Vanaisa on teinud vesiratta(veski) ja nüüd ta lihtsalt seisab kuna pole generaatorit. Jõudu peaks saama sealt oja pealt 2 kW - 4 kW. Et äkki oskate soovitada kust saaks sinna generaatorit. Peaks olema alalisvoolugeneraator, aga samas oli üks mees teinud tuulveski ja voolu tootis Ikarusi generaator, mis pidi olema nõukaajal üks võimsamaid. Aga need sõidukite generaatorid ju vahelduvvoolu omad ja ei anna vist ka 220V, mida oleks vaja abihoonete valgustamiseks.
Lahendused teretulnud.
Kui kord on selline väike autonoomne elektrijaam ehitatud, siis on mõistlik selle energia pidevalt ära kasutada, mitte aeg-ajalt ja valgustuseks. Pealegi 2-4 kW on valgustuse jaoks ilmselt VÄGA palju.
Minu arvates oleks mõistlik selle energiaga maja kütta; suvisel ajal, mil kütta pole vaja, võiks see soojendada vett (suvel ju puupliidi alla ka ytuld eriti ei tehta).
Kui kasutada hüdroenegiat tõesti kütmiseks, siis on minu arvates üks kolmest võimalusest:
- hankida kusagilt 12 või 24V sobivad kütteelemendid;
- valmistada pingemuundur 12/24V -> 220 V;
- hankida või teha 220V vastav generaator, nt miski olemasolev läbipõlenud toorik ringi mähkida (seda peab tegema keegi elektrotehnikaspetsialist).
Põhimõtteline võimalus on muidugi ka pisike jaam lülitada paralleeli suure võrguga, aga see tähendaks ÜLIKEERULISE ja ÜLIKALLI ajurploki valmistamist, mis nagunii ei ole üksikkorras ja koduseis tingimusis mõttekas...
HEA mõtte kõik voolavad veed kui neid annab kasutada tuleb ära kasutada edu! oleks omal kasutaks ka.
Koledal ja pimedal okupatsiooniajal olid autotöökodade peal generaatorid 3 x 220 V 50 Hz tööriistade toiteks, 4,5 kW võimsusega vist. Et siis nominaalpinge 2 faasi vahelt 220 V. Nom. pöördeid ei mäleta, ilmselt 1500 kanti. Neid generaatoreid peaks olema järgi piisavalt, Kuusakoski hind hetkel vist 6,5 krooni/kg. Omalgi oleks vist üks pakkuda. Autotöökoja komplekti käis ka juhtimiskilp automaatikaga, mis hoidis elektrilisi parameetreid paigas.
Vesiratta või turbiini puhul tuleks ilmselt ajade pöörded kuidagi paika ja aretada mingi automaatika. Vahelduvvoolu puhul tuleb 50 Hz sageduse hoidmisega tukk tegu. Valgustuse toiteks sobiks vool alaldada ja kasutada akude laadimiseks, näit. 24 V süsteem või 12 V lampidega.
Põhiline efekt ja lihtsam lahendus oleks muidugi saadud roheline või sinine elekter kasutada kütteks, poleks vaja parameetreid eriti ohjeldada, ainult voolutugevust piirata vajaduse korral. Kütte puhul väga jäme reegel, et 1 kW 10 m2 põrandapinna kohta, oleneb muidugi konkreetsetest tingimustest.
Kui inglise keelt oskad, siis üks hea iseehitajate leht on
SEE Eestis saad minna vaatama ka Ööbikuoru
Energiaraja objekte.
Ja kui Rõugesse trehvad, astu minu juurest ka läbi, mul on ilmselt Teile midagi pakkuda. 53806079
Pildil olev genekas peaks olema 4 KW, 3 faasi ja pärit Kaku veskist (Nursist).
Milleks üldse vahelduvaks asja ajada? Paljud tänapäeva seadmed töötavad impullstoitekatega- mob tel laadijast alustades ja u 100% tõenäosusega lauaarvutid ka. Aga selleks vähemalt 180 V alalist vaja (umbes).
Manks, see vesiratas asub ise ka rõuges, et kunagi peaks läbi käima. Praegusel aja oleks hea kasutada seda energiat kasvuhoone kütmiseks, et mingi bussi (nt ikarus) soojuselemendid, generaator ja valgustus on hea variant, aga siis peab vist olema aku
.
Eks näis mis suvel saama hakkab.
Hillar
hillar Kirjutas:Praegusel aja oleks hea kasutada seda energiat kasvuhoone kütmiseks, et mingi bussi (nt ikarus) soojuselemendid, generaator ja valgustus on hea variant, aga siis peab vist olema aku .
Kasvuhoone on reeglina ju teatud kindla hooaja projekt ja pealegi vajab muu valdkonna hoolt-tegemist (loe - kedagi, kel on tahtmist/aega käed mullas tegutseda). Energiat tuleb lokaalsest jaamast aga ka muul ajal.
Mina soovitaksin siiski rõhuda maja kütmisele - võrreldes näiteks nõukaajaga on küte ikka piisavalt kallis ning kui on mingi alternatiivvariant pakkuda, siis õnnestub vast ikka nii mõnegi tubli sendi kokku hoida. Isegi maapiirkonnas senini ülitavaline puuküte on viimastel aastatel näiteks PALJU kallimaks läinud - puude tegemine/tükeldamine maksab ning lisaks on Sõõrumaa-poiss ehitamas hakkepuidul kombijaamu üle Eesti, mis peaks halvemate prognooside kohaselt küttepuu ruumihinna praegusega võrreldes kahekordistama
Kui küttepuuruum maksab (tulevikus) nt 1200-1600 krooni ja maja peale kulub talve jooksul nt 30 ruumi, siis paneb summa veidi mõtlema küll...
Mis puudutab valgustusse, siis see on Sul nagunii äärmiselt ebaregulaarselt kasutatav ja vähese võimsustarbega asi, mida ühe generaatoriga on väga raske ja kohmakas siduda (aku, keerukad laadimissüsteemid jms). Ja väga ebamugav on majas välja ehitada ka kaks paralleelsüsteemi - üks Eesti Energia oma, teine lokaalne, sest võrguelektriga paralleeli panemine nõuab veelgi suuremaid töid...
Talvel on ju oja külmunud ja miskit elektrit sealt ei tule. Kui oma oja siis oleks mõttekas lasta ojapõhja maaküttetorustik. Nii saaks veekogust võtta maksimaalse kasu.
eberhard Kirjutas:Talvel on ju oja külmunud ja miskit elektrit sealt ei tule.
Kui oja/jõgi on pealt külmunud, siis see ei tähenda, et veevool lakkaks. Tavaolukorras, jah, jää all, kuid veski (paisu ja vesiratta/turbiini) olemasolul töötaks see igal juhul edasi, seal lihtsalt ei jäätu. Ei lakka ju üheski jões veevool ka talvel.
mul on olnud mõte, et teha primitiivne süsteem. Suvaline autogenekas vms. vesiratta külge ja sealt juhe lambipirni, mis valgustab peldikut.
Ainuke, mis hetkel puudu, on oja.
Aga hoian kinnisvarakuulutustel silma peal, küll kunagi oma unistuse teoks teen!
valdo Kirjutas:eberhard Kirjutas:Talvel on ju oja külmunud ja miskit elektrit sealt ei tule.
Kui oja/jõgi on pealt külmunud, siis see ei tähenda, et veevool lakkaks. Tavaolukorras, jah, jää all, kuid veski (paisu ja vesiratta/turbiini) olemasolul töötaks see igal juhul edasi, seal lihtsalt ei jäätu. Ei lakka ju üheski jões veevool ka talvel.
Jutt on ju ojast ja mitte jõest ja ka mitte oja peale tehtud paisjärvest ja turbiinidest.
tegelikult olen jätnud täpsustamata, et oja on ülespaisutatud (millegi pärast on ühe km peal 3 tammi, peaaegu igal talul). Veevool katkeb enamasti suvel siis kui silmalauad tehakse kuivaga lahti.
hillar Kirjutas:tegelikult olen jätnud täpsustamata, et oja on ülespaisutatud (millegi pärast on ühe km peal 3 tammi, peaaegu igal talul). Veevool katkeb enamasti suvel siis kui silmalauad tehakse kuivaga lahti.
Selge! Ma pole miski inspektor, lihtsalt huvipärast küsin kas kohalikud võimud ja ka üleriigilised võimud mingeid lubasid-kooskõlastusi selliseks paisutustööks võtma ei sunni. Või kulgeb oja talude maadel kuhu kontrolöridel asja pole.
eberhard Kirjutas:Selge! Ma pole miski inspektor, lihtsalt huvipärast küsin kas kohalikud võimud ja ka üleriigilised võimud mingeid lubasid-kooskõlastusi selliseks paisutustööks võtma ei sunni. Või kulgeb oja talude maadel kuhu kontrolöridel asja pole.
Minu teada pole võimalik üldse selline asi Eesti Wabariigis, et oja peale tehakse pais (võimalik, et riik ei taha liialt rohelist energiat), aga kuna tamm on ehitatud sinna nõukogude ajal siis keegi ei hakka lihtsalt lõhkuma suurt betoonkamakat
. Aga kalade liikumist see tamm ei takista, kuna seal kalu pole, ehk ainult mõni koger
. Ma arvan, et selliseid kohti on eestimaal veelgi.
Hüdroenergiat üldjuhul ei loeta "roheliseks energiaks", vähemalt mitte ilma reservatsioonideta, sest mõju ökosüsteemile võimsusühiku kohta on päris suur.
Kui tahad generaatorit Rõuges käima panna, siis läheb asjade ajamine üsna keerukaks, kuna oled looduspargis. Minul endal on Rõuge jõgi kinnistu piiril ja on olemas vana veski koht, kust saaks energia kätte, kuid olen selle mõte maha laitnud, liialt kalliks läheks see minu jaoks ja ma pole kindel, et mul luba õnnestuks saada. Mul on olemas ka üks inforaamat, kus on just hürdoenergia kohta palju materjali, alates turbiini tüüpidest, seadusandlusest ja jõgede andmetest (Rõuge kohta).
Energiat saab järgmise valemi alusel:
E = m g h
Ojast voolab ehk sekundis 100 liitrit vett läbi, ehk m = 100 kg.
Langus paisu juures on meeter kuni kaks, ehk h = 1.
g = 9,81 m/s2, ehk ligikaudu g= 10.
Seega saad sa oja pealt ehk 1 KW elektrit (100 kg x 1 m x 10 m/s2), kui pidevalt voolab läbi 100 liitrit vett sekundis.
----
Sõiduauto generaator peaks andma ligi 40 amprit (sierra) kuni 100 amprit (S-klassi mercedes).
12 Voldi korral peaks 40 ampriline generaator andma 480W võimsust.
12 Voldi korral peaks 100 ampriline generaator andma 1200 W võimsust.
Isegi kui sõiduauto generaator peaks andma vahelduv-voolu, siis saab lihtsa ja odava dioodsillaga (4 dioodi) sealt kätte alalisvoolu.
Seega osta mõnest autolammutusest mingi vana ja odav fordi-opeli-lada elektrigeneraator mõnesaja eek eest ja ongi elektrigeneraatori probleem lahendatud.
Samuti saab sõiduauto elektrigeneraatoreid rihmade abil ühendades (või võllide ühendamise teel) mitmekaupa koos elektrit tootma panna.
----
Alalisvoolu saab "varuks hoida" sõiduauto akudes (kui on vaja suuremat hetkvõimsust).
Näiteks tavaline 12 Voldiline ja 55 ampriline sõiduauto aku mahutab 660 Wh elektrit (500W lamp põleks üle tunni).
Suurima hetkvõimsuse saab aku 420 Amprise käivitusvoolu korral 5 KW ehk 5040W.
---
Alalisvoolust saad vahelduvvoolu mõne vana UPSi abil - tavaliselt on neil elektoonika pool korras, kuid akud on lihtsalt läbi.
Tavaliselt on UPSi sees 12 volidseid akusid 1 või 2 tk (võimsamatel 4 tk).
Nende asemele paned sõiduauto akud (sõiduauto akud jääksid UPSi kõrvale - vaid juhtmed läheks sisse).
Nii saad odavalt ja lihtsalt oma "220V elektrijaama" tehtud.
---
Ainuke probleem on selles, et vesiratta pöörelemiskiirus on väike ja jõumoment suur (näiteks 60 p/min) - elektrigeneraatorile on aga vaja suurt pöörlemiskiirust ja väikest jõumomenti (näiteks 1200 p/min).
Seega pead sa vahele aretama mingi "käigukasti", mis tõstaks pöördeid (antud suvalise näite korral oleks vaja pöördeid tõsta 20 korda).
100W võimsuse korral kõlbaks "käigukastiks" paarsada eek maksva odava Hiina akutrelli mehaanika - trelli padruni ühendad vesirattaga ja trelli mootori asemele paned elektrigeneraatori (või kasutad trelli enda mootorit elektrigeneraatorina).
1000W ja suurema võimsuse korral ei oskagi mingit odavat lahendust pakkuda (võimsamatel elektritrellidel pole nii suurt hammasrataste ülekandesuhet kui akutrellil) ja mingit puuokste tükeldamise masinat pole mõtekas osta "käigukastiks" seadme liiga suure hinna tõttu.
Aga kui lisada paar vesioinast mis vee üles pumpavad ja siis sealt ülevalt, selle vesiratta peale kukutavad see peaks juu suurendama pöördeid.
Mis asi on UPS.