Niisiis nagu ka pealkiri ütleb tuleb lahendada selline probleem:
On haagis, haagisel on 12v aku, millelt tarvitatakse aeg-ajalt ka voolu.
Haagise tuled on autoga ühenduses standard pistiku kaudu. Haagise aku toidab täiesti iseseisvat süsteemi.
Kuna haagis sõidab tihti ringi(auto sabas muidugi
) tekkis mõte, et kas saaks kasutada auto voolusüsteemi haagise aku laadimiseks.
Sellega seoses on aga rida küsimusi:
1. haagise ning auto vahel peaks ilmselt mingit laadimisreleed kasutama- kui auto poolt tulev voolupinge ületab laadimipiiri lastakse see edasi haagise aku peale(või mingi muu loogika järgi?)
2. haagise pistikus vist ühtegi vaba otsa ei ole... pealegi valgustite vool on ilmselt piiratud 12v peale- seega laadimiseks natuke vähe. Järelikult laadimisahel peaks olema eraldi pistikuga. Piisaks täiesti mingist kahejuhtmelisest pistikust, milles siis ainult +/- juhtmed.
3. eelmisest punktist lähtudes- kust peaks autolt võtma laadimisvoolu? Otse akult? See aga nõuab auto ümberehitust ja lisajuhtmete vedamist.
Oskab keegi midagi pakkuda? Probleeme/lahendusi?
Sa oled ikka asja väga keeruliseks rääkinud.
Asi tegelikult väga lihtne. Tavaliselt on sellistel kärudel pistikus üks ahel pidev pluss. Tuleb otse autoaku pealt, kaitse kindlasti vahel.
Kui sul pole pistikus selleks vaba otsa, on mitmeid võimalusi.
Paned uue pistiku, kus rohkem otsi.
Vead eraldi pistiku teise kõrvale (miinust pole vaja, see nagunii kärus olemas)
Kasutad ära gabariitule voolu aku laadimiseks (nagunii sõidetakse koguaeg tuledaga).
Autol on kogu plussahelas ühesugused voldid. Just nii nagu genekas annab/relee on reguleeritud.
see viga on jah, et komistan puude otsa, aga metsa ei näe... või kuidagi nii
Hmm tavalises sõiduauto haagise pistikus alalist plussi pole. Seega kas võtta tulede pealt või vedada uus liin...
motamees Kirjutas:Kasutad ära gabariitule voolu aku laadimiseks (nagunii sõidetakse koguaeg tuledaga).
Vot sellega on väike probleem. Aku laadimine tahab rohkem ampreid, kui gabariiditule juhtmed ja kaitse kannatab. Mõni aasta tagasi sai samasugune probleem lahendatud nii, et vedasime eraldi otse akult 6mm2 kaabli pistikupesa udutule otsa külge, kuna haagisel udutuld nagunii polnud. Aku juurde muidugi kaitse vahele ka. Haagise akult juhe samuti pistiku udutule otsa ja asi korras. Süsteemi puuduseks oli see, et pikemalt seistes tuli alati haagis pistikust lahti võtta, kuna muidu on üsna suur oht ka auto akust kõik vool ära tarbida.
PS. Panen ka pistiku skeemi juurde, ehk on abi:
Väga hea. Hakkab tulema
Peast, ei mäleta, kas udutuli oli või mitte, aga homme uurin kindlasti.
Täpselt, eks see juhe tuleks siis üle relee vedada. Relee ühendab käru aku auto akuga ainult siis kui auto töötab, või hädapärast siis kui süüde sees on.
Pimedas öös ei hakka otsima, kuid Camper VW bussil oli skeem kahe releega (?), mis laadis lisaakut, mis oli mõeldud Camperi tarbijatele, vaid sõidu ajal, ehk sii, kui pinge üle teatud voltaaþi ulatus (13,8 vist).
Pane vähe võimsam diood ka vahele ning on garanteeritud see, et vool saab vaid ühes suunas liikuda.
Soovitan releed ja kaitset. Relee annaks voolu ainult siis peale, kui auto töötab. Releele võta vool õlirõhu või geneka süsteemist. Tegemist siis sama süsteemiga, mida tehakse, et päevasõidutuled põlema läheksid (Google otsingus on neid õpetusi küllalt). Kärule pane jämedam lisajuhe läbi vaba kanali, et kui käru teisele autole sappa haagitakse, ei kõrvetaks kogematta juhtmeid maha.
Olen ka samale probleemile pikalt lahendust otsinud päris mitme auto ja haagiselamuga. Kogemus on järgmine.
7-kontaktise pesas pole üldjuhul pidevat auto pardapinget välja toodud.
13-kontaktises auto pesas on üldjuhul pidev pardapinge saadaval.
Kui diood vahele panna, saab vältida küll soovimatuid tühjenemisprotsesse, aga dioodil tekib ka pingelang ca 0,6 V ja haagise aku ei saa kunagi täis. Seda enam, et auto aku on reeglima soojemas ja nõuab madalamat laadimispinget ning haagise aku kipub vedades olema reeglina ca välistemperatuuril ja nõuab kõrgemat laadimispinget.
Auto ja haagise vahele oleks vaja voolupiirikut. Kui tühi haagiseaku ühendada otse auto pardapinge külge, tekib lühisetaoline olukord ja liigsuur vool. See viib kas kaitsme läbipõlemiseni autos või suure kaitsme korral haagise aku ebasoovitavalt suure vooluga laadimiseni. Halvemal juhul juhtmete liigse kuumenemiseni...
Proovida võiks laadimisregulaatorit, mis pannakse päikesepatarei ja aku vahele. Nt.
midagi siit valikust. Ise pole nendega testinud, kuna viimasel vagunil oli analoogne asi olemas ja toimib perfektselt. Mõned neist hoolitsevad ka selle eest, et tarbijad haagise akut liiga tühjaks ei tõmbaks.
Käisime üksaasta Saksas kaks nädalat. Vagunelamu oli multivanil taga. Toite andsime (juhe läbi kaitsme akult) kärupesa keskmisele otsale (nii oli juba kärupoolne osa varem ühendatud) ja ei olnud seal mingeid releesid- blokke ja muud huinamuinat vaja- asi toimis.
margus61 Kirjutas:Kui diood vahele panna, saab vältida küll soovimatuid tühjenemisprotsesse, aga dioodil tekib ka pingelang ca 0,6 V ja haagise aku ei saa kunagi täis.
fakt on õige - aga julgen kahelda selle rollis. Aku nimipinge on 12V (2V elementidest) - aga generaatorid annavad üldjuhul pinget 13,7..14,5V. Seega on paar volti "süsteemi tarbeks".
"süsteemis" on aga lisaks dioodile (mis tekitab pingelangu iga voolu korral) ka juhtmestik. Kui tarbimine on väike, ei oma ta rolli - kuid kui haagis tarbib märkimisväärset voolu (sh laadimine), on oluline roll haagise-suuna juhtmetel (Ohmi seadus - ning juhtmetele jääv pinge võrdub nende takistus korda voolutugevus).
mõte:
- väikese voolutugevuse korral on diood praktiliselt ainuke pingelangu tekitaja ning generaatori pinge miinus diood => jääb pinget laadimiseks
- suure voolutugevuse korral on peamiseks pinge langetajaks juhtmestik
eks need kaks ideaaljuhtu ole, kuid ka "kuldse kesktee" puhul aitab kõige paremini juhtmestiku "tuuning". Selle kinnituseks kaks mu kogemust:
- sai kunagi Jesperiga vaieldud - ma ei uskunud, et parim esitulede "tuuning" on uute juhtmete paigaldamine. Sai mõõdetud - ning tuledele jäi töötava mootori puhul ca 12V (samas kui akul oli ca 14V)
- telekomitehnika puhul (levinud -48V DC) on juhtme ristlõike dimensioneerimine sõltuvuses toiteallika ja tarbija vahelise kaabli (ikka vaskkaabel, sooniline) pikkusest. Arvud on küll "üledimensioneeritud", kuid on silma jäänud, et erinevate ca 1kW tarbijate puhul on soovituslik piir ca 30m peal: alla selle => 6mm2, 30..50m => 10mm2 ning rohkem ei taha tootjad lubadagi
terv,
Teet
(elektriteoreetik)