Toetan eelkõnelajate juttu Buvanol-i osas, mis minu pisi-kogemus. Kui jätta buvanoliga töödeldud pind Buvanoli jääkidest ja tekkinud sooladest puhastamata (nii nagu kirjas tema instruktsioonis), siis korrosioon kipub värvi all jätkuma ja paari aasta jooksul läheb asi jälle kobrutama.. Üks viga, mida olen teinud on tsinkaerosooli laskmine enne pahtlit või kruntvärvi. See tsingikiht on mehhaaniliselt nõrk, ei kannata pahteldamist ja kangemad värvid-lahustid ajavad ta ka lisaks kobrutama. Eriti tugev kobrutuse tekitaja on mul olnud 1k tuubis pahtel, mida teinekord hädaga mõnda pisidefekti olen pannud ja mis lisaks on hirm suure mahukahanemisega kuivamisel.
Vanasti öeldi, et värv on 3 päeva "lahti", see tähendab, et lisaks mehhanilisele nakkele (mikrokonarused) tekib uuel värvi kihil ka keemilist naket aluskihi värviga, kui eelnev kiht pole kauem kuivanud. Tänapäevaste materjalidega see ilmselt enam ei kehti ning kolmest päevast on saanud 6-12-24h, kuid nii öelda "toorele", nätskele värvile uue kihi pealelaskmine on kobrutamise ja segunemise mõttes ikkagi riskantne ning parem on eelnevalt asja autoväliselt testida. Praegusaja 2K asjad, kus lisaks kuivamisele ka tahkumise protsess (moodustub ruumiline võre molekulide vahel) on küll mõnevõrra kindlam selles osas.
Lp.via. Vaata Vanatehnika Lustisõidu fotode seas seda punast Jawa 559-t. Raam sai puhastatud värvieemaldiga, muud detailid liivapritsiga. Siis udukiht aerosooltsinki ja peale Epo krunt. Siis sai pahteldatud ja peale jälle Epo või Lesonal/Novol(enam ei mäletagi). Selga Spies ja Heckeri pinnakas. Siiani püsib peal.
Kus seda Epo krunti müüakse? Internet sellist sõna ei tunne.
Jutuks olnud krunti võib kidlasti küsida Värvifoorumist.
Tartus on nii EPO kui happekrunti saada Sepa turu ümbruse spetsialiseeritud autovärvipoodides, mida seal tükki 3.
Tere...targematele oleks siis paar küsimust.Uurisin ka siin vähe(varjante erinevaid palju),aga ei taha päris puusse ka panna.
Nimelt siis mõned rooste parandused vaja teha.Sai siin rooste rellakaga enamvähem maha lihvitud ja Buvanooliga üle tehtud.Nii nagu aru sain tuleb Buvanool nüüd maha pesta veega vist.
Ja sai ka ostetud Epo krunt...kas seda võin nüüd sinna pestud Buvanooli peale panna...pärast kruntvärv,siis 2 komp pahtel,lihv veel pahtlit,kruntvärv,värv ja lakk.
kas olen asjadest õieti aru saanud
kas on kellelgi kogemust sellise asjaga:
http://www.zinga.eu/en/introduction/uniq...s-of-zinga
muu jutt on jutt nagu ikka, aga toote huvitavaks muutev omadus on see:
"Has a zinc content of 96% in the dry layer"
tsink on ju normaaltingimustes siiski tahke aine - kas on üldse võimalik, et ta on lahustatud, pistetud nt aerosoolipurki ning sealt välja lastes aurustub kogu "lahusti", jättes maha pea puhta metalli?
Küsimus õige pahteldamise ja selle lihvimise kohta.
Kapotil või muul suuremal pinnal on mõlk. Taldlihvijaga seda lihvides vajub aga plekk läbi. Kuidas oleksid õiged töövõtted selle koha siledaks lihvimiseks?
Kuidas kasutate kontrolltahma ujuva detaili puhul? Või on õigem ujuva pleki korral lauspahteldust kasutada?
(26-08-2008, 10:34 AM)via Kirjutas: [ -> ]Kui jätta buvanoliga töödeldud pind Buvanoli jääkidest ja tekkinud sooladest puhastamata (nii nagu kirjas tema instruktsioonis), siis korrosioon kipub värvi all jätkuma ja paari aasta jooksul läheb asi jälle kobrutama..
Kiiremini veel! Mul suvel värvitud pindadest (buvanoliga töödeldud pinnad jäetud puhastamata, sinna peale epokrunt ning siis pinnavärv) lahmas rooste läbi nelja kuuga...
EDIT: Oplaa, nüüd sai küll vana postituse otsa satutud!
Tere, küsimus targematele meestele, tahaks teada hinnagulist , materjalide kulu auto üleni värvimisel (väljast) ehk siis krunt(happe), pinnavärv ja lakk ning kihtide arv.Autoks 3ukseline ford sierra.
Endiselt ootan arvamusi/komentaare
(07-03-2012, 22:43 PM)kardaan Kirjutas: [ -> ]Tere, küsimus targematele meestele, tahaks teada hinnagulist , materjalide kulu auto üleni värvimisel (väljast) ehk siis krunt(happe), pinnavärv ja lakk ning kihtide arv.Autoks 3ukseline ford sierra.
2-3 liitrit nii krunti kui ka pinnavärvi, oleneb palju kihte paned, kolmest kihist üldiselt aitab.
Happekrunti ja roostemuundurit pole sooviutatav koos kasutada, liiga palju keemiat ei pruugi ära reageerida ja võib hakata hiljem üles keetma.
Tekkis vahepeal selline küsimus , et mis firma tooteid eelistada,et saaks üle keskmise tulemuse?
http://www.vivacolor.ee/?op=body&id=134&cid=114
Leidsin siit teemast selle krunt värvi, Nimelt oleks vaja liivapritsitud põhi üle värvida.. On näha veel väiksed rooste täpid mida ka liivaprits ei suutnud eemaldada- töötlesin neid roostemuunduriga(buvanol)
Siit ka küsimus, kas sellisele krunt värvile on mõtet happekrunti alla lasta?
Ning kas krundile kanda kohe mastiks või peaks värvi ka vahepeale kandma? Või oleks mõtekas põhi üldse kivikaitsega üle teha?
Kuna pole kogemusi siis võiks kirjutada keegi mingi aadressi kust Tallinnast kõik vajalikud tooted leiaks, ning umbkaudne krundi kulu- sapika põhjale.
Lisaks veel, et talvel niikuinii sõitma ei hakka.
Miks te härrased seda buvanoli solki igale poole panete. Kui on väikesed roostetäpid peale liivapritsi, siis laksake pintsliga kas happekrunti või EPO krunti peale ja asi vask.
Epo muidugi selliste kohtade peale ei sobi, kuhu kivid pihta lendavad. Olenemata tootjast ja müügimehe jutust, kuivab EPO liiga kõvaks ja ei jää lõõgi korral elastne. Ühesõnaga lõõki saades lõõb killu lahti.
Kui panna hape ja selle peale 2k krunt, siis killu lõõmis probleemi pole. Tekib palju huvitavam probleem, hind!
(27-07-2012, 20:19 PM)siimik Kirjutas: [ -> ]Miks te härrased seda buvanoli solki igale poole panete. Kui on väikesed roostetäpid peale liivapritsi, siis laksake pintsliga kas happekrunti või EPO krunti peale ja asi vask.
sest temast on abi - ülalt lugedes 3 on parem kui 2; 6 on parem kui 5; 7 on parem kui 4:
http://teet.luarvik.org/v/asjalik/dscf7463.png.html
toonaste test-tegemistega ei harjanud ma roostemuundurit maha vaid värvisin otse peale.
Lappisin auto põhjas augu, roostes plekk minema ja uus puhas plekk asemele. Lappimist on veel. Millega oleks see hea katta, et seisaks kevadeni, ilma et uus plekk ja keevitus õmblus rooste ei läheks. Auto seisab küll garaazis, aga kanalis näiteks on ikkagi kerge niiskus sees ja keevitusõmblus tahab ju üldse kiiresti roostetama hakata. Hetkel ei sooviks peale tõmmata sinna happe ega 2k krunti, ootaks kevadeni kuni ilmad jälle soojemaks lähevad. Kasutada oleks dinitroli rc900 ja ml`i. Tegelikult hetkel tõmbasin sinna peale üldsegi crc roostemuunduri, aga sellest äkki jääb väheks, või kui sinna ju otseselt sool ja vesi peale ei käi siis kõlbab ka nii? Kui tõmmata roostemuundurile ml peale, kas äkki siis jääks rebase poolt puremata?
Tere!
Maalritele üks lihtne küsimus - kui olen lihvimisega lõiganud läbi pindmise lakikihi kuni alusvärvini, siis kas peaksin selle koha kruntima või kannatab sinna otse värvida, ilma et ei jääks laike või ei sulataks laki servasid lahti/vana värvi üles? Ühesõnaga, et ei tekiks mingeid anomaaliaid.
Masin 2001, värvid-lakid Spiece Hecker.
Kõige kindlam on lakist läbinühitud koht sujuvaks lihvida ja üle kruntida. Kui läbilihvitud koht ei ole väga sügav, siis hädapärast kannatab selle koha ka värviga kinni udutada ja üle lakkida, kuid see on paras porr.
Selles konkreetses kohas oli lakikiht imeõhuke. Varasemal lakkimisel tähelepanuta jäänud. Ilmselt saaks ka ilma kruntimata, aga kuna see on väike vaev, siis teen nii nagu peab. Muidu võib jääda visuaalselt imeväike lohk.