automoto.ee foorumid

kas on vahet kummale otsale ma süütepoolil +juhtme ja -juhtme panen (minsk).

Vist ei ole ma panin ka ühele suvalt hakkas tööle.

see on raudne mats et vahet pole, sest minski genekas toodab ju
vahelduvvoolu

Motoonu Kirjutas:see on raudne mats et vahet pole, sest minski genekas toodab ju
vahelduvvoolu

Lp uus kasutaja Motoonu,

esiteks vaata, millal on postitatud teade, millele Sa vastad - käesoleval juhul vastad Sa teatele, mis on ligi neli aastat vana;

teiseks ei vasta tõele Sinu väide, et (kõik) minskid on varustatud vahelduvvoolugeneraatoriga - vähemalt 1950ndate aastate algul valmistatud Minsk M-1-A-dele oli küll monteeritud nii alalisvoolugeneraator, relee-regulaator kui ka pliiaku.

Kusagil 1950ndate lõpupoole hakati Miskitel alles eelistama alalisvoolugeneraatoreid.

Natuke raamatutarkusi (K.Aleksius, ,,Autode elektriseadmed") ka, tulevastele põlvedele .
Süütepoolidel on mähised ühendatud nii, et sädeme tekkimise momendil on küünla sisemine elektood välimise suhtes negatiivne. Põhimõte nagu elektronlambiski - kuumemast elektroodist väljuvad laengukandjad kergemini. Välimine elektrood on ühes tükis keermega, mille kaudu soojust juhitakse väliskeskkonda (mootori plokile, silindripeale, ümbritsevasse õhku) paremini, kui sisemiselt elektroodilt. Seega vastupidine ühendus midagi otseselt ei riku, kuid sädeme tekkimiseks on tarvis mõnevõrra kõrgemat pinget, seega paremas korras süüteseadmeid.

Teadmiseks siis, et ikka ühtepidi käib süütepool!
Kõik minskid, voshodid ja mopeedid, millel kontaktivaba süüde - nendel käib süütepool ikka ühtepidi!
Poolil on otsade tähised kaa: M- mass ja "ebamäärane noole sarnane moodustis" - kommutaatori ots.
Kui valepidi ühendada töötab kaa, kuid siis säde käib küünlas teistpidi.
Igaljuhul pole see variant hea.(halval juhul võib lõppeda süütepooli riknemisega(tekkib ülelöök), kuna seal üle ~200V pinget)