30-03-2008, 22:02 PM
30-03-2008, 22:32 PM
Oh... sellele küsimusele on raske vastata. Kui Sa nimetad võrriks D-mootoriga isendit, siis tavalisele jalgrattaraamile monteeritavana hakati D4 esimest, muldvaluvarianti tootma 1956. aastal; suuremas mahus 1957. aastal. Aasta-paar hiljem tulid juba teise kujuga raamid, B-901 ja Gauja.
Kui Sa nimetad aga võrriks suvalise abimootoriga jalgratast, siis nende ajalugu on VÄGA pikk. Igatahes 1920ndatel olid sellised pisikese kubatuuriga tavalisele jalgrattale monteeritavad abimootorid juba olemas; kardan, et ka 1910ndatel. Lihtsalt - 1910ndatel ja 1900ndatel nägid ka mootorrattad suhteliselt samasugused välja, erinedes jalgrattast vaid veidi tugevama raami poolest sageli (nt lätlaste Rossia elik. Leutner). Ehk siis kui mootorrattas hakkas järjest kaugenema konstruktsiooni poolest jalgrattast 1910ndatel, siis nn "võrrid" jäid sellele lähedasemaks.
Kui Sind abimootorite ajalugu huvitab, siis soovitan Sul külastada Kurtna muuseumi - Urmas Teearu on sinna näituseks kokku kogunud PALJU erinevaid abimootoriga jalgrattaid alates 1920ndatest (või isegi 1910ndatest?) kuni 1970ndateni välja...
Kui Sa nimetad aga võrriks suvalise abimootoriga jalgratast, siis nende ajalugu on VÄGA pikk. Igatahes 1920ndatel olid sellised pisikese kubatuuriga tavalisele jalgrattale monteeritavad abimootorid juba olemas; kardan, et ka 1910ndatel. Lihtsalt - 1910ndatel ja 1900ndatel nägid ka mootorrattad suhteliselt samasugused välja, erinedes jalgrattast vaid veidi tugevama raami poolest sageli (nt lätlaste Rossia elik. Leutner). Ehk siis kui mootorrattas hakkas järjest kaugenema konstruktsiooni poolest jalgrattast 1910ndatel, siis nn "võrrid" jäid sellele lähedasemaks.
Kui Sind abimootorite ajalugu huvitab, siis soovitan Sul külastada Kurtna muuseumi - Urmas Teearu on sinna näituseks kokku kogunud PALJU erinevaid abimootoriga jalgrattaid alates 1920ndatest (või isegi 1910ndatest?) kuni 1970ndateni välja...
15-04-2008, 13:53 PM
Tere!
Lugesin eespool oleva jutu läbi ning mul tuli meelde vanaisa räägitud jutt.
Tema rääkis, et tema nooruspõlves olevat olnud sellised "võrrid", millega sõitmiseks tuli kummimuhv vms. vastu tagumist ratast lükata. Märja ilmaga olevat see niisama ringikäinud hõõrdumise puudumise pärast.
Küsimus oleks siis, et kas keegi teab sellest midagi rääkida, sest ise ma sellist riistapuud näinud ei ole?
Lugesin eespool oleva jutu läbi ning mul tuli meelde vanaisa räägitud jutt.
Tema rääkis, et tema nooruspõlves olevat olnud sellised "võrrid", millega sõitmiseks tuli kummimuhv vms. vastu tagumist ratast lükata. Märja ilmaga olevat see niisama ringikäinud hõõrdumise puudumise pärast.
Küsimus oleks siis, et kas keegi teab sellest midagi rääkida, sest ise ma sellist riistapuud näinud ei ole?
15-04-2008, 14:59 PM
v6rr1 Kirjutas:... olevat olnud sellised "võrrid", millega sõitmiseks tuli kummimuhv vms. vastu tagumist ratast lükata. Märja ilmaga olevat see niisama ringikäinud hõõrdumise puudumise pärast.
Küsimus oleks siis, et kas keegi teab sellest midagi rääkida, sest ise ma sellist riistapuud näinud ei ole?
Irtõð, tootmisaastad 1951-55.
Konstruktiivselt oli ta Saksa päritolu abimootori ILO-F-48 (JLO-F-48) pea üksühene replika. Vt lähemalt nt http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=23460 ja http://www.mofa-museum.de/html/body_ilo_f_48.html
Minu erakogus on 3 sellist isendit (mootorit). Üks selle mootoriga jalgratas (alus-jalgratas 1948.a. Saksa päritolu reparatsiooni-Standard, naisterahva mudel) on mul hetkel deponeeritud Kurtna Mootorrattamuuseumisse; soovitan kõikidel huvilisetel seda sinna vaatama minna. Konkreetse isendi ainus puudus on vale karburaator (vahetükiga on monteeritud talle D-mootori karburaator).
15-04-2008, 15:02 PM
See Irtõzh vms. mootor, mingi lääne mootori koopia olevat olnud, 50`ndatel, kummimuhvi libisemist märjaga rääkis minu vanaisagi, oli meie suguvõsas kunagi selline olnud.
24-04-2008, 21:04 PM
Tänud!!
Eks peab kah sealt Kurtnast korra läbi astuma. Oleks hea võimalus tehnikaajalooga tutvuda.
Eks peab kah sealt Kurtnast korra läbi astuma. Oleks hea võimalus tehnikaajalooga tutvuda.