automoto.ee foorumid

Täisversioon: kere-remondi lühikonspekt
Teile näidatakse hetkel lihtsustatud versiooni tekstist. Vaadake täisversiooni õiges formaadis.
Lehti: 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26
Olen siin eelnevalt kirjutanud Epo krundist.Kasuta seda ja mingit hirmu ei ole,et krunt pahtli ära hülgab.
Sai lolli peaga ära ostetud 3l seda happekrunti ja maksis üle 500 kr, niisis üritaks esialgu selle juurde jääda kui vähegi võimalik on. Huvitab just see, et kuidas see õige järjekord siis välja nägema peaks ikkagi. Ja kas happekrundile peab kindlalt kohe täitekrundi peale laskma?
Lase ainult kerge udu kui selle väljamineku juba tegid.Paksult peale puristades tuleb koos pahtliga maha(sarnane lugu ka Hammeritega).Ja siis täite-või Epokrunt selga.Saad siis rahulikult pahteldada...
Happekrunt
Kruntvärv
Pahtel
Täitekrunt
Värv
"must" kirjeldas ülalpool õige järjekorra ära (tavalise polüesterpahtli puhul). Lisaks: krunt tuleb happekrundile kanda enne, kui too täielikult kuivab. Erinevad lahustid - kuivanud happekrundiga ei nakku krunt korralikult. Happekrunti ei saa tema kihi väikese paksuse tõttu karestada ning paksu kihti teda ei panda.
minimop Kirjutas:Sai lolli peaga ära ostetud 3l seda happekrunti
see on meeletu kogus - kardan, et see õnnestub ära kulutada vaid juhul, kui pea terve masina metalli haljaks lased ning siis happekrundiga katad (happekrunt käib ainult haljal metallil). Kahju, et värvimüüja seda Sulle rääkida ei mõistnud. Tavakrunti läheb sinna peale kordades rohkem (on paksem, moodustab paksema kihi).
aga asjal on ka hea pool - happekrunt ja tema lahusti säilivad aastaid Smile
Selge, suured tänud! Kuna autol tuleb ära värvida ka põhi, salong, mootoriruum siis vast seda kolme liitrit väga palju ei olegi. Auto kere on enamjaolt haljas va katus ja mõned muud kohad kus originaalvärv tugevalt kinni on.
Polüesterpahtel ei kuiva ära kokkupuutel happekrundiga. Mitteroostetundlikes kohtades ei juhtu mitte midagi, kui kasutada pahtlit otse haljale metallile. Otse karestatud metallile (soovitav 40 karedus) jääb pahtel kõige paremini kinni.
Otse metallile soovitatakse pahtlit kanda ka raamatus "How to Repair & Restore Bodywork", David H, Jacobs. Sõltub, millise detailiga on tegu.

Täitekrunti tuleb üldjuhul korduvalt peale kanda ja maha lihvida, et defektidest vabaneda.
Mina teen tavaliselt nii:
1. Würth`i autopesuvahendi ja survepesuriga pesen detaili puhtaks.
2. Karestan detaili üleni 400 vesiliivapaberiga märjalt.
3. Taon välja mõlgid, käian maha rooste ja keevitan (sõltuvalt, mis detaili probleemiks on)
4. Happekrunt (Kasutan Novoli toodet)
5. Kahekomponentne täitekrunt (Novol)
6. Pahtel
7. 80 paberiga kuju välja lihvida
8. Uuesti pahtel (kasutatava paberi karedus sõltub, kui hea lihvitud koht sai ja kas tuleb veel pahteldada). Kordan seni, kuni ebatasasused siledad
9. Viimane pahtel, lihv 150 - 180 paberiga
10. Täitekrunt (sõltuvalt auto toonist), võimaluse korral must. Must näitab kohe välja lihvimisprobleemid, pahtlis õhuaugud ja kohad, mida lihvpaber pole puutunud.
11. Klotsiga krunt üle 400 paberiga kuivalt
12. Vajadusel uuesti pahtlit
13. Täitekrunt (korraga paksult ei kanna ja kuivatan kuumapuhuriga, siis saab üsna kiirelt tööd jätkata)
14. Kuivalt maha 400 paberiga (kordused sõltuvad tulemusest)
15. Täitekrunt
16. Lihv märjalt 800 vms paberiga, sõltuvalt värvist
17. Silikoonipesu
18. Udukiht alusvärvi, et tekiks hea nakkumine
19. Korralik kiht alusvärvi
20. ca 15 minuti pärast (ei ole kunagi aega mõõtnud, tunde järgi) teine kiht alusvärvi
21. Alusvärvi kuivades vahalapiga üle
22. Esimene kiht lakki
23. Teine kiht lakki
24. Kuivamine
25. "jamade" (putukad, tolm, jooksukas, kananahk vms) kõrvaldamine 1200 paberi ja kõva klotsiga märjalt, ettevaatlikult, pidevalt kuivatades ja tulemust kontrollides.
26. Poleerimine masina ja G3 pastaga
27. Vaha (tegelikult ei soovitata värvitud pinda vahatada enne 2 kuud, kuna värvist ei pääse lahusti aurud jms välja). Praktikas pole midagi juhtunud. Mul üks auto mis jätkuvalt seisab (pole viitsinud tegeleda) seisab peale värvimist ja vahatamist juba 2001 aasast saadik - mingit jama ei ole värviga juhtunud.

Ah jaa, eriti pärla alt paistab KÕIK välja, aluspind peab väga hea olema! Samuti paistab värvi alt läbi ka üksik välja lihvitud metallitäpp! Krundi läbilihvimisel tuleb kindlasti uuesti kruntida.
Siis võid osta ELITA krunt-emaili metallile.Saad 2 kärbest ühe hoobiga.Mul välistrepp sellega värvitud ja roostes vel ei ole.
Kindlasti on ka kodumaiseid muid samaväärseid tooteid kuid see oli hinna/kvaliteedi suhtes päris sobiv(subjektiivselt).
aga mis te nendest nüüdsel ajal müügile ilmunud "aerosoolsinkidest" ( Zn ) arvate? korralikuma tootja toodetud ja kallimad väidavad sisaldavat endas "99 % Zn" (ja maksavad kah ikka pea 150 eeku purk, ja kulu pinnaühiku peale on suur, võrreldes muu aerosoolkeemiaga) ...
Millegipärast Mayer ei tooda enam roostemuundurit, no oli küll hea kraam, aga see selleks.Ehituse ABC oli müügil APCemicals´i roostemuundur, mille koostisosas oli ka ortofosforhape.Sildil jutt täpselt sama, mis Mayeril.Lolli peaga mõtlesin, et tootja teine, kuid kraam sama.No ei ole küll, see roostemuundur ei kuiva ära, vaid jääb mingiks mastiksilaadseks kihiks, mida ei ole võimalik eemaldada. Mitu päeva tööd, et jupid jälle puhtaks saada.
Nüüd on tekkinud mingi klaaspudelis "AntiRust" (enne kasutamist vaja hoolikalt sete üles segada! vist sama tootja kes buvanols´ilgi, aga tunduvalt ägedamini muundab, buvanols  tundub selle kõrval nagu vesilahus, antirusti hind umbes 30 EEK 0.5L pdl, väga võimas asi, kompressoriga suurt pinda lastes võib vabalt isegi neljandik vett sekka panna (ettevaatust - korgid võivad juba uuel pudelil lekkida!)).

Kuid see on hoopis teine lugu kui Zn, mis ei muunda roostet , vaid ilmselt hoopis toidab iseendaga , ma ei mäletagi , kas loovutab oma elektrone või keerab omal vabal tahtel roostele põse enne rauda samadel korrosioonieeldustingimustel ette, ehk et on aktiivsem rauast. Ma kriitilistele kohtadele mingis menetlusetapis panen seda peale, aga vat veel ei teagi, kas tast on tolku või mitte, küllap mõne aasta pärast saan siis teada :-)

R
Tere
1. Kas aktiivkrundile tohib selga lasta otse kattevärvi, kui välimusel pole tähtsust(stange all olevad talad)või on vaja ikka mingit mitteaktiivset krunti vahele.
Kui vaja pahteldada, siis peab kindlasti täitekrundi või lihtsalt krundi vahele laskma, sest muidu ei nakku ega tahku vms.
Aga mida teeb kattevärv aktiivkrundil?

2.Mida lasta esimese kihina alumiinium pinnale? Ikka Aktiivkrunt või on mingi spets krunt?
Autol kere tsingitud, kapott alumiinium.
Happekrundi udukihile võib peale puristada küll.Alumiiniumil on oma krunt.
Ja ma ei saa siiamaani aru sellest aktiivkrundi hullusest.Siis on ta hea kui asi tulnud liivapritsist.Muidu ei ole ta ainuke krundiliik.
Tsingitud pinnal ei seisa need mitteaktiivsed krundid, seepärast vaja kasutada.
Siis loe mu eelmisi postitusi.Kas on mõtet kaks korda enne pahteldust katta mingi krundiga või üks?
Olen samuti Audidele,Volkkaritele(eriti Transporter) keretöid teinud...
rollfix Kirjutas:Happekrundi udukihile võib peale puristada küll.Alumiiniumil on oma krunt.

Kas pead siin aktiivkrunti silmas või üldse igasugust krunti?
No päris igasugu krunti ma enam ei usalda.Hammerite on kohe loendist väljas,Hagmansi omaga ka pettunud.Sikkens,Du Pont,Spies ja Hecker,Lesonal jmt. täiesti tarvitatavad.Muidugi ei ole patt kerge matistamine kuivanud krundile teha.
Ma sellepärast küsisin, et sai hiljuti velgedele veokavärvi alla tavalist täitekrunti lastud (mõlemad DeBeer; datasheeti järgi on krunti ka alu peale lubatud lasta).
Mis Hagmansi krundi korral pettumuse valmistas? Ise Hagmansi toodetest vaid seda kollast epokrunti kasutanud ja sellega vaid positiivsed kogemused.
Lehti: 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26