lees Kirjutas:Aga kas liivapritsile on mingi spets liiv kuskil müügil???
Olen ise köögisõelaga kruusast pritsile liiva sõelunud. Veidi tolmune küll tuleb, aga kui õhutrassil korralik veefilter vahel, siis pritsi savitolmu ei kogune ja ummistusi ei teki
Mul ka mõni küsimus vahepeal siin tekkinud.
1. Äkki keegi räägiks täpsemalt, mismoodi seda kontrolltahma/-musta kasutatakse ja mis kasu sellest saab? Näitab ära kui pahtel liiga kare veel või näitab mõlgid ja lainetused kätte?
2. Millised on HVLP püssid ja kustmaalt hakkavad nn. tavalised? Mul endal hetkel olemas 1,7se düüsiga pealtlaetav püss, millel karbil töörõhuks 5baari näidatud. Kas sellega kõik krundid, täiteained ja pritspahtlid saab peale kanda või peaksin uue püstoli otsima?
Tänud
Ka tavaline must matt spray ajab asja ära.Näitab lohud,augud ja treppinühitud pinna.
Kas see tähendab ka seda, et hiljem musta pinnavärviga valmismasinal kõik eeltöö vead eriti hästi näha?
Must seepärast, et pahtel on tavaliselt mingit heledamat tooni (aga dinitroli plastikupahtel on tumehall).
HVLP-d toimivad minuteada paari ati kandis. Pihustamisel tekib vähem värvitolmu ja värvikadu on palju väiksem, värvijuga on täpsem ja ühtlasem, katab paremini, jne.
Näiteks kui tavalise pihustiga 8 ati juures lased, siis värvitolmu tekib vaat et rohkem kui värvi pinnale jõuab. Kui aga töötad mõne ati juures, siis krõbistab vaikselt peene joakesega ja sudu peaaegu ei teki...
Mida jämedam düüs, seda suurema pinna laias kaares laskmiseks on.
Arvan, et auto juures palju üle 1.5mm düüsi pole mõtet pruukida.
Aga need on isiklikud hobikasutaja tähelepanekud, mitte profi jutt...
Tervist,
Olen käinud mõndades kohtades otsimas EPO krunti. Piirkonnaks TALLINN. Ben-is oli aga mingi täiesti tundmatu nimega, mida ei julge katsetada. De Beeri värve müüvas Punase tänava poes ja Ravoris ei olnud ja Rivoris (suurema osa head saan sealt
) oli miinimum kogus 3l.
Oleks hea kui keegi Teaks, kust seda (ja ka muid automaalri tarbeid) veel otsida.
Kõike head uuel aastal!
Mitte ei mõista, et mis imeasi see epokrunt on? Sellele tuleb panna ka siis epovärv peale kui mu vana pea ei peta ja see epo viskab killud välja kui löögi saab. Kui tahta teha väga korralikult ja praktiliselt " igaveseks " , siis Pintaväris on Spies Heckerilt krunt, mida kasutatakse metsatehnika värvimiseks. Hinda ei mäleta, aga vist oli sinna 500 eegi kanti seguliiter+ spetsvärvid.Samas korralik happekrunt jne on tavaelus täiesti piisav.
Sain just enne eelmist postitust teada ,et Pintaväris on head kraami, eks lähen uurin. Võiks veel neid müügikohti kirja panna või ei sobi siia? Ma arvan, et ma pole ainus, kes Tallinna kandist maalrivärki otsib.
Happekrunti saab kasutada vaid täielikult puhtal metallpinnal, sest ta suudab sulatada vana värvi lahti. Epokrundil seda probleemi pole ja epokrunti ei pea üle värvima epovärviga.
reljo86 Kirjutas:Sain just enne eelmist postitust teada ,et Pintaväris on head kraami, eks lähen uurin. Võiks veel neid müügikohti kirja panna või ei sobi siia? Ma arvan, et ma pole ainus, kes Tallinna kandist maalrivärki otsib.
just. Ma olen kõik maalritöödeks vajaliku (silikonipesud, liivapaberid, värvid-pahtlid-kerehermeetikud) saanud Devorist:
http://www.devor.ee/
Rumalad küsimused ehk aga kuna ei tea, siis järelikult tuleb küsida
Mis puhul ning kuhu täpselt pannakse kerehermeetikut?
Keevituskohtadele? Ning mis järjekorras? Lugesin küll seda teemat jälle läbi, kuid kuidagi jäi nagu ikka selgusetuks.
Kas: happekrunt-krunt-hermeetik? Kui jah, siis hermeetikule omakorda uuesti krunt otsa?
Täiendus: juba lugesin Unicweb'ist, et pigem ikka nii: happekrunt-krunt-kattevärv-hermeetik. Kõlab arusaam õigesti?
Selline küsimus veel ka, et kas seda va happekrunti on kindlasti vaja peale kanda püstoli-kompressori abil või võib seda teha ka näiteks pintsli/rulliga? Mõtlen just selle kihi õhukeseks olemise vajalikkuse pärast.
Hermets käib kahe plekidetaili nt tiib ja tagapõll, keevituskohtade vahele, üldjuhul on need keevitatud serviti. ise olen alt puhastand kas pritsi ja siis lahustiga ning seejärel krunt siis hermets ja uuskiht krunti.
chopper Kirjutas:Kas: happekrunt-krunt-hermeetik? Kui jah, siis hermeetikule omakorda uuesti krunt otsa?
Täiendus: juba lugesin Unicweb'ist, et pigem ikka nii: happekrunt-krunt-kattevärv-hermeetik. Kõlab arusaam õigesti?
ma olen hermeetiku krundile kandnud. Aga eks ole enda otsustada: krunti on kena karestada - aga kui on ebatasane keevituskoht, siis ei taha ju seda puutuda. Hermeetik jääb krundi peal enam-vähem, aga värvi eel tuleks krunti karestada ning kattevärvi kui veel vedelamat (ja seega siledamat) tuleks ka hermeetiku pealekandmise eel karestada. Kõige lihtsam tundub kesktee valimine ning tõdemine: "slishkom horosho - eto tozhe ne horosho"
Teet,
kardab oma tegemistes just enim, et eri materjalide kihid teineteise külge piisavalt hästi ei kinnitu
Mida teha kooruva lakiga? Kas vana lakk tuleb samuti karedaks lihvida ja üle värvida või lakki tuleb kuidagi enne töödelda?
Tuudur Kirjutas:Happekrunti saab kasutada vaid täielikult puhtal metallpinnal, sest ta suudab sulatada vana värvi lahti.
Kuidas siis lapitud kohale happekrunti kanda tuleb. Haljas plekk ei tohi happekrundita jääda ja ümbritsevat värvi ei tohi puutuda.
Jäin siin mõtlisklema, kuna buvanol on ikka mitte nii effektiivne asi, nagu reklaamitakse, siis mis oleks ikkagi parem toode buvanolist, mida tavainimene saaks ka endale hankida?
Võib küll happekrunti teistele värvidele peale lasta, mis vähegi korralikud on. Asi on lihtsalt selles, et seal ei ole talle omast toimet ja mõtet teda lihtsalt mingi teise krundikihi vms peale lasta ei ole. (Üksikud haljad kohad kerel)
nagu ma arusaan, siis happekrunt on ikka hulgaparema toimega kui buvanol jms?
Happekrundi omadus ongi see, et ta reageerib metallpinnaga ning selle sisse sööbides(silmaga seda ei näe) moodustab halja pinna peale õhukese kaitsva kihi. Ja selle peale saab siis omakorda lasta mõne aja möödudes tavalise kahekomponendilise täitevkrundi.
Kõikidel kahekomponentsel kruntidel on purgi peal õpetus kirjas, mida ja millises järjekorras teha, et pärast ei oleks halbu üllatusi oodata.
Buvanoli saab kasutada siis, kui seda detaili enam rohkem mingil moel ei töödelda ja ta jääb pikemaks ajaks seisma. Kui on plaan selle detaili kallal esimesel võimalusel edasi tegutseda, siis tuleb see Buvanol sealt maha pesta. Muidu hakkab ta kas reageerima või siis ei nakku pealekantavate kruntide jms. kraamiga ja kogu kupatus tuleb maha.
Lehekülje alguse poole olevate postituste vastuseks ütleks, et seda asja ma ei ole oma senise tööstaaþi juures küll näinud, et kui näiteks pahteldatud-lihvitud ja krundiootel plekkdetailile haljastele kohtadele happekrunti lasta ning see pahtli või vana värvi peale satub, siis keedab pealekantud pahtli või matistatud värvi lahti. Siis on järelikult kas pealelastava happekrundi kogusega liialdatud või ei ole kasutatud õigeid materjale, mis omavahel sobiksid.
muus osas eelkõnelejaga nõus, kuid happekrundi laskmisel polüesterpahtlile on minu kogemus, et krunt ei kuiva ära.
üldiselt:
- mulle on tundunud, et CRC roostemuundur teeb Buvanolile silmad ette. Ilmselt siis ortofosforhapet selles rohkem: kumbagi ei ole ma lahjendanud
- roostemuundurit tasub kasutada halja pinna konserveerimisel. Teine otstarve on tugevalt roostes (selline poorne) kohtadel: panna peale ning lasta paari päeva pärast traatkettaga üle. Et ronib sinna, kuhu mehaaniliselt ei pääse ja kuhu ka vedel happekrunt ei tungi. AGA mehaaniliselt tuleb roostemuunduri + rooste koostööl tekkinud "soolad" eemaldada: neile ei hakka eriti korralikult krunt (ka happekrunt) ning nende nn soolade sisse jääb ka õhku, mis on roostetamisprotsessiks vajalik
- happekrunt on vedel - seega tungib ta pihustamisel ka paremini kõikvõimalikesse "mikropragudesse"
- happekrundi kihti pole mõtet ajada kunstlikult (mitmekordsete ülevärvimistega) paksuks
- nagu hr Aarne eespool ka soovitas: täitekrunt tuleks kanda happekrundile enne happekrundi kuivamist. Ca 15 min jooksul. Nimelt on neil kruntidel erinevad kõvendid - ning kuna õhukest, kilejat happekrundikihti pole mõtet karestada, siis kuivanud pinda kruntides ei nakku krunt alloleva happekrundiga kõige paremini.
ülalolev jutt on küll antud teemas juba kirjas - aga olgem ausad: keegi ei vaevu 10lk teemat läbi lugema. Nimelt on palju asju just teemas sees (ja sealt ka mina teada saanud: nt see krundi kandmine märjale happekrundile) - mitte kahjuks esimeses postis...
terv,
Teet