Raamatus "Esimesest autost viimase voorimeheni" ja mujalgi, kus juttu Tallinna ühistranspordi arengust, on ära nimetatud Tallinna esimeste sõjajärgsete taksodena 1949. aastal saabunud Pobedad. Juhtusin aga kuulma Balti jaamas, kuidas üks vene vanamees õlletopsi taga teisele, pisut nooremale mehele pajatas oma mälestusi sõjajärgsetest aastatest, kui ta Tallinna tuli. Rääkis, et tollal polnud üldse taksosid, vaid sõitsid voorimehed. Esimesed taksod, mis liikuma hakkasid, olid väikesed autod kahesilindrilise mootoriga. Sellele kirjeldusele vastaks hästi DKW (hiljem IFA) F8, mida noil aastatel Ida-Saksamaalt üsna arvukalt sisse toodi. Kas nõuka ajal varjati seda fakti teadlikult (ega DKW-de ja BMW-de sissevedu hilisematel aastatel suurt ei meenutatud), või oli lihsalt unustatud?
Raamatu "Esimesest autost viimase voorimeheni" teine ja täiendatud trükk (1989) mainib, et Tallinnas olid esimesteks sõjajärgseteks taksodeks paarkümmend Saksamaalt toodud väikeautot DKW, mis aga üsna kiiresti amortiseerusid. Mais 1949 jõudsid pealinna kolm esimest takso-Pobedat.
Sama väljaande esimene versioon (1976) DKWsid ei maini, räägitakse ainult taksonduse taassünnist aastal 1949 seoses Pobedade saabumisega.
89 aastal oli asi vähe wabam.Ei saanud ju raamatu esimese trüki 76 aastal ,ilmumisel awalikult kirjutada,et ENSV pealinnas olid esimesed taksod mitte nõukogude päritolu.Siis olid ajad teised ja kõik hea algas alles peale (tollaste arusaamade järgi) 1940 aasta 21 juulit.Kõik hea tuli waid tänu sotsialismi viljakawatele tingimustele ja asjad tohtisid olla waid nõukogude päritolu.Homme möödub 67 aastat päewast kui "arvestades töötawa rahwa waba tahet võeti Eesti NSVL sõbraliku perre"Wabandust et weits teemast mööda.