autoks siis algusaastate audi 80 b3.
Peal siis vist k6ige algelisem karbuss(tooreklapp on käsitsi)
Eelmise omaniku jutu järgi oldi kuskil teenenduses seda reguleeritud , et mingid gaasid jonksu saada , aga peale seda oli hakanud palju bensiini ryypama....eelmine omanik tuttav ja auto a suht odavalt saadud , siis usun ,et ta ei hakanud ka valetama mulle seda asja..
Praegune kyttekulu maanteel mingi 9.5l/100km olema peaks ma pakun , et alla 7?
6nnestus leida ka yks natukene uuem karbuss(golf 2) aga seegi näeb selline ebausutav välja , et kust siis alustama peaks?
kas neid 10neid vaakumeid ja el. klappe ei saaks kuidagi eemaldada?
v6i midagi ringi teha/yhendada?
eelmine aasta sai ka yhte sellist karbussi kokku aretatud ja too v6ttis kyll vähe benssu..(toona sai k6ik vaakumid peale jagajaoma pimedaks tehtud ja tooreklapp eemaldatud)
aga ma arvan et see ei ole 6ige lähenemine ja suvi ei kesta ka igavesti.
jagajaosa tundus olevat korralik ja ma tean kui vähe see auto eelmine suvi v6ttis ...
Audi karpa ilmselt siis miskine Keihin (I äkki? - pole nendega eriti kokku puutunud) ja Golfi oma Pierburg 2E2. Nagu ma aru saan, siis sellest Keihinist ei käi jõud ega mõistus kuidagimoodi üle ja mõtlesid, et prooviks Pierburgiga?
Pierburg ka suht raskeseadetav (loetud netist), selle asemel aretatakse Weberit.
jah , prooviks selle golfi omaga , neid saand palju lahatud ja on ka suht ökomad olnud , aga vaakumimajandusele ei hakka m6isyus peale
edit
1 kiire kysimus , kas viga ei v6i olla , et mootor ei saavuta piisavat töötemperatuuri ´? äki termostaat 6htal?
Style Kirjutas:Pierburg ka suht raskeseadetav (loetud netist), selle asemel aretatakse Weberit.
Teatud kulumisastmes on jah vähe rohkemate juppidega Pierburgi karpat suht keeruline nii paika saada, et see igas rezhiimis korralikult töötaks. Ja siis pannakse selle asemele (lihtsama ehitusega, mõistlikuma hinnaga, tihti uus) Weber.
Neid vaakumvoolikute skeeme võin ma siia ju loopida, aga ma pean neid ju tõlkima hakkama...
Ja termostaat võib idee poolest kogu aeg lahti olla küll - küllap oskad seda kontrollida kah.
Täna sai siis termostaat vahetatud ...
Kunagi sai koos p** läinud pumbaga maha v6tta ja siis ta töötas..
igaks juhuks sai teda vähekene vee sees kuumutatud ja 96 c juures ta avanes..(peal oli 92c) iseasi kui täpne mul see kraadiklaas ka oli
igatahes vana tremostaat nägi kahtlane välja ja oli isegi audi vw märkidega ja aastast 87 !...
peale väikest s6itu läks seier ilusti 90 pealeja jäi sinna pysima(varem oli 1/4 peal)
Tankisin 5l kytust ja kuna täna veel 6nneks otsa ei saanud , siis oskan homme öelda , kas oli asjast ka kasu..
aga sellest käsitoorega karpast...
P6hilise l66ri pool allosas on yks kruvi , see oli nii lahti (!) , et oleks peaaegu ära kadunud , igatahes väänasin selle kinni ,aga siis kadus tyhikäik ära...kruvisin siis niipalju lahti tagasi , et enam-vähem hea sai..
kas see v6is olla äkki tyhikäigukytuse koguse kruvi? kas selle lahti olek v6is ka suurt kyttekulu p6hjustada....
Eks homme näeb , kuidas bensiin kulub/v6i ei kulu , ja siis m6tlen selle teise karbussi aretamist edasi..
huvitav kas monopritsung kasutab samat kollektorit v6ion erinev?
KILLER666 Kirjutas:huvitav kas monopritsung kasutab samat kollektorit v6ion erinev?
Sama.
Monopurske aretamine on täiesti mõttetu, selle komplekti raha eest peaks juba weberi saama. Või karps samaks jättes hoopis gaasiseade panna.
Kuskohas neid gaasiseadmeid nii odavalt jagatakse?
Kõige odavam gaasikas vist 6000 kandis? Samas monopurske jaoks vaja osta aju, juhtmed, kütuse torud, bensiinipump. Teine paak ka, vähemalt b3 k-jetronikul on. Teine kollektor millel on lamba andur. Pmtslt kõige loogilisem laksusaanud teiselt samasuguselt maha kruttida.
Kas see kõik tuleb niipalju odavam kui lasta töökojas 6 7 tuhhi eest gaasiseade panna? Lihtsalt Audiklubi foorumi jutu järgi mõned K-jetronikugi asemele niisuguse karps/gaasiseade kombo pannud.
Pluss loomulikult võimalus sõita gaasiga, mis võimalus paari lisatuhande(vähem kui 2 paaki peno) eest ei tohiks ju niihalb olla?
ei ei ei
ei mingit gaasi
Minu monopurse läheks g3 oma ja maksma läheks maks 1000 eeku..
aga see selleks , selgus et peale termostaadi vahetust on kulu nyyd 7 ja nati alla...
(on see nyyd norm v6i v6iks vähem v6tta)
Aga mis nagu pole päri , siis see , et tyhikäigul mootor väriseb ja nagu lonkab yhte jalga
ja pöörded on 1000 ja peale vähe..
kas v6ib see olla sellest , et saab tyhikäigul bensiini normaalselt ja 6hku liiga palju?
sest, 1: et kui m6ni vaakum lahti teha , siis läheb see lonkamine hullemaks ja kui gaasi lisada , siis on juba normalne v6i siis
2 :kui seda kruvi lahti keerata , siis kaob lonkamine ära , aga pöörded t6usevad juba mingi 1200
kas gaasi siibrit koomale keerata? v6i mis?
igatahes syyte poole veel ei roniks , kuna jagat pole keegi näppinud ja kaas on uus .
Kuunalde isolaator on seestpoolt ilus ja valge.
KILLER666 Kirjutas:... tyhikäigul mootor väriseb ja nagu lonkab yhte jalga
ja pöörded on 1000 ja peale vähe...
[...]
...kui seda kruvi lahti keerata , siis kaob lonkamine ära , aga pöörded t6usevad juba mingi 1200
[...]
Kuunalde isolaator on seestpoolt ilus ja valge.
Siiski on tõenäolisim variant, et üks silindritest ei tööta teatud reþiimides päris normaalselt ning sellest ka "lonkamine" ning liiga suured tühikäigupöörded. Mis võib põhjuseks olla (küünal, küünlajuhe, kolvigrupp, klapid vms või siiski karburaatori väär reguleering...), seda on niiviisi kaug-meetodil väga raske hinnata ja seepärast pakkuda ka võimalikke lahendusi. Mina soovitaksin Sul oma isendit näidata mingile kogemustega praktikule, kes on elu jooksul palju seda marki mootoreid näinud/diagnoosinud/parandanud.
valdo Kirjutas:Mina soovitaksin Sul oma isendit näidata mingile kogemustega praktikule, kes on elu jooksul palju seda marki mootoreid näinud/diagnoosinud/parandanud.
K6ike muud , aga mitte seda ...siiani k6ik ise kas käima saand v6i laiali ajand
Elan metsas(vasta peipsit) ja kohalikus teenenduses on koos veel suuremad metsalised ,kui veel mina ise olen.
Mootor ise on jah kulunud ,aga mitte veel päris kohviks jahvatatud
No eelmisel suvel käis veel päris ilusti ja tuttava naine s6itis sellega koguaeg.
Ja kui raha peaks yle jääma ,siis parem vahetan käigukasti puksi ära , mitte ei hakka kuhugile linna sadu(äkki veel tuhandeid) kroone viima....
Vaata vaakumtorud üle ja pidurivõimendi vaakumtoru kollektori küljes. Kui vaakumtorud on terved siis käimise aeg süüdet muuta, kui siis ka paremini ei tööta, siis on karbuss kübse.
Samuti vaata ujukinõela ja bensiini taset ujukikambris, tükib madalatel pööretel üle ujutama- võid proovida keerata ujukinõela kruvi päripäeva, pool ringi.
1.8 66kw...
Sai pikka aega ringi liigutud ja temp yle 60 ei t6usnud..
Siis nädal tagasi sai vahetatud termostaat ja siis hoidis koguaeg 90 kraadi peal , aga paar päeva tagsi hakkas sihike jama: maanteepeal norm , minut aega kuskil k5rvalteel 40km/h s&ites läheb 130 kraadi..
Kohe nagu viskab niimoodi...
Kontrollisin , paisupaagist igatahes ei hakanud mulistama ja ei tundund ka et radikas liiga kuum oleks(vent igatahes ringi käima ei hakanud)...
Samas kohapel käies temp yle 90 ei t6use ja jääb ilusti sinna pysima...
Milles v6ib viga olla?
äkki andur kuni 90 näitab korralikult , aga näiteks 91 juures hakkab lyhist andma ja sellepärast viskab seieri lakke..
v6i on äkki veempumbas viga ....? v6i termostaadis?
No kui survet sisse ei tule siis järelikult ei kee?
KILLER666 Kirjutas:äkki andur kuni 90 näitab korralikult , aga näiteks 91 juures hakkab lyhist andma ja sellepärast viskab seieri lakke..
Arvestades seda, mis tüüpi anduriga tegemist on, siis vaevalt, et selline asi juhtuda saab. Need andurid hakkavad vanaks jäädes tegelikust vähem "näitama".
KILLER666 Kirjutas:No kui survet sisse ei tule siis järelikult ei kee?
No surve peaks seal kogu aeg sooja mootoriga sees olema ju. Kui keema läheb, siis hakkab jahutusvedelik "nõrgima lüli" (milleks idee poolest peaks olema paisupaagi kork) kaudu süsteemist lahkuma.
Mis mõttes survet sisse ei tule? Kui survet pole siis läheb just varem keema. Seal on kinnine süsteem, probleem on siis kui külmana on surve alles.
Maanteel peaks ju ka mootor üle kuumenema kui radikast vesi läbi ei käi.
Niiet pakun et viga on ventikas, kontrolli see üle.
Surve muidugi sees : Ma m6tlesin seda , et 130 kraadi juures , kui kork maha keerata , siis peaks seal purskaev olema , aga seal oli norm. surve...
Täna (kylm mootor) sain 20 sek. s6ita ja viskas jälle 130kraadi ,samas vist leidsin vea ka yles...
Ennem pidi igakord käima-minnes korra j6nks tuuri andma , muidu genekas laadima ei hakanud(ega se mul alati meeles pold) ja avastasin , et ergutuse juhe oli katkenud...
(see sai nüüd l6plikult yhendatud)
see selleks , kui nyyd mootor käiguga suretada , siis m6ni minut peale (syyde sees) seismist hakkab temp jälle t6usma (kuni 130kraadi)(mootor seistes peaks ju jahtuma , mitte kuumenema
), seega oli see seieri t6usmine seotud ikka pinge langusest(Minumeelest peax nagu vastupidi olema)
Et varem , kui genekas madalal (1500rpm) ei laadinud ja pinge langes ilmselt alla normaalse , siis hakkas rohkem näitama ja kui maantepeal s6ita , siis olid pöörded suuremad ja (hakkas laadima) , pinge t6usis ja seier hakkas normaalset näitama..
See on minu teooria juhtunust , andur on kahe juhtmeline..
Ja ventika osa testis täna ära ja see funkab (kraadida ei viitsinud , aga kausis soendades tegi oma lylituse ära)
Seega peaks nyyd see viga olema lahendatud...
Muud juttu kah
Kas 87 a 80 peab ukse avades (syyde väljas , tuled sees) hakkama miski pinisema? mul ei hakka, kust seda pinistajat otsida?
(ma loll unistan koguaeg ja lambid
jäävad p6lema)
91 aasta mitte just hästi varustatul on see pinistaja olemas. Proovi juhi ukse salongitule lülitit mudida.
Mul 87 a ja varustusest on , 4 käiku , rooliv6imendita rool , uksed avanevad v6tmega ja istmeid peaaegu saab ka reguleerida..
Ainus asi , mis mul nagu kaasaegne on see, et on olemas tahhomeeter, mitte kell selle asemel
pagan temp jälle p6hjas...
kala otsing jätkub
