Küsimus praktikuile,et kuidas saab uksehingi lahti võtta mis on ühendatud ümarpea poldiga?Kas polti tuleb kuidagi keerata mingisse asendisse või lihtsalt taguda altpoolt.Mõnel uksel liigub polt kui ust avada mõnel jälle ei liigu.Ootan asjalikke nõuandeid.
Tavaliselt ei ole vast tehases mõeldud uksehingede lahtivõtmise peale. See vajadus tekib vast poldi või poldiava kuludes ainult (vast Sul sama põhjus, sest muidu Sa sellele ei mõtleks?). Ja vast on sel juhul mõeldud/mõistlik hing tervikuna vast vahetada.
Reeglina ega neid hingi ei ole muudmoodi kokku pandud, kui siiski polti ülevalt sisse lüües. St et kui Sul on hing kruustangide/alasi peal ja piisavalt tugeva haamriga/kõvasulamtorniga pulka välja lööma hakkad, siis see reeglina peaks ka välja tulema. Olen ise niiviisi nt ühel Pobi uksehingel kulunud pulga vahetanud.
Üldiselt aga leian, et Alma-Mossede hingi (nagu ka Pobide hingi) ei ole majanduslikult mõtet renoveerima hakata, kuna läbiroostetanud keresid ja nende osi on üsna lihtne hankida, sh ka nende küljest piirkulumata (loe: märgatava loksuta) hingi. Ka Pobi hingepoldi vahetamine sai endal ette võetud rohkem sportlikust huvist
Tänan.Asi järgmine et ma ei saa ust kere küljest lahti.Tundub et kere on paugu saanud ja just juhi ukse pihta ja ülemise hinge pulk on kas kõver või murdunud.Sain ka ühe doonorkere aga see ka nii hullult roostes,praegu leotan keemiaga.Kahjuks gaasiga kuumutamise võimalus puudub.Peitpeaga kruvid on koonusega ja ei saa aru kas hoijab koonus kinni või on vint kinni roostetenud.
sohver Kirjutas:Tänan.Asi järgmine et ma ei saa ust kere küljest lahti. [...] Peitpeaga kruvid on koonusega ja ei saa aru kas hoijab koonus kinni või on vint kinni roostetenud.
Leota kruvisid MoS2 eraldusõliga. Lase päevad kuni nädal seista ja leota uuesti. Siis lähene löök-kruvikeerajaga korralikku vasarat kasutades. Kui tulutu siis korda kõiki operatsioone (leotamine, seista laskmine, löök-kruvikeeraja, leotamine...).
Lõpuks peab aitama. Kuigi jah, minul neid võtteid kasutades Pobi ühe uksehinge 2 kruvi ei avanenudki. Siis leotasin, lasin seista pool aastat ja... siis aitas löök-kruvikeeraja koos uue leotamisega. St avanes.
Kui Sa ei kannata nii kaua oodata, siis ei ole küll vast muud teha kui kuumutamine või kruvide kõvasulampuuriga väljapuurimine. Mina neid teid minna ei tahtnud ja siiski sain oma tahtmise, st keerasin kruvid loomulikul teel lahti.
Lõpuks mainiksin, et hinged-ees-olekus on ebamõistlik hakata hingepulka välja togima. Ikka tuleks hing saada nii kere kui ka ukse küljest eest ära selleks....
Kas Mos2 on ka praegu saadaval.Ma kasutan XXL i ja mõnikord aitab mõnikord mitte.Kunagi soovitati dihlafossi,kuidas sellesse suhtuda,üks purk mul olemas.
sohver Kirjutas:Kas Mos2 on ka praegu saadaval.
Kõikides hästivarustatud autokeemiakauplustes ja suuremates bensiinijaamades.
Mo2S on muide spetsiaalne eraldusõli kinniroostetanud koostude lahtileotamiseks. Kõik muud ained a la Dihlofoss, Coca-Cola, piduriõli BSK jm on hädised aseained - st nad VÕIVAD kinniroostetanud koostusid avada, aga võivad ka mitte. Mina olen neist kasutanud ainult BSKd ja seda ka üsna ammu - nõuka-ajal 1980tel, kuid erikeemiat saada ei olnud...
Selle mos2 polnud minul mingit tolku.
Appi võtsime gaasi keevituse, mutrid punaseks kuumutada ja külma vett peale, ja siis keerata proovida löök kruvikeerajaga.
Tagumised uksed tulevad kergemini ära (lühemad kruvid ja vähem läheb kruvi keermesse, esiustel see keere kuhu sisse keeratakse tunduvalt pikem). Esiustega pidi päris kurja vaeva nägema et nad lahti tuleksid kenasti.
Kui kuumutada kas propaani kuumusest piisab või tuleb hapnikuga rikastada?
Küllap ikka propaanist piisab. Hapnikuga seltsis võid juba rauda lõikama hakata selle leegiga. Vaja olnd ju ainult kuumutada. Vaata aga, et sobiv põleti oleks, millisega piisavalt peent leeki saaks. Siis ikka keevitusriistade hulgast, katusemeeste tõrvikuga põletad pool autot ja küla takkajärele....
Tänan teid asjalikud mehaanikud.Proovin esialgu Mos-iga leotada kui ei aita siis läheb kuumutamiseks,arvan et keevituspitsist ja nr.1 otsikust peaks piisama et kitsast leeki saada.
Tõesti ei pea tingimata kohe tulelondiga hingede kallale minema. Täiesti võib aidata ka suuremast elektrijootetõlvikust mida detaili peal hoida.
Väga hästi võtab roostes asju liikuma kangem äädikas.
eberhard Kirjutas:Tõesti ei pea tingimata kohe tulelondiga hingede kallale minema. Täiesti võib aidata ka suuremast elektrijootetõlvikust mida detaili peal hoida.
...või tööstuslikust föönist.
Teet,
kes ei pea viimasel ajal üldse paljuks iga pisiasja pärast fööni väljavõtmist - hilisem poldi väljapuurimine ja uus keermestamine on palju aeganõudvamad tööd
kas fööniga on tõesti võimalik metalli nii palju kuumutada,et keermed lahti põleks/paisuks???
minu praktika on näidanud,et ainus asi mis aitab on pits ja kuumutada tuleks täpselt ühte osapoolt,võimalikult kiiresti,et tekiks paisumis erinevus.mis puudutab leegi suurust,siis see valitakse vastav detaili suurusele.
samuti kahtlen kas ainult propaanist ka piisab.
janek555 Kirjutas:kas fööniga on tõesti võimalik metalli nii palju kuumutada,et keermed lahti põleks/paisuks???
minu praktika on näidanud,et ainus asi mis aitab on pits ja kuumutada tuleks täpselt ühte osapoolt,võimalikult kiiresti,et tekiks paisumis erinevus.mis puudutab leegi suurust,siis see valitakse vastav detaili suurusele.
ma rõhuks rohkem rooste põlemisele+kuumutamisel tekkivatele "mõradele" kui paisumisele. Metallide ruumpaisumine on mehaanikamagistrist (ning mis veel olulisem - asjalikust praktikust) sõbra väitel nii keeruline teema (metallistruktuur/koostis + detaili kuju), et on raske isegi hinnata, kas ühe osa kuumutamine, jättes teine toatemperatuurile, ka mingit abistavat efekti omab...
tüüpilised föönid annavad kirja järgi 300 ja 500 kraadi. Ning veermiku osas on see piisav. Hea näide on 80ndate esiveolised opelid (minu "masinapargi" põhiosa) - neil olen pooltelgi päris palju lahti kruvinud: telje välimises otsas pingutab llaagrit pikk ja väga peenike keere: tuleb väga visalt lahti. Kui pole lahti tulnud, on föönist alati abi olnud - kui mutter kole kuum poleks, keeraks või näpuga
ka rooliotsad, sharniirid jms tulevad just fööni abiga (ühes tükis) lahti.
Valdo MOS-õpetuse kombel toimisin minagi - aga kahjuks on senine praktika, et kui MOSst pole esimese korra ja ca paari..15min seismise järel abi, ei aita pikem seismine + protseduuri kordamine kah kaugemale "tavaprotseduurist".
terv,
Teet
13piisab Kirjutas:tüüpilised föönid annavad kirja järgi 300 ja 500 kraadi. Ning veermiku osas on see piisav. Hea näide on 80ndate esiveolised opelid (minu "masinapargi" põhiosa) - neil olen pooltelgi päris palju lahti kruvinud: telje välimises otsas pingutab llaagrit pikk ja väga peenike keere: tuleb väga visalt lahti. Kui pole lahti tulnud, on föönist alati abi olnud - kui mutter kole kuum poleks, keeraks või näpuga
ka rooliotsad, sharniirid jms tulevad just fööni abiga (ühes tükis) lahti.
Kaua neile kuuma annad?
p,
siiani fööni põhiliselt termokahaneva rüüsi jaoks kasutanud ja vahel ka chippide trükkplaadilt mahajootmiseks.
huvitav,tuleb ise ära proovida.kuigi kahtlen endiselt fööni suutlikuses.olen nõus,et soe detail tuleb paremini lahti kui külm,kui jutt käib näiteks silla juppidest.aga kohas mida teema algataja soovis kardan,et soojendamisest ei piisa.
tahan öelda,et kinni roostetanud keermed,mida ei ole võimalik lahti keerata(lähevad pooleks)vajavad kas valdo moodi väga pikka leotamist,või kuumutamist.rõhutan veelkord,et ma ei ole ise fööni katsetanud,seega jutt pool möla,aga skeptiline tema suutlikuses olen endiselt.ok aitab teema risustamisest.
jah - vabandan minagi teema risustamise pärast: uksehingede puhul kooruks föönitamise puhul ilmselt pool masina värvist maha ning tihvti lahtituleku määraks ilmselt ikkagi pelgalt juhus.
Janek - ma ei taha nende roostetanud keermete osas Sinuga nõustuda. Ca kuu-poolteist tagasi tõstsin kaks aastat hoovipeal ühel kohal seisnud masinalt kogu tehnika (sh sillad-moto) teisele masinale - ning murdunud või kahjustatud keermega poltide-mutrite arv oli liikunud+seisnud masina peale kokku ümmargune null (kui piduri töösilindrite õhutusnipleid mitte arvestada...). Rooste õitses kõikjal, aga igal kahtlasel juhul haaras käsi fööni järele. Teine hea peenkeerme-näide on generaatorite rootorite otsamutrid - fööni abiga tulevad suurima heameelega lahti, samas kui MOSga olen neid eelnevalt leotanud oi-kui-palju: tulemust saavutamata. Väljalaskekollektorite tikkpoldi-mutrid: võivad kohati peale vaadates paista võimatud avada - aga tulevad siiski üldjuhul lahti. Põhjuse arvan ma olevat just "kuumatsüklites".
Peeter - nii kaua, et mutrid kuumaks saab. Ühe suitsu jagu: minutit kaks-kolm ehk. Kui enne on MOSga "mängitud", siis nii kaua, kui MOS on aurustunud ning natuke peale. Sigareti järgi aja mõõtmine: ära nüüd muidugi seetõttu suitsumeheks hakka, eksole
Tänan ja olen saanud nüüd päris huvitavaid nõuandeid.See et fööniga kuumutamine aitaks seda on huvitav teada.Küsimus et kas kuumutamine kruvi pead pehmeks ei tee Praegu on kruvi sooned juba suht põrutada saanud aga lahti ei tule.
sohver Kirjutas:... kas kuumutamine kruvi pead pehmeks ei tee
Paarsada kraadi ei tee midagi. No muidugi kui Sa päris punaseks lased, siis võibolla... aga enne lased vast plekid kõveraks kui kruvi pehmeks
