Mis õli ja määret kasutate jalgratta keti õlitamisel ja laagrite määrimisel?
Ise kasutan laagrite jaoks Litol-24 ja keti jaoks täissünteetilist mootoriõli. Olen ka spetsiaalset ketiõli kasutanud, kuid viimasel ajal olen täheldanud mootoriõlil paremaid määrimisomadusi. Õliks on siis Delphi Prestige Plus 5W-40. Varem kasutasin keti määrimiseks ka tavalist Þiguli õli Erimellilt aga see kippus kõva külmaga paksuks minema, täissünteetilise õliga seda probleemi pole. Jagage oma kogemusi!
Jalgratta korral ei tööta õlid/määrdeained nagunii ekstreemtingimustes ja nende valik ülioluline pole. Mina olen reeglina kõikide koonuslaagrite koostamisel kasutanud konsistentset määret - Litol24, CIATIM203 või mingit Lääne analoogi. Mida hetkel näpu all on. Enne laagri lõplikku kinnikeeramist olen pannud veidi vedelat õli lisaks juurde (eriti tagumisele vabajooksule).
Muide - enne laagrite koostamist/õlitamist olen alati vana määrde petroolis/bensiinis pesemise teel täielikult eemaldanud. Puhtakspestude detailidel on muide parem avastada ka pinddefekte (nt koonuspindade pindväsimusest tekkinud murenemist, mis nõuab detaili vahetamist).
Keti nn tavaõlitamisel olen peale kaltsuga vanast õlist puhastamist kergelt samuti mingit vedelat õli peale lasknud ja siis liigse kaltsuga maha pühkinud.
Tegelikult oleks ketti selle eluea pikendamise huvides mõistlik konsistentses määrdes keeta, kuid kaasajal seda keegi eriti tavaliselt teha ei viitsi ja see on üsna suur töö. Et siis algul bensiinis/petroolis kett vanast õlist/abrasiivjääkidest puhtaks pesta, siis määrdes keeta ja seejärel kogu liigne ollus maha, jättes määrde ainult liikuvate osade vahele alles. Eriti just see viimane vajab tohutus koguses ajalehti ja kaltsu ja on TOHUTULT määriv töö. Lisaks eeldab määrde keetmine (elektripliidil) suurt ettevaatust ja hoonetest kaugel tegutsemist - tulekahju ja põletushaavade tekkimise oht. Vt põhjalikumad keetmise soovitused minu nelja aasta tagusest postitusest -
http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=5560&pid=39431#pid39431
Mina olen tegelikult määrdes (LITOLi ja Vene transmissiooniõli segu ca 1:1) keetnud vaid väärtuslikke haruldasi originaalkette (1920-30ndatest), uuematega ei ole nii mässama hakanud, olen lihtsalt õlitanud ja kaltsuga puhastanud enne ja pärast.
Millist vedelat õli jalgratta juures kasutada, ei ole väga oluline. Mina olen võtnud esimese ettejuhtuva õli; reeglina on selleks mingi tüüpne mineraal-mootoriõli, mis näpu alla on sattunud. Kõlbab tegelikult ka õmblusmasinaõli vms.
Kui Sul täissünteetilist õli volilt üle on, siis paha ta ei tee ka jalgratta juures, ainult et tema eelised avalduvad mootorites kõrge temperatuuri ja koormuse all. Jalgratta juures tal eeliseid ei ole. Vast ehk isegi puuduseid - vedelam täissünt 0W40 vast voolab kergemini sinna, kuhu vaja ei ole, võrrelduna näiteks 15W40ga (nt laagritest välja, sest simmerlinge seal ju kusagil pole)...
Loomulikult saab ka telliskiviga naela seina lüüa ja näpitsatega mutreid keerata... aga keti õlitamiseks julgeksin mina küll soovitada poes müüdavat spetsiaalset ketiõli. Selle eelis tavaõli ees on see, et muutub veidikene kleepuvaks ja ei lahku sündmuspaigalt niipalju ning selletõttu ka ei määri kõike ümberringi õlipritmsetega ära. Ainus, kus ei ole selle kasutamine kõige otstarbekam, on jalgrattavõidusõidus - oma kleepuvama konsistentsi tõttu on sellega ka takistus veidikene suurem ja seal iga millisekund arvel.
Oma kogemused jälle näitavad, et see spetsiaalne ketiõli ei määri nii hästi, kui mootoriõli. Muidugi peab mootoriõli kasutades ketti tihedamini määrima, sest see ei püsi nii hästi peal kui spetsiaalne ketiõli AGA määrimisomadused on minuarust mootoriõlil paremad.
Ei ole see keti keetmine midagi nii hull töö, olen pesnud enne bensiiniga ja siis värtnaõlisse uputatult alt gaasipõletiga kuumutanud ja ketti õli sees liigutanud, ajab küll sita lülide vahelt välja, kaltsuga pole mõtet puhastada, selle asemel olen keti üles riputanud ja lasknud paar tundi nõrguda.
Kõige parem on muidugi aerosoolpakendis spetsõli, pihustamisel ta "säriseb" iseloomulikult ja kisub ise ennast lülide vahele. Vaevalt küll mootoriõli paremini määrib, pigem jätab keti pealt rohkem õliseks, mis omakorda liiva ja muu sodi kleepumist soodustab.
viskoossus Kirjutas:Õlidest võiks kasutada ikka täissünteetilist. Näiteks 5w40 sobib väga hästi.
No miks täissünteetilist - selle eelised tavalise mineraalõli ees hakkavad ilmnema ju alles suure rõhu ja kõrge temperatuuri all, nt sisepõlemismootoris.
Ei ole mõtet pilli lõhki ka ajada. Mina olen kõikidele oma kümnetele uunikumidele ikka tavalist mineraalõli pannud...
Üks asi mis ilmastiku käes olevates asjades, nagu ketid lukud, jne püsib on TAD-17. Võrreles igasugu lukuõlide, jms., püsib ta ilmastiku käes olles mitu korda kauem...
via Kirjutas:Üks asi mis ilmastiku käes olevates asjades, nagu ketid lukud, jne püsib on TAD-17. Võrreles igasugu lukuõlide, jms., püsib ta ilmastiku käes olles mitu korda kauem...
Seda ta on. Ega's naljapärast ei ole ma väärtuslikumate uunik-jalgrataste kette LITOL-24 ja TAD-17 segus keetnud...
ktmxcx Kirjutas:Mis õli ja määret kasutate jalgratta keti õlitamisel ja laagrite määrimisel?
Ise kasutan laagrite jaoks Litol-24 ...
Jalgrattaspetsid ütlevad, et sõitmiseks kasutatavale rattale ei tohiks mitte konsistentset määret laagritele panna. Ikka midagi vedelat. Muidu on vabajooks pärsitud. Päris võidusõitjad me pole aga ratas võiks ju kergemini joosta küll. Võidusõitjad kasutavad laagrites õmblusmasina õli sarnast. Seda tuleb sõidu ajal isegi uuendada. Mehhaanik laseb siis kõrvalsõitvast autost survepudelist juurde.
Ketiõlisid on ka mitut sorti. Kardispordis mehhaanikuna panin tähele, et ketiõli ei pea sõidu lõpuni vastu. Peale sõitu oli kett "kange" ja ainult krõbises. Mootoriõliga polnud seal teha midagi. Mingi sinine survepudelis õli (60eek) tuli ka välja praakida. 100ee'kine pudel kõlbas 80kuubikulise kardile. 300eek'ine pudel kõlbas 100kuubikulisele. Nii, et valikut on.
Ise kasutan palju Würth'i HHS2000 survepudelis õli (põhiliselt autodel,uksehinged, piirajad, lukumehhanismid). Seda saab edukalt ka ketiõlina tarbida. On selline õli, mis välja lastes on õmblusmasina õli viskoossusega (poeb igale poole vahele), hiljem läheb TAD17 sarnaseks (püsib omal kohal). Väga hea nakkuvuse ja määrimisega. Mitte kasutada snepperlukkude määrimiseks. Snepri vedrud on nii väiksed, et ei jaksa silindreid omale kohale tõugata. Peale võtme sisselükkamist peab ootama, et keerat saaks.
Usun, et jalgratta hobimeistritel aitaks HHS2000 igale poole panna. Üks pudel, vähem jama.
Noh, üldiselt jalgrattaspordis on ikka nr 1 tähtsusega tugevad jalad, siis tähtsuselt järgmine tugev peanupp (mõtlemise, mitte löökide mõttes
), siis tükk tühja maad ja lõpuks varustus. Korduvalt on nähtud, kuidas hea ettevalmistuse, tugeva taktika ja tehniliselt "vanaaegse" rattaga mees grupi nii oravaks teeb, et need ei saa arugi mis välk neid rabas. Noh ja näiteks Pantanil oli küll alati viimasepeal varustus, aga kõrvade õhutakistus oli nii suur, et mees sõitis hästi ainult mägedes
Mina isiklikult tavasõiduks või harrastusspordi tasemel võistlemiseks mõeldud rattaga määrde veeretakistuse, kingade õhutakistuse ja muude kosmiliste detailidega oma pead küll ei vaevaks, peaasi et päris ilma määrdeta pole. Rummudesse suvaline laagrimääre, keti peale rattapoest saadud spray-õli (lihtsalt mugavuse pärast, ei läbusta raami ja riideid täis nagu tavaline auto- vms õli), kummid kõvasti täis, kiiver korralikult kinni ja käib küll.
Proovisin keti peal TAD-17i järgi. Üllatavalt hea määrimis- ja pealpüsimisomadustega õli. Peal püsib kümme korda paremini kui see 5W40 täissünteetiline. Edaspidi kasutangi vist laagrite määrimisel (algul LITOL-24, pärast paar tilka TAD-17i kah hulka) ja keti õlitamisel ainult seda.
ktmxcx Kirjutas:Proovisin keti peal TAD-17i järgi. [...] Edaspidi kasutangi vist laagrite määrimisel (algul LITOL-24, pärast paar tilka TAD-17i kah hulka) ja keti õlitamisel ainult seda.
Ära kasuta. Jalgratta kuullaagrite jaoks (eriti rattad, mis käivad üsna kiiresti ringi) liiga viskoosne. Keti juures muidugi omal kohal.
Tegin väikese eksperimendi. Nimelt katsetasin jalgrattal kahte määret. Katseaeg oli pool aastat.
Esimeseks valisin Litol-24 ja teiseks sai valitud Valvoline multi purpose grease.
Rattaks Desna, kuna Desna on hea lihtne ratas ja selle määrimisega saab kergesti hakkama.
Tingimustest niipalju, et põhiliselt sai sõita tolmavatel kruusateedel, ka poris ja liivas, isegi vees.
Tulin järeldusele, et litool ei kannata/ei tõrju vett eriti. Veel kipub ta ära kuivama, samas ei kuiva ta ära nii palju/nii kiiresti kui seda teeb solidool. Litooli pidi laagrites/rummudes sopa sees sõites vahetama pea iga 100km järel. Valvoline`i toodang seevastu talus aga väga hästi halbu tingimusi. Ei tekkinud probleeme-määre ei kuivanud, tõrjus hästi vett ja siiani on Valvoline kõikides liikuvates sõlmedes sees. Valvoline`ga siis sõidetud natuke üle 500km.
Ketiõli kohapealt olen nõus, et Tad-17i on väga hea (püsib hästi peal).
Litol on reaalselt liitiumseep (mitte küll loomsete rasvade põhine). Seep on aga orgaaniline sool ja vees oluliselt rohkem lahustuv ja vähem ilmastikukindel kui parafiinid-õlid... Seepärast tahked määrded-tavotid-solidoolid (olemuselt seebid) jms. korrosioonikaitseks ei sobigi.
Ka Valvoline multi purpose on liitiumseebi baasil valmistatud aga see tõrjub vett ja ei lahustu absoluutselt vees. Tegin näpuotsad sellega kokku, hõõrusin natuke ja proovisin siis veega maha pesta. Palja veega ei tulnud midagi maha, näpuotsad lihtsalt tõrjusid vett. Alles õlistele kätele mõeldud vedelseebiga sain pika pesemise peale käed puhtaks.
Ka searasva on raske maha pesta, ometi on ta niiskusesisaldus üpris suur
Ka Valvoline pakub spetsiaalset aerosoolpakendis ketiõli, kuid kas see just kõige parem on... Too igatahes kaob ketilt üsna ruttu...
Kõige parem tundub ketile olevat ikka midagi viskoossemat. Midagi, mida vesi kergesti maha ei pese. Seda on näiteks kõik 80w90 transmissiooniõlid. See Valvoline chain lube vms ei kõlba tõesti kassi saba alla kah.