Ahoi,
Sain oma silindripeadega korda, nüüd uued küsimused
Kõigepealt konkreetne küsimus- kasutades 95 bensiini kui suur peaks olema jupiter4 eelsüüde (mm, kraadides ei oska arvestada
)? Madalatel pööretel mingi jama- jõudu ei ole... kõrgetel pööretel rebib põsed seljataha kokku, aga n. 60-ga sõites gaasi väänates kogub jube pikalt kiirust. Hinge tõmbab totaalselt kinni ka siis , kui esimese käiguga järsult gaasi väänata- mõtleb sekudi või kaks ja siis läheb lendu. Nõelaredeli olen karbussis alt üles läbi käinud, lisaõhku ei paista ta ka saavat, karbuss on puhas. Ehk on kellegil hea mõte mida veel katsetada võiks? Tänud ette!
unustasin öelda, et jupil on peal korvi hammasratas- jõudu peaks olema igas asendis nii et tapab....
Äkki t6mbab silindripea ja sisselaskekollektori üheduskoha vahelt õhku, s.t tihend ebatihe või kollektor liiga n6rgalt kinni keeratud. Mul oli küll niimoodi, et peale silindripea installi jäi üks polt oli veic lahti ja jõudu polnd ollagi(t6mbas lisaõhku), pärast kinnikruttimist asi korras.
Kahtlustasin ise ka, et ehk tõmbab õhku, aga silindripeade ümbrus on kuiv, kollektor korralikult kinni kruvitud ... ei saa pihta! Palju ikkagi süüde peaks olema? mm enne ülemist surnud seisu? Kahtlustan naca seda süüte värki.... praegu naca üle 2 mm.........
IÞ - JUPITER 5
Süüde
Kontaktivahe: 0,4...0,6mm
Eelsüüde on tehaseandmetel: Ca 2,4...2,8mm. (Erinevatel andmetel 2,2...3mm).
Kui külkahammakas, siis 3mm ehk proovi ära. See mõttepaus kiirendamisel on vist ikka lisaõhu teema või düüs liiga väike.
BTW külkahammakaga tõmbab raip tõesti teravalt
Kui düüs oleks liiga väike - siis ei tohiks ta ju kõrgetel pööretel kah ellu ärgata? Krt- kust ma selle õhu küll leiaks :mad: , tundub kõik viss ja tihe olema.... Ja veel- ettenähtud kütus peaks ju olema miski 76 oktaanarvuga- kas vingema bensu kasutamisel (95) ei peaks süüdet hoopis hilisemaks keerama?
Õhk, õhk, õhk, krt- kust ma su üles leian?!?! Silindripea on tihe - kui poleks, siis oleks ju liitekoht märg... kust siis veel otsida- jääb ainult kollektor?
krt Haapsalus enam madalama oktaanarvuga kytust ei saagi kui 92+:mad: Tõmme aga sellega hoopis teisest klassist
, näis kaua mootor kestab
Mis värvi küünalde isolaatorid on peale mõningast reibast sõitu? Heledad?
heledapoolsed jah... kas umbes karbuss?
sain jagu- oli kollektori silindripoolses otsas altpoolt tihendile haiget teinud. Parandatud ja jookseb jälle nagu linnuke
Tänud nõuannete eest!
Siis on hästi
kuigi said korda, jagan veel infot.
tavaliselt on nii, et kui alguses on mõttepaus, siis on segu hoopis rikas. ka küünal ei pruugi siis tume olla, sest küünal võib liiga kuum olla ja ikkagi heledaks põleda.
ja kui on lisaõhu tõmbamise võimalus, hoidke mootor puhas. siis näeb lekke tavaliselt ära.
loogiline jah- et kõrgetel pööretel saab liigrikka seguga hakkama ja madalatel tõmbab hinge kinni.... aga üks küsimus veel: kas sarnased sümptomid võiks olla ka varajase süüte korral? Mida kõrgem pööre seda varasem võiks süüde olla... Miks küsin- kusagil 50-60 km/h neljanda käiguga gaasi andes on ikka jõle uimane, kusagil 70-80 juures tuleb alles elu sisse, aga tahaks linnas ikka 4 käiku kasutada. Või on see korvihammakaga loomulik?:???
Tsitaat:Niimoodi kirjutas: Ishijupp
loogiline jah- et kõrgetel pööretel saab liigrikka seguga hakkama ja madalatel tõmbab hinge kinni.... aga üks küsimus veel: kas sarnased sümptomid võiks olla ka varajase süüte korral? Mida kõrgem pööre seda varasem võiks süüde olla... Miks küsin- kusagil 50-60 km/h neljanda käiguga gaasi andes on ikka jõle uimane, kusagil 70-80 juures tuleb alles elu sisse, aga tahaks linnas ikka 4 käiku kasutada. Või on see korvihammakaga loomulik?:???
Korvihammakas annab ülekande muutumise tõttu jõudu, seega teravust. Lisaks töötab mootor enamasti kõrgematel pööretel. Mingeid iseärasusi mootori töös küll ei teki.
Miks küsin- kusagil 50-60 km/h neljanda käiguga gaasi andes on ikka jõle uimane, kusagil 70-80 juures tuleb alles elu sisse, aga tahaks linnas ikka 4 käiku kasutada
Heh, see ju see kahetaktilisele igiomane probleem, et madalal pöördel pole lihtsalt väändemomenti! Selline juba nende mootorite loomus. Näiteks Jawa 638 kah alla 3000 p/min puhul küll erilist edasimineku indu ei näita
Miks küsin- kusagil 50-60 km/h neljanda käiguga gaasi andes on ikka jõle uimane, kusagil 70-80 juures tuleb alles elu sisse, aga tahaks linnas ikka 4 käiku kasutada
Heh, see ju see kahetaktilisele igiomane probleem, et madalal pöördel pole lihtsalt väändemomenti! Selline juba nende mootorite loomus. Näiteks Jawa 638 kah alla 3000 p/min puhul küll erilist edasimineku indu ei näita.
Sai just paadimootorite peal vaadatud, vene 2 taktiline paadimootor veterok, 12 hj tühikäigul ei jõua vedada, kuid Honda 4 taktiline 2 hj mootor veab tühikäigul vabalt, käima saabki tõmmata ainult käik sees jne! No ok, vahe ka vindi suuruses, kuid ikkagi!
jajah- selge see, et egas ta lendu ei kipu neljandaga madalal pöördel juristades, aga ootaks ikka, et kiirusest 60 km/h 80 km/h-ni jõuaks alla 5 minuti
Tegelikult läheb kah- aga kollektor ei istu täpselt silindritele peale ja peale mõningast sõitu imeb vedela tihendi ühe koha pealt välja... kasutan originaaltihendit kuumakindla tihendussilikooniga (mittekõvastuv). Nüüd naca lihvimist ja kukitamist ja probleem peaks olema lahendatud.
selle jupiteri karbussi kinnitiga on alati üks jama olnud. kui tõmbad silindrid enne kinni, siis ei satu silindri sisselaskeavad ühele tasapinnale ja kinniti küljest murduvad kõrvad ära. kui aga keerad enne kinniti mõlema silindri külge kinni, siis ei saa enam korralikku ühendust silindri ja karteri vahele ja pinged jäävad sisse ning kipub karbussikinnituse ikkagi katki murdma. mina keerasin käe jõuga kõiki polte / mutreid kordamööda (silindri 2x4 mutrit ja karbussikinnituse 4 polti/mutrit). lõpuks alles mutrivõtmega kallale minna, siis on kindel, et pingeid ja pragusid sisse ei jää :yes
ma siin lugesin et kollektor ei taha õieti peale istuda siis asi õieti ei käi.hm...mul jupiteril sama jama et madalatel põõretel ei liigu asi yldse.mul on ka 19 hambaga ketas,see teeb ka oma tõõ,aga 24 hj ei saa ju lihtsalt ära kaduda.ja kuidas seda silindrite asukohta täpsustada.sest et kui ma nyyd maale lähen siis ma panen oma rondi üürgama ja katsugu ta mul mitte sõita.aga enne tuleb siis kollektor maha krudida ja asja uurida
Mis puutub Jupi silkude ja kollektori tihendisse, kinnikeeramisesse, siis vahel on jah ebatasasused igaveseks nõõgiks. Olen lihtsalt teinud ise mitu tihendit vahele ja püüdnud mitte väga kõvasti kinni tõmmata. On aidanud.