automoto.ee foorumid

Täisversioon: kere-remondi lühikonspekt
Teile näidatakse hetkel lihtsustatud versiooni tekstist. Vaadake täisversiooni õiges formaadis.
Lehti: 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26
jube pikk jutt, kuid siit peaks roosteussi elu raskemaks tegemise kohta õppematerjali leidma  http://kemiflora.ee/site/img/prod_doc/127.pdf
valdo Kirjutas:5. Flora oma. Aga lahjendamata kujul. Toimib.

Kus kohast toda kraami leida võib? Kas Kemiflora poes, mis asub Forelli ja Laki ristil pakutakse? Mis hinnaga?
roostemuundurit on igas keemia- ja ehituspoes, eile ostsin 0,5 ja maksis 42 jaaku.

Küsimus samas ka laiemale ringile:
Kui lasta raam ( autoks siis gaz 66) liivapritsiga puhtaks ( niivõrd-kuivõrd ) ,sest igale poole ei pääse ligi ja nii patrioot ma ka veel ei ole, et kisun furgooni- kabiini maha, ning katta see tsink, krunt, värv põhimõttel. Kasutada samasi värve, mida kasutatakse laevade (jäälõhkujad ) värvimiseks. Kuna merevesi on ka soolane, kriimustustele ei allu, siis teoreetiliselt peaks vist ka ju autole sobima??
Sad. Jäärgmisel päeval pärast keevitust ilmuvad seal, kus on keevitus kohad mingid kondensaadi tilgud . Miks?
Aga kas liivapritsile on mingi spets liiv kuskil müügil???
Tavaline kuiv liiv, igas ehituspoes müüa kas 25 kg või 1 tonnine bigbag.
Tegelikult ikka on spets liiv küll,aga see maksab tiba rohkem.
mina lasin kodukootud väikse pritsiga tavalise peenikese klaasliivaga...
mingit spetsi ostma ei hakanud sest see ajas asja kenasti ära...
rollfix Kirjutas:Tegelikult ikka on spets liiv küll,aga see maksab tiba rohkem.

Ei ole seda ennem kuulnud, kuid milles see erinevus siis seisneb? Tean, et üle 2-3 korra ei saa sama liiva kasutada, sest liivaterad lähevad "ümmarguseks" ja see ei puhasta enam. Niipalju kui mina olen näinud metalliettevõtetes, siis tegu on tavalise kuiva liivaga.
Kui vaja saavutada väga siledat ja puhast pinda, siis võib ju ka kvartsliiva kasutada, kuid selle kättesaadavus ja hind on hoopis teisest klassist.
...ja veel, liiva sõelutakse mitmes fraktsioonis, pritsidesse kõlbab 0,0-0,8 ja 0,8-2mm. Ise kasutan peenemat, madalama jõudlusega pritsis tomib paremini ja ei riku metalli.
Jäigi täpsustamata ,et tavalist liiva võib ju ehituspoest osta aga siis on terade mõõt erinev.Mõeldud oli tera jämeduse pärast spets.liivana.
Nu aga kust seda spets liiva müüa on ???
Äkki oskab keegi öelda!!
Vastuseks liivale: Ma kasutan ehituspoe liiva 0-0.8 oli vist läbimõõt, 40kr kott, tsikli kohta on mul länud nii 2 kotti. On olemas ka spets liiv kuid see tolmab liiga palju minuarust, tava liivaga jääb auk vahest kinni jällegi, on siiski mõni kivi sees krt.

Nüüd minu küsimus:
1.puhastasin ühe metallis mööblieseme(malm) panin krundi, siis pritspahtel, et malmi valu ja poorne pind kaotada. Lihvisin pahtlipinna mõnusalt libedaks, kas pritspahtlile on ka vaja veel krunt peale tõmmata või võib alustada põhivärviga+lakk?

2. Nokitsen ka ühe masina kallal ja tekkis küsimus, kuidas pinnaroostest lahti saada? Masin on valmistatud põhiliselt nelikant torust, kas saab ka selle toru sisu kuidagi aeglasemalt roostetama panna ilma, et ma uut autot ehitama hakkaks? Samuti teevad muret pinnad mis asuvad nurkades, servades kuhu mustus ja niiskus on kogunenud ja liivaprits ligi ei pääse. Päris lahti lõigata ka ei julge, kardan, et ma ei saa seda asja enam nii täpselt kokku. Pärast näeb välja nagu mõni bitc kes on kusagil odaval plastilisel kirurijal käinud Big Grin suu viltu peas ja kõrvad eri kõrgusel.
On mõnel mõni lahe nipp?

3. Mis võtaks maha pigi või ma ei teagi mis krt sinna auto põhja väänatud on, mõni lahusti?

Võiks foorumisse koostada restoraatori ABC. See teema on algatuseks hea kuid wõiks olla eraldi ja mitte kommitava nagu reeglite osa või neti lehena kuhugi. ABC-sse pääseksid teemad mis on just käinud sellisest foorumi teema sõelast läbi, tunnistatud heaks nõuandeks nn. spetside poolt ja alles siis pääseb nõuanne kuldvarasse.
Teemad nagu:
Millest alustada
Kuidas leida jõukohane projekt
Mida kujutab endast projekt
Millised kulutused, mured ja ka rõõmud muidugi kaasnevad
Mis tööriistasid, seadmeid ja kõike muud on vaja.
Mis tööid tuleb teha.
Siis juba juhendid.
Platsi ettevalmistus
Demontaaz, mis kuhu käis kuhu mida panna.
Mille taastamisest alustada(ei hakka juu tahavaate peeglist peale, kuigi ka nii võib pea asi, et on FUN!)
Kere, kuidas, millised kahjustused on võimalikud, pleki valts, keevitus, lihv, painutus jne.
Sillad
JNE Rolleyes
Või on kusagil juba mdagi sellist?
Lihtsalt see netis tuhlamine ja info otsimine on aeg ja vaev mis hakkab juba tüütama ning põhiline info mis leiad on kas vene või inglise keeles Sad
inc Kirjutas:Nüüd minu küsimus:
1.puhastasin ühe metallis mööblieseme(malm) panin krundi, siis pritspahtel, et malmi valu ja poorne pind kaotada. Lihvisin pahtlipinna mõnusalt libedaks, kas pritspahtlile on ka vaja veel krunt peale tõmmata või võib alustada põhivärviga+lakk?

2. Nokitsen ka ühe masina kallal ja tekkis küsimus, kuidas pinnaroostest lahti saada? Masin on valmistatud põhiliselt nelikant torust, kas saab ka selle toru sisu kuidagi aeglasemalt roostetama panna ilma, et ma uut autot ehitama hakkaks? Samuti teevad muret pinnad mis asuvad nurkades, servades kuhu mustus ja niiskus on kogunenud ja liivaprits ligi ei pääse. Päris lahti lõigata ka ei julge, kardan, et ma ei saa seda asja enam nii täpselt kokku. Pärast näeb välja nagu mõni bitc kes on kusagil odaval plastilisel kirurijal käinud Big Grin suu viltu peas ja kõrvad eri kõrgusel.
On mõnel mõni lahe nipp?

3. Mis võtaks maha pigi või ma ei teagi mis krt sinna auto põhja väänatud on, mõni lahusti?

1) Peale pritskrundi ei ole vaja veelkord kruntida, võib värvi peale panna.

2) Toru sisse saamisega on vist raske kui pole mingeid avasi tuulutuse vms jaoks.Äärmisel juhul kuskile ülesse serva väikesed augud puurida ja midagi sisse pritsida, mis samas " ronib laiali", ja kohe südamest.
Kui mingeid kohti puhastada ei saa, siis ega nad ülejäänu tegemistega ise ka paremaks ei muutu. Võid ülejäänu küll korda teha, kuid kui midagi jääb nii nagu oli, siis kaotab see mõtte. Vaja puhastamiseks lahti lõigata, siis soovitan ära teha, üks tegemine niikuinii.Lõpuks endal parem olla ja tulemus ka kordades.

3) Põhja ka proovitud erinevate keemiatega leotada, kuid minu autodel on see mastiks seal olnud juba ca 30 jne aastat, ning kätte pole saanud. Kui siis ainult mehaaniliselt puhastades.

Jõudu
aga küsiks targematelt et mõnda/ kruntvärvi on vaja segada vedeldaja ja kõvendajaga,( ühelt purgilt lugesin et 100/20/20) aga seis tekkis küsimus et mis vedledajat kasutada? kuna kaasas vedeldajat pole aint kõvendaja...
Jossu Kirjutas:aga küsiks targematelt et mõnda/ kruntvärvi on vaja segada vedeldaja ja kõvendajaga,( ühelt purgilt lugesin et 100/20/20) aga seis tekkis küsimus et mis vedledajat kasutada? kuna kaasas vedeldajat pole aint kõvendaja...

tavaline nitra-a. Osadel värvitootjatel on spetsiaalsed lahustid, kuid kui näidatud pole, siis see on ok.
Sten Kirjutas:
must Kirjutas:
inc Kirjutas:1.puhastasin ühe metallis mööblieseme(malm) panin krundi, siis pritspahtel, et malmi valu ja poorne pind kaotada. Lihvisin pahtlipinna mõnusalt libedaks, kas pritspahtlile on ka vaja veel krunt peale tõmmata või võib alustada põhivärviga+lakk?
1) Peale pritskrundi ei ole vaja veelkord kruntida, võib värvi peale panna.

Pritspahtel= TÄITEKRUNT , sorry, minu kirjaviga.
To Lees seda spets liiva müüa Biltemas 4kg 5euri
Tere!
Vabandan väga kui siin teemas sellest kusagil juttu on olnud aga ei suuda sellest tohutust infokogusest seda selget järjekorda üles leida praegu.
Varem olin ma asjast aru saanud nii: haljale metallile läheb happekrunt, siis pahtlid ja alles peale seda täitekrunt ja pealisvärv.
Küsimus tekkis sellest, et täna oma mosule happekrunti ostma minnes tehti mulle selgeks, et happekrunt ei tohi vastu pahtlit olla(Pidavat mingi keemiline reaktsioon tekkima). Vaatamatta sellele ostsin krundi ära ja nüüd oleks vaja teada millises järjekorras edasi toimetada.
Ette tänades.
happekrundi peale tavaline v siis ka täitev krunt ehk?
Lehti: 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26