita küll vist muu, kui kogu süsteemi laialilõhkumine ja puhastamine, et masinale jälle elu sisse saada
Kunagi sai uudishimust seda diisli asja Pannooniaga proovitud.... puhta diisliga ei käinud isegi soojast peast tee või tina.
segu vahekoras 1 osa bena ja 2 osa diislit andis aga igati kasutuskõlbuliku segu, millega oli hea tahmisekorral isegi külma mootorit võimalik käima saada. Mingit kulu või nii ei oska öelda, samuti võimsuse vahet. Ajad olid väga ammu ja masin selline kolu, millega lükkamis piirkonnast väljuda ei tohtinud
80 -ndatel oli Leningradi teel üks sapakas moskvitsist täie lauluga mööda pannud ja esimeses tanklas saadi jälle kokku. Mossemehel silmad punnis - sapikas tangib diislit. Lähemal uurimisel selgus siis, et sapikale pandud mingi reka külmiku diiselmootor.
kamee1 Kirjutas:80 -ndatel oli Leningradi teel üks sapakas moskvitsist täie lauluga mööda pannud ja esimeses tanklas saadi jälle kokku. Mossemehel silmad punnis - sapikas tangib diislit. Lähemal uurimisel selgus siis, et sapikale pandud mingi reka külmiku diiselmootor.
elasid kord ...
...
...ja kui nad ära surnud pole, elavad tänase päevani.
tegelikult tekkis ülaltoodud muinasjutuga küsimus: kas vene ajal üldse tanklates diislit oli? See kütuseliik ju toona teel liikuva tehnika puhul autobaasidega seostus - ning neid liikureid tangiti ju vaid autobaasides?
t,
liiga noor, et mäletada
13piisab Kirjutas:tegelikult tekkis ülaltoodud muinasjutuga küsimus: kas vene ajal üldse tanklates diislit oli? See kütuseliik ju toona teel liikuva tehnika puhul autobaasidega seostus - ning neid liikureid tangiti ju vaid autobaasides?
ise küsin, ise vastan: OLI!
...et Mazid jms tankisid ikka aeg-ajalt teeveeres kah
Sapparitele aretati N.ajal Tšehhi külmikpoolhaagiste külmutusagregaatide mootoreid.Ja minu arust olid need bensiiniga töötavad (Skoda vms kloonid).
vaat see on hea küsimus, olin vene ajal tanklas käies allameetrimees ja ise kettas ei istunud. vist olid ikka mingid diisli kalonkad, aga siis olid bensiinitalongid, läksid toidupoodi ja ostsid talongi, millega sai tanklas bensiini võtta, hiljem sai juba raha eest, 76 maksis 30 kopikat ja 93 40
13piisab Kirjutas:[quote=kamee1]
tegelikult tekkis ülaltoodud muinasjutuga küsimus: kas vene ajal üldse tanklates diislit oli? See kütuseliik ju toona teel liikuva tehnika puhul autobaasidega seostus - ning neid liikureid tangiti ju vaid autobaasides?
t,
liiga noor, et mäletada
olen isegi sapakale diislit bensuga segatuna paaki kalland. suitseb ja kaua ei tööta.
Kenu Kirjutas:...76 maksis 30 kopikat ja 93 40
Oh, see oli Vene aja lõpu lühikest aega kehtinud kirvehind. Vene aja sügavuses olid hinnad hoopis teised.
76 oli ikka 7,5 kopikat. Kui siis tõsteti 15 kopika peale, siis öeldi, et see on õudkallis.
Ja varem (seda aega ma ei mäleta) oli 76 suisa mõni kopikas olnud. Aga vahet polnud... mõnelt tuttavalt GAZi, ZILi või LAZimehelt sai teda odavalt nagunii
valdo Kirjutas:Kenu Kirjutas:...76 maksis 30 kopikat ja 93 40
Oh, see oli Vene aja lõpu lühikest aega kehtinud kirvehind. Vene aja sügavuses olid hinnad hoopis teised.
76 oli ikka 7,5 kopikat. Kui siis tõsteti 15 kopika peale, siis öeldi, et see on õudkallis.
Ja varem (seda aega ma ei mäleta) oli 76 suisa mõni kopikas olnud. Aga vahet polnud... mõnelt tuttavalt GAZi, ZILi või LAZimehelt sai teda odavalt nagunii
Minu isa sõitis alates `78(siis sai oma auto) aastast Nõukogudemaa päikese all ja bensu hinda ta ei olnud kunagi uurinud ja MITTE KUNAGI ostnud, sest alati sai ta kuskilt bentsu tasuta. Nt. kolhoosist ja mu isapoolne vanaisa oli poe Direktor ka. Vanaisa ise põletas aastas u. 100000 kilomeetri jagu bensu maha samuti tasuta
Teise vanaisa asjade seest leidsin see-eest Talongi 20-nele liitrile bentsule AI-93
Kusjuures mina tean omast käest ka seda, et üks tuttav tudeng ülikoolipäevil sapikat odava diisli peal sõidutas. Pidi olema jah, et bensuga mootor tuliseks ja odav disla või kergkütteõli sisse. Samas tol ajal ei taibanud lähemalt uurida, kuidas tal see asi tehniliselt lahendatud oli. Seda mäletan, et kõike alates küünaldest ja lõpetades väljalaskesüsteemiga pidi hirmsasti tahmama. Loogiline, kas pole...
Iseenesest kõige lihtsam lahendus oleks paigaldada lisakütusepaak, karbussi kaks kütusevoolikut (karbussi juurde liitekoht) ja salongi kütusekraanid. Sõidad bensuga kuumaks, siis keerad bensukraani kinni ja avad sujuva liigutusega sealsamas kõrval ilutseva diislikraani. Enne sihtpunkti jõudmist sooritad vastupidises järjekorras liigutused ja peaks probleem lahendatud olema. Tehniliselt huvitav katsetus, kuigi rentaablus tänapäeval on ülimalt kaheldav (bensu/disla hinnavahe vs. mootori vastupidavus jms).
mossepower Kirjutas:valdo Kirjutas:Kenu Kirjutas:...76 maksis 30 kopikat ja 93 40
Oh, see oli Vene aja lõpu lühikest aega kehtinud kirvehind. Vene aja sügavuses olid hinnad hoopis teised.
76 oli ikka 7,5 kopikat. Kui siis tõsteti 15 kopika peale, siis öeldi, et see on õudkallis.
Ja varem (seda aega ma ei mäleta) oli 76 suisa mõni kopikas olnud. Aga vahet polnud... mõnelt tuttavalt GAZi, ZILi või LAZimehelt sai teda odavalt nagunii
Minu isa sõitis alates `78(siis sai oma auto) aastast Nõukogudemaa päikese all ja bensu hinda ta ei olnud kunagi uurinud ja MITTE KUNAGI ostnud, sest alati sai ta kuskilt bentsu tasuta. Nt. kolhoosist ja mu isapoolne vanaisa oli poe Direktor ka. Vanaisa ise põletas aastas u. 100000 kilomeetri jagu bensu maha samuti tasuta
Teise vanaisa asjade seest leidsin see-eest Talongi 20-nele liitrile bentsule AI-93
Velled,minu arvates see on ikka üks väga rumal idee.Kui mingi mootor on tehtud mingi kütuse jaoks siis ta ikka sellega peab töötama.Mõtleme kas või vana kuupea peale. Muidugi on ju teda ka vene ajast trakoreid,T-25 eel-isasid,ühesilindrilisi,mis käivitati bensiinilt ja seejärel viidi üle diisli-reziimile.Miks neid enam pole-seegi vast selge-ei saa olla kahes paadis korraga.Ehk nagu natuke vulgaarselt väljendudes-ei saa olla vaid natuke rase.Litsi unistus.Täitumatu.
Kui nüüd õieti mäletan,siis oli see aasta 1978 kevad,kui tõusis bensiini hind.A-76 puhul 7,5 kopikalt 15-le kopikale per/liiter ja AI-93 hind 9 kopikalt 20-le .Muuseas 93 ja 95 hind oli sama.Erinevus vaid selles,et Tallinnas müüdi 95 vaid ühes jaamas ja seda ka mitte alati.Muuseas samal ajal tõusis ka kohviubade hind 4 rbl-ilt 16 rbl.-ni.ja kes seda aega veidigi mäletab siis sellest tuli suur jama,suur jama vähemasti \"Pikkri\" tollasele peatoimetajale.Ühe karikatuuri pärast.\"Krokodillist\" pärit pildist ja päritolu teda lõpuks ka säästis.
Kütuse talonge oli kahte sorti-turu ja riigifond.Turufond erainimesele ja riigifond asutuse autodele.Pole õige väide,et \"baasi\" masinad vaid baasis tankisid.Ei teagi selliseid baase,Tallinnas küll ei tea.Aga ehk see minu teadmatus.Need riigi talongid toimisid ENSV-s vähemasti 90 nda aasta lõpuni.Eriti hea oli see kui said need talongid kätte tembeldamata.Siis sai nendega igasugu trikke teha.
15lt 30-le ja 20lt 40-le läks hind 81 sügisel.Ma ei oska anda hinnangut- kuivõrd vene -aja lõpp siis sel aastal oli.Muuseas siis muudeti ka autode hindasid ja seda kunagi ostetud autot edasi müües pidi keegi riigile selle hinna vahe kinni maksma.Praegult tundub idiootne eks?!Tundus ka siis.Aga ka selle vastu oli tollal seaduslik võimalus ja mida ka kasutati.Aga,vast räägib sellest keegi teine.
Tervitades,Flanagan
olid eraldi jaamad ainult riig(sh kolhoosi ehk ametiautodele) ja eraautodele. Riigiautod said ainult talongide eest erad raha eest. Veel olid asutuse sisesed bensukad- seal tangiti teekonnalehe alusel. Ja talonge sai ülemuste autod ja need kes pikemaid sõite tegid.
Ise aga olen oma ameti Jerazi-ga sõites kasutanud olude sunnil ahjukütuse ja lennuki petrooli segu. Hommikul käimapannes oli probleeme- terve õue musta suitsu täis- nagu vana diisel traktori käevitus- pärast tuksus ilusti(õnneks oli suvine aeg ja asta vist 1992). Võimsust oli jah vahest natuke vähem. Siis aga jäi hoopis lahjaks, mis põhjusel ei tegi. Sai see pisku bensunorm 20l nädalas oma isklikku sigulli valatud ja sõit jätkus
Mulle tundub ,et teema algataja plaanis tegelikult diiselmootori paigaldamist sapparile, kuid teema kisub natuke teisele lainele.
Meelde tuletades oli Saab 99-st vähemalt Soome turu jaoks olemas päris ametlik \"küttepetrooli versioon\". Asi siis madala surveastemega tavaline bensukas, millel juba tehasest kaks paaki ja kütuse ümberlülitamise võimalus. Siis asi bensuga käima ja töösoojaks ning seejärel toona veel aktsiisivaba petrooli peale. Neid tehti kindlasti veel 70-ndatelgi. Kui 1991. aastal Soomest Saab 99 ostsin, sain ka sellise mudeli reklaamprospekti kaasa. Müüja sõnul olid need süsteemid küll selleks ajaks \"aplaagrisse\" saadetud. Üritasin nüüd netist asja kohta info leida, aga ei miskit. Kui keegi mõne asjakohast linki teab, võiks siia üles riputada.
kullokas Kirjutas:...Kui 1991. aastal Soomest Saab 99 ostsin...
Meie peres olnud Saabil oli ka \"petrol\" ümberlüliti salongis...
Põhjalas sõidetud petrooliga veel kaheksakümnendatel. Mul säälpool hulk sõpru, nood on pajatanud säendseid lugusid. Veel kaheksakümnendate alul polnud Soome miski jõukas heaoluühiskond nigut praegu. Eriti põhja pool olivad olud üsna kesised olnud.
Sory jälle OT pajatuse pärast
Aga kui rääkida sapaka mootori asendamisest mõne normaalsema mootoriga, siis ma näinud oma silmaga Fiati tagamootoriga isendit. Oli vist Fiat 133 vesijahutusega mootor peale pandud.
Masin käis veel 90ndate alguses täiesti legaalselt ülevaatusel. Nüüd oleks ümberehitus loata seal kindlasti probleeme.