Probleem järgmine. Jawal (353, 62 a.) on magneeto poolsel karteripoolel veohammaka tagune kuullaagri pesa kulund, nii et kuullaager seal sees loksub. Et mida soovitate teha, kas panna midagi lihtsalt vahele või mis?
Tõenäoliselt tuleb sinna uus laagripesa teha. Millegi lihtsalt vahele toppimine võib asja lõplikult ära rikkuda.Pöördu mõne peenema remondimehe poole.
Vaheteda karteripool välja, lasta pesale peale keevitada ja sobivasse mõõtu töödelda, leida sobiva mõõduga laager kulunud pessa.
Uus karter ja laager panna ja kontrollida keti pingsust, et asi uuesti ei juhtuks.
nagu aru saan, on teema küsimus: "mida ette võtta?"
õige vastus on: "muuta pealkiri informatiivseks".
ints0000 Kirjutas:Uus karter ja laager panna ja kontrollida keti pingsust, et asi uuesti ei juhtuks.
Njah. Kui vahetada ära üka karteripool ja teine samaks jätta, siis võivad tekkida uued jamad. Nimelt laagriavade samatelgsusega, mis PEAKSID olema kõigil pooltel identsed, kuid ei PRUUGI seda olla. Seega eriti just venetehnika ei soovitata kunagi vahetada üht poolt, vaid ikka mõlemad pooled korraga. JAWA peaks küll olema Tðehhi kvaliteediga värk, aga kes sedagi teab...
Teine alternatiiv on muidugi pesa uuesti töödelda, nt peale keevitada ja uuesti mõõtu freesida, aga see on SUUR töö. Plekki/fooliumi vahele panna (sel juhul kogu püerimeetris ühtlaselt) Sa sinna vist nii ei saa, et ta seda töö ajal sissepoole välja ei viskaks - kui mu mälu ei peta, siis on stopperrõngas laagripesal vaid väljaspool, mitte aga seespool. Nt rattalaagrite juures (mis pöörlevad võrratult aeglasemalt) olen vahel üsnagi edukalt fooliumiga laagreid kulunud võllikaela peale kinni saanud.
Üks häda-alternatiiv-lahendus oleks ehk vast miski (kahekomponendilise) vedela metalli ja kogu perimeetris ühtlaselt vahele pandud plekiliistakute abil laagri välisvõru karteripoolde kindlalt kinni saada. Ei usu, et selline koost töö ajal lagunema hakkab, samas on see laager sel juhul sinna korpusesse aga tõenäoliselt igaveseks "kinni laulatatud", st selle kulumise/riknemise korral tuleb vahetada vast ka karteripooled.
Kuna 60te alguse Jawa pooli ka enam just iga päev lademeis ette ei satu, tuleks enne sellise töö ettevõtmist siiski põhjalikult kaaluda otstarbekust. Riski saab vähendada sel juhul ka nii, etigavekseks ängitsetakse kinni tuttuus laager, mille kulumisvaru peale (teoreetiliselt) olema hobiratta korral üsnagi lõpmatu...
Mina püüaksin kaaluda põhjalikult eeltoodud kolme alternatiivi vahel ja küsida võimalikult paljudelt praktikutelt nõu...
LOCTITE keemial olemas selleks otstarbeks spetsiaalne laagriliim. Neid oli vist kolme sorti (olenevalt laagri pesa loksust). Aitab loksu kõrvaldada ja laagrit saab ka hiljem vahetada.
Arvata võib, et asjakohane remont läheks rohkem maksma kui kuskilt korralikud karterid sebida. Üksikut poolt välja vahetada ei saa, sest JAWA-l on nad tehases koos töödeldud ja kokkukuuluvus numbritega peale märgitud.
Laagriliimi suhtes olen skeptiline, aga võib ju proovida. Arvata võib, et pesa on ketipinge tõttu tahapoole ovaalseks kulunud, seega pole kindel, et liimides täpselt laagri esialgne asend saavutatakse. Laagri välisvõru tuleks muidugi enne paigaldamist korralikult karestada.
Järgmise suurusega laager oleks 55x30xXX (erinevad laiused), originaal on 52x25x15. Seda kasutades peaks töötlema nii pesa kui tegema laagri sisse puksi ...
Laagripesale peale keevitada - pesa üle freesida ... samuti suht kulukas.
Karterite saadavus sõltub rohkem otsimise tõhususest. Netis sobrades olen viimase poole aasta jooksul kolme erinevat uute karterite müügipakkumist kohanud ... Isegi Kurtnas üritab üks uusi 353 kartereid juba mitu aastat müüa, viimati küsis 1500 nende eest. Kasutatuid peaks seda rohkem liikuma.
Et siis kõige loogilisem ja valutum on vahetada karteri pooled (kuna ühe vahetamist pole mõtet, sest siis ei klapi numbrid, ning on siiski plaan teha uued dokumendid) Nii et kui keegi kjuhtub nägema kuulutust kus pakutakse 353-e karteri pooli oleks tänulik kui mulle märku annaksite. Katsun ise ka silmad lahti hoida.
fanaatik-;) Kirjutas:Et siis kõige loogilisem ja valutum on vahetada karteri pooled (kuna ühe vahetamist pole mõtet, sest siis ei klapi numbrid, ning on siiski plaan teha uued dokumendid)
Numbrid on kukepea - mida sellessinases maailmas ikka muutub, kui number on vaid ühel karteripoolel (käiata-lihvida oskame me kõik
). Peamine põhjus poolte koosvahetamiseks on siiski minu poolt juba ennist mainit asjaolu, et praktiliselt kõigil kahetaktilisetel on karteripoolte laagripesad koos töödeldud. St ühe poole vahetamisel ja selle teise poole poltäärikule istutades võib võllide samatelgsus kaduda.
fanaatik-;) Kirjutas:Nii et kui keegi kjuhtub nägema kuulutust kus pakutakse 353-e karteri pooli oleks tänulik kui mulle märku annaksite. Katsun ise ka silmad lahti hoida.
Siinne turuplats abiks - Kuldne Börs, Soov jm paigad ehk ka.
Kui jubinatega ei näkka, siis mina isiklikult küll soovitan vähemalt kaasfoorumlase motamees mainit laagriliimi ära prooviga ning võibolla seda ka perimeetris paigaldet fooliumi- ehk plekiliistakutega koos. Ega hullemaks ikka minna ei saa - paremal juhul saad korda, halvemal juhul on
status quo ehk siis endine loksuv olek
valdo Kirjutas:Peamine põhjus poolte koosvahetamiseks on siiski minu poolt juba ennist mainit asjaolu, et praktiliselt kõigil kahetaktilisetel on karteripoolte laagripesad koos töödeldud.
Lisaks laagripesadele on vähemalt Jawa karteritel koos töödeldud ka silindrialune tasapind.
Küsi motokuur´ist kasutaja Raivoku käest neid karteripooli. Ta müüs mingiaeg neid osasid ja ehk on midagi veel alles.
Hmm kas keegi reaalselt ka neid kaani keevitanud on... need ju miskid Al-Mg sulamist ning selle keevitamine pole niisama elektroodiga täristamine... ja töötlemine pole ka päris nii, et lased 32se freesiga sisse ja korras... laagri välismõõt on niigi paar sajandiku alla nimimõõdu ning see peab pesasse pinguga istuma.
Ise olen reaalselt ühe el. mootori alumiinumkaantes laagripesad taastanud galvaanikaga... ehk siis põhimõtteliselt nikliga katnud. Nii kuni pool mm võiks veel vasega täita ning kõvaduse jaoks viimane kiht niklit otsa panna, aga lihtsalt liiga kiire on hetkel.
Kõige lihtsam oleks vist siiski uusi kaani otsida...
Kui ei ole raske koormuse all laager (veovõll, selle alla vist ei mahu), on abi ka Loctite vm tööstuskeemikute toodetest.
Spets laagriliim aitab, kui korraks laagri ringi tõmmanud, vms.
peast ei mäleta, aga lõtkude suurusjärk võis olla 0,.. mm.
Ma paar korda laiskust petnud, pidama on jäänud.
Mina olen JAWA karteripooli keevitada lasknud, aga tulemus on pigem keskpärane. S.t. keevitus kipub õrnalt mullitama, mis jääb pärast ära lihvides näha. Laagripesa puhul pole probleemi, aga nähtavate pindade puhul rikub välisilmet.
Ei tea, kas probleem on sulamis, aga näiteks Jaapani toodetud karteritel pole keevitamisel mullitamise probleeme täheldanud.
Ja keevitust laagripesa taastamiseks ei soovitaks, sest tekitab detaili mittevajalikke pingeid. Mõttekam oleks pesa üle freesida ja vahepuks sisse treida. Seda eriti juhul, kui tõsisem taastamine plaanis ja "matching numbers" moraalselt tähtis on.
Vana pesa taastamisel tekib ka selline probleem, et kui laager pesas ringi käis, ei pruukinud see pesa kulutada ühtlaselt. Väga tõenliselt kulus laagripesa loperguseks. Uue pesa külge keevitamisel vms. on väga raske seda täpselt tsentrisse saada.
Mina olen kasutanud loksuva laagri puhul laagri üle tinutamist,st katan laagri saale tina kihiga ja pressin korpusesse.
ahtos Kirjutas:Mina olen kasutanud loksuva laagri puhul laagri üle tinutamist,st katan laagri saale tina kihiga ja pressin korpusesse.
Ja praktikas jääb ka see asi sinna pidama? Raske uskuda... Tsentrist siiski ju jookseb välja aga ei tohiks palju ka seda teha.
Kui laager loksub pesas siis on 3 võimalust:
1.Suurendatakse laagri välimõõtu e. tinutatakse ta ära.
2. Vähendatakse laagripesa mõõtu st. kärnitakse laagripesa.
3. Liimitakse EPO liimiga laager pessa ja kui on tarvis laager eemaldada siis kuumutatakse detaili näit. praeahjus.
Niisugused väiksed tarkused on pärit nõukaaegsest lukksepatööde kursusest.
mehhanisaator Kirjutas:Niisugused väiksed tarkused on pärit nõukaaegsest lukksepatööde kursusest.
Ja sinna aega need võtted võiksidki jääda
Eriti need kärniga peksmised... kui need kärniga pekstud muhud ka lõpuks ära kuluvad siis peab selle pinna niikuinii alla treima ja uue metalli peale pindama...