automoto.ee foorumid

Täisversioon: Abimootoriga jalgratas
Teile näidatakse hetkel lihtsustatud versiooni tekstist. Vaadake täisversiooni õiges formaadis.
Lehti: 1 2
Tere ,

on plaanis teha abomootoriga jalgratas. Jalgratas on korralik olemas , rattast tean nii palju et pärit aastast 1930 ja Torpedo jooksuga. Algselt oli plaanis peale panna mootor D4 aga kuna ei ole seda leidnud siis tuleks mõni muu mootor panna. Saadaval on aga D8 mootor. Kas on mõeldav see mootor ratta peale panna?
On küll mõeldav, aga mis mõte sellisel kooslusel on? Kui aastake-poolteist aktiivselt otsida (Kuldsed Börsid jms), siis peaks D4 mootori koos enamike pudinatega siiski kätte saama. Või D5 mootori, mis väliselt (visuaalselt) on D4-le üliväga sarnane.
Mõte on sellel et oleks väike liiklus vahend ja välimuselt väheke stiilsem kui tavaline võrr. Tean isegi et D4 ja D5 on välimuselt ilusamad ja sobivad paremini rattale aga ma olen juba aastake soov-i vaadand ja pole veel sobivat d4 mootoriga elukat seal liikund. Olen ka oma maakohas palju uurind , aga ka sealt ei leidnud sobivat mootorit.
Tavalisele jalgrattale D-mootorit peale pannes ja seda (igapäeva)liiklusvahendina kasutades põrkud Sa järgmistele raskustele:

a) Vedrustuseta esikahvel koostöös 28" peene (1 1/2" võui 1 5/8") tavalise jalgrattarehviga  hakkab kogu kremplit VÄGA raputama. Eriti, kui Sa mõned lõigud sõidad kruusateel. Võrreldes nt 1960-70ndate spetsiaalsete mopeedidega on sõidumugavus nagu öö ja päev Smile Ega's naljapärast ei hakatud seda "imelooma" sääreväristajaks kutsuma 1959.-60.a. paiku Smile

b) Esiratta raputamine viib üsna pea esikahvli purunemiseni - tavaliselt alt harude juurest, sageli aga ka pealt, kaela juurest. Ega muidu ei alustatud juba 1960ndate algul vedrustusega esihavlite tootmist abimootoriga isendite jaoks, samuti kahvli alaossa käivate täiendavate vedrusüsteemide tootmist.

c) Raputamine pluss koormused hävitavad üsna pea peened jalgrattakodarad. Tavaliselt purunevad nad kas rummu juurest painde koha pealt või siis niplikeerme juurest. Eriti kehtib see tagaratta nende  kodarate osas, mis mootori/ketiratta veo korral töötavad tõmbele ja asuvad rummul ketiratta poolel (seega 36st kodarast veerandi ehk 9 kodara osas).  Kas pead leidma/kusagilt tellima/valmistama sinna jämedamad kodarad (28" läbimõõdu jaoks ei liigu neid just maailmas ülearu palju) või arvestama kodarate üsnagi sagedase perioodilise vahetamisega.

d) Tagaratta velg peaks olema tugevast terasest - pehme velje tõmbab üsna pea kõverasse ja kodaraniplid venitab kodaraauke suuremaks loksutades velgedest läbi (ka siis, kui seal vahel on 1920-60ndatele aastatele tüüpiliselt nipliseibid). Ja selgi juhul ei pea tihti üks velg tagarattal kaua vastu.

Ega's naljapärast ei hakatud üsna pea (1960ndate algul) valmistama D-mootorite alla spetsiaalkeredega mopeede ja rattaraamile arendatud mootorid kadusid üsna pea kasutusest. Muidugi kui on plaan teha harva kasutatav nn paraadi- ja uhkeldamissõiduk, siis need probleemid ei kummita; kui aga igapäevasõiduk, siis peab nendega arvestama.
Aga noh, kui nõukaaegsete jalgrataste tükke lademes ja töötahet on, siis võib ju mängida.

Olen ise 1980ndate lõpul evitanud D4 ja D5 mootoreid igasugustel jalgrattaraamidel ja üsnagi tavakasutuses (eks ikka poose pärast, poisikesena) ja kõikide eelnimetet probleemidega a)-d) pidevalt maadeldanud ning vastavaid liikureid seetõttu permanentselt parandanud/tükke vahetanud.

Sel talvel minu poolt ehitet isend vast jääb muuseumi- ja paraadisõidukiks, seetõttu enam nende asjaolude üle ei muretse.
Suured tänud Valdole ( olles foorumit varem lugenud ootasingi kõige rohkem sinu vastuseid) Olen ka seda sinu tehtud masinat vaadanud ja väga meeldib. Sõitma hakkaks sellega kindlasti harva 1) masin jääks maale kuhu ma kahjuks satun harja ja meil maal on juba külateed ära asfalteeritud. Iga päeva sõiduks ei läheks masin kindlasti . Projekti eesmärk oleks rohkem sissejuhatus moto-maailma. Siiamaani ainuke töö on olnud Iz-jupiteri külgkorvi restaureerimine. Järgimine etapp oleks osta ka Iz jupiter mis meie perest nii umbes 10 aasta eest rahapuuduses maha müüdi. Igapäeva sõidukiks saaks siis Iz.
Mootoriga on nii, et Sa pane sinna Soovi või KB-sse vkm ostusoov ja ka näit. siia foorumisse ja Sulle hakatakse igasugu jama pakkuma, ma arvan, millest saad vast midagi omale sobivat valida. Kui on 30-ndate jalgratas, siis on ka ehk haakmantli tagaratas, mille velg peaks olema suht tugev. Esihargile võib ju vedrudesüsteemi juurde aretada, neid liigub ikka vahel müügis või Gauja hargi koos rattaga panna ette. Asju on veel alles, alles oli ühes poes müüa D4/5 vänt, kolb/rõngad j silinder. Mis jalgratas on, kui saladeus pole?
Igal juhul EDU!
valdo Kirjutas:Kas pead leidma/kusagilt tellima/valmistama sinna jämedamad kodarad (28" läbimõõdu jaoks ei liigu neid just maailmas ülearu palju)

Vene päritolu 3mm kodaraga 28" jalgratta tagarattad ja ka 3mm kodarad eraldi on täiesti vabalt poest saadaval (vähemalt kevadel veel olid).
Mine näiteks Tartu turul asuvasse jalgrattapoodi, seal neid viimased 5 aastat letis olnud koguaeg.

Ameerikamaal on igasugustele jalgratastele igasuguste abimootorite paigaldamine väga populaarne. Motoriseeritakse nii klassikalisi cruisereid, vanud rattaid, ehitatakse lowridereid ja väga levinud on stiilina ka "pseudoantiik", mis kokku korjatud erinevatest vanade rataste osadest või on detailid valmistatud spetsiaalselt aga antud neile võimalikult eelmise sajandi algupoole välimus ja disain.
Osaliselt see tingitud ka kohalikest seadustest - enamus osariikides on mopeed lube ja registreerimist nõudev ja <45kmh, <50cc seadusel alluv. Abimootoriga jalgaratas aga lubatud paljudes piirkondades ja need loetakse ikka jalgratasteks (mitte nagu meil). Samamoodi on jalgratta abimootorile antud suheliselt suurem mängumaa ja on lubatud kuni <4kw, <150cc mootorid. Näiteks Swinni kruiseritele ja nende kloonidele paigaldatav kultusmootor Wihzzer on 4t 123cc ja kasutab tagarattale vankooli stiilis rihmavedu. Samamoodi on seal vägagi levinud Hiinas toodetud d-seeria võrrimootorite kergelt edasiarendatud kloonid, mida on saadaval 48, 65, 85cc. On kasutusel ka üksikuid D-seeria originaaleksemplare (olen isegi paarile tuttavale Ameerikasse postipakis "majandusabina" võrrimootori varuosasid saatnud).
Sealsetel headel teedel jäigad raamid erilisi probleeme ei tekita, kuigi paljudel on (paljus puht stiili pärast) masinad varustatud shwinn tüüpi keksvedruga jalgratta esiharkidega või on ees omavalmistatud springeri pisike koopia.

[Pilt: k1.jpg]

[Pilt: k2.jpg]

[Pilt: k3.jpg]

[Pilt: k4.jpg]

[Pilt: k5.jpg]

[Pilt: k6.jpg]

[Pilt: k7.jpg]

Isegi sai üleelmine suvi garaazijääkidest üks abimootoriga retrostiilis ratas kokku pandud:

[Pilt: kylg-v.jpg]

http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=18125
valdo Kirjutas:Kui aastake-poolteist aktiivselt otsida (Kuldsed Börsid jms), siis peaks D4 mootori koos enamike pudinatega siiski kätte saama. Või D5 mootori, mis väliselt (visuaalselt) on D4-le üliväga sarnane.
Vabandatagu mu ebakompetentsust võrrinduses, kas D 4-le eelnesid mingid võrrimootori (eksperimentaal) mudelid D1, D2 või D3 näiteks?
Д-4 on omataolistest esimene.

[Pilt: d4.jpg]

Mootori "isaks" on Филипп Александрович Прибылом.
Selle mootori prototüüp valmis 1956 Harkovi jalgrattatehases, kus toodeti ka esimene pisipartii.
Edasine masstootmine viidi üle Leningradi lähistele tehasesse Красный Октябрь kus on valminud ka kogu hilisem Д-seeria.

1974 valmis 5000000'nes mootor
[Pilt: 50mln.jpg]
1982 valmis 8000000'nes mootor
Kokku ületas tehases toodetud Д-seeria mootorite koguarv 15000000 mootri piiri.

Mudelitena on valmistatud
Д-4
Д-5
Д-5M
Д-6
Д-6m
Д-8
Д-8M
Д-8э
Д-10
Д-14
Viimane toodetud (proovi)mudel oli Д-16.
[Pilt: D16.jpg]

Nüüdseks on Д-seeria mootorite tootmine täielikult lõpetatud ja tehas spetsialiseerunud vaid motoblokkide "НЕВА" valmistamisele. Ka nendel ei kasuta nad enam omavalmistatud mootoreid ДM-1 ja ДM-4, vaid ostavad mootorid sisse välismaalt.
Tehase nimi on käesolevaks ajaks "ЗАО Красный Октябрь - НЕВА"
Ainsaks erandiks võib olla Д-10, mis mõeldud käitama teisaldatavat veepumpa, aga ka need on tõenäoliselt piisavalt ette toodetud laovarud.
Oldmoped : Ka sinu ratast olen foorumis juba uurind. Hetkel ratas kaugel ja ei oska õelda ta marki , aint seda tean et Torpedo või oli Torpedos. Kroom või on see Nikkel on ka hästi säilind. Olemas veel teine ratas , eeldavast samast ajajärgust. Sellel nimeks oli vist Esperanto(? ei ole päris kindel?) Aga selle raam on selline et sinna mootorit peale oleks esiteks raskem ja on ilma mootoritta ilusam ja väärtuslikum
Oldmoped kirjutas. Samamoodi on seal vägagi levinud Hiinas toodetud d-seeria võrrimootorite kergelt edasiarendatud kloonid, mida on saadaval 48, 65, 85cc.

Oldmoped kust oleks võimalik sellist hiina klooni saada
Laiskadele siis väike otsing ebayst: http://search.ebay.com/Motorized-Bicycle...QQfromZR40
Kui jutt juba nendele hiina kloonidele läks, siis (vabandust, et OT) kas kellegil on nendega kogemusi? Mis on nende head ja halvad omadused?
Piltide pealt paistab, et see läheb ka võrri originaalraami peale (vähemalt mootori kinnitustest järeldasin seda). Kas ta ka läheb seda ma ei tea.
Segane jutt tuli, aga ma loodan, et keegi saab aru sellest.
Kogemustest võid palju-palju lugeda http://motoredbikes.com foorumist.
Üldiselt on kvaliteet üsna sama mis vene variandilgi. Sidur tundub vähem kestvalt (müüja ei soovita kohaltvõttu siduriga). Neil on alumiiniumist silinder, seest nicasiliga kaetud, mis tähendab, et viilida ei saa (kui just ei taha pärast uuesti nicasilitada).
Vabandage aga missugune see D6m ja D14 on ?
6m on minu kirjutamise näpukas. Reaalselt on markeering Д6у. (samas see у kusagil karteri markeeringus ei kajastu ja sela ikka kirjas vaid Д6, nagu ka Д5m puhul ei ole see m kuhugi kirjutatud)
Tegu on Д6 mootoriga, mis oli eraldi müügil mõeldud kasutamiseks jalgratta abimootorina. Mootor ise on reaalselt sama, mis oli ka mopeedidel peal, erinevus on vaid veoketi ketirattas.

D14 oli toodangus spetsiaalselt mopeedi "Pegas" tarbeks aga selle valmistamisest loobuti suht ruttu ja enamus neid mopeede said omale südameks hoopis Indias toodetud mootori - tõenäoliselt oli siis nii kasulikum.
Oldmoped´i näitatud piltidelt jäi silma kõige alumisel aparaadil olev tilga-kujuga paak, lähemal uurimisel selgus, et mul garaaþis samasugune seismas. Hmm peaks vist omal kasutamatult seisva D-8 ka kunagi ühe uuemat tüüpi vene meestekaga ristamaSmile D-nelju on tõesti väga väheseks jäänud, kuid d-5-i liiguv veel enamvähem rahuldavalt, paari päeva jooksul saan juba kolmanda mootori uhkeks omanikuks. Neile hakkan vist kuskil 70-ndate jalgratta raami otsima. Aga mis lood on pedaalidega ,mõnel pildil ei jäänud silma kahte ketti, oli selles süüdi minu silm või see ,et polnudki kahte ketti(üks siis mootorist, teine inimmootorist tagarattani)? Segane tekst kuid loodan, et saate aru.
Aga need pildid D seeria motoritestSmile hmm viimased mudelid meenutasid juba delta mootoreid. Kas keegi teab kuidas neil käikudega lood on?

Keegi, kes on võrri forseerimisega professionaalsemalt tegelenud võiks mulle pisut seletada, mida teoreetiliselt druzba kolb võrrimootorile teha võib (väntvolli purunemine? laagrid? süüte vahetus parema vastu mis ja kuidas?, mõju alumiinium karterile ning raamile?).
Sooviksin teada mille poolest erineb tagajooks tavalise ratta tagajooksust ja kust sellist jooksu võtta oleks? Olen sunnitud ehitama ühe abimootoriga jalgratta oma vanaisale.
postimees Kirjutas:Sooviksin teada mille poolest erineb tagajooks tavalise ratta tagajooksust ja kust sellist jooksu võtta oleks? Olen sunnitud ehitama ühe abimootoriga jalgratta oma vanaisale.


Kõik on on tavaline jalgratta oma. Ainus tehtud muutus on rummus - sinna on viilitud kolm poolkaarsälku, et ketiratta kinnituspoldid ära mahuksid.
Kas kusagil on omaaegset abimootoriga jalgratta manuaali, oma silm on kunn ju.
Lehti: 1 2