automoto.ee foorumid

TigerCat käib ikka jube hea häälega... Lausa paitab kõrvu

http://www.youtube.com/watch?v=Q-U6_HfnHT4 Venelaste varasalvest

---

http://www.youtube.com/watch?v=3dal-qqfTGQ Jõumasin

---

http://www.youtube.com/watch?v=9ROzKlHS9o8 Ka nii saab

---

http://www.youtube.com/watch?v=wzUgst-UUFM Väga väga hull

Kunagi jäi kõrvu, et kui MTZil on ees GAZ66 sild ja kui ei pane vahekasti ja viib otsekardaani siis jooksevad tagumised 701 rehvid kokku kaarkummidega. Kas kellelgi on kogemusi?

(06-03-2014, 23:08 PM)Jaanus9112 Kirjutas: [ -> ]Kunagi jäi kõrvu, et kui MTZil on ees GAZ66 sild ja kui ei pane vahekasti ja viib otsekardaani siis jooksevad tagumised 701 rehvid kokku kaarkummidega. Kas kellelgi on kogemusi?

Ülekanded teada, rehvide läbimõõdud ka, valemid interneeduses kõik olemas, saab ju välja arvutada.

(07-03-2014, 22:33 PM)hellrix Kirjutas: [ -> ]

(06-03-2014, 23:08 PM)Jaanus9112 Kirjutas: [ -> ]Kunagi jäi kõrvu, et kui MTZil on ees GAZ66 sild ja kui ei pane vahekasti ja viib otsekardaani siis jooksevad tagumised 701 rehvid kokku kaarkummidega. Kas kellelgi on kogemusi?

Ülekanded teada, rehvide läbimõõdud ka, valemid interneeduses kõik olemas, saab ju välja arvutada.

Noo kindlasti saab, aga alati on lihtsam küsida kas kellelgi on kogemusi

Kas meie metsades liigub ka selliseid puiduhakkureid, mis sõidavad ise ringi ja hakivad materjali otse enda peal olevasse kasti, mis siis hiljem tühjendatakse äraveomasinasse või hunnikusse? Ise olen siiani kohanud vaid sellist taktikat, kus materjal veetakse tee äärde mõne metsaveotraktoriga ja kohale tuleb autol või haagisel olev hakkur.

Lisan ka lingi sellest, mis ma silmas pean http://www.youtube.com/watch?v=vNPi6_NyN4k

Tundub kuidagi ajamahukas tehnoloogia, sobib rohkem väiksemate mahtude puhul. Hakkuriga hunnikust otse autokasti lastes saab hake kindlasti tihedamalt, ning samasse kasti mahub rohkem kui kallutades. Samuti on traktorite või veokate baasil hakkurid võimsamad ning söövad kiiremini sisse.

Ajamahukas ja vähetootlik. Pigem jätkuelu mõnele endisele palgivedurile kohaliku katlamaja toitmiseks laastu korileda.

Mõistlik ainult siis, kui mingil põhjusel pole vaheladustamine ja hakkimine tootliku tehnikaga vastuvõetav.

Suurepärane võimalus hooletul ümberlaadimisel kaks masinat rikkuda

Ajamahukas küll, aga sel konkreetsel Silvateci pillil on saag ka küljes.
Ehk siis üks masin ja operaator seal pukis teeb kolme kone töö ära.
Langetamine, hakkimine ja väljavedu.
Kulud võrreldes tavaoperatsioonidega, sellistega, nagu harjutud, on kindlasti kordades väiksemad. Masina hinda ma muidugi ei tea.
Võtke kasvõi kütuse- ja palgakulu. Vaevalt et selle Silvateci masinist kolm korda rohkem teenib, kui vedaja- või langetaja- või hakkurimees. Kütust ka kõigi nende eelnevalt loetletuiga kokku lugedes kohe kindlasti samas litraažis läbi pesemise ei lödista.
Põhiprobleem on leida sellise kombaini rooli pädev tööline. Mina näen esimese asjana just seda tõika.
Pealtnäha tundub jah see kõik lihtne nagu pasunamäng, et muudkui puhu ja pigista, aga reaalsus on hoopis teine.
Ma olen hakkuriga õnneks või kahjuks vaid ühe päeva pidanud töötama. Olude sunnil, muidu poleks tappes ka sinna pulkade taha roninud. Keeruline, ma ütlen. Aparatuuri pekki keerata suudab ka kooliõpilane, aga seda korrektselt töös hoida vähesed. Eestis võiks sellele masinale sobivaid spetsialiste parimal juhul ühe käe sõrmedel kokku lugeda. Hea, kui üldse kedagi leiab. Niisugune on hetkel tase.

Nii kehv seis meil nüüd kohe kindlasti pole, enda tutvusringkonnas on juba hakkurimehi pea kümmekond kellest küll pooled käivad suurem osa ajast teiselpool riigipiiri kaikad jahvatamas... Isegi vahelduse mõttes olen puhkust käinud andmas ning hakkuritöö on töö nagu iga teinegi, kuskil koopas kopapeal möllamisele on mõnus vaheldus. Enamus ajast olen Heinola 910 hakkuriga toimetanud mis Volvo FH 540 peal, taga lohiseb veel täishaakel konteiner. Võsa polegi eriti näppida saanud, rohkem ikka palki sisse söötnud ja tuleb öelda et päris hea isuga on, sööb kõike. Terade vahetus on inimlik ning tsentraalmäärimine samuti peal, mis veel tahta.
Igivana Jenz hakkuriga ka mõned päevad toimetanud ning vastavalt vanusele oli ka seisukord ning lihtsam näis kirvega haket teha... Uus Jenz võib küll hea olla...

Ma ise mõtlesin ka selle operaatorite arvu peale, sest teatavasti moodustab ju inimtööjõud kapitalistlikus ühiskonnas märkimisväärse osa ettevõtte kulutustest. Muidugi väga suurte mahtude korral pole sel asjal mõtet (palke sellise aparaadiga on ebaotstarbekas hakkida).
Lageraie korral pole see taktika vist mõistlik, samas hooldusraie puhul ma kahtlen, et eraldi ettevedu ja eraldi hakkimine on tegelikult odavamad (iseasi on muidugi see, et meil hooldusraiega eriti ei tegeleta). Lisaks mõtlesin ka sellise argumendi peale, et kui palju korraga tavalisele väljavedajale seda hakitavat materjali peale pannakse? Mis võiks olla mahuliselt veetava hakitud ja hakkimata materjali suhe?
Ning siiski säilib ka mu algne küsimus – kas meie riigis olete sellist tehnikat kohanud?

Kui siin juba hakkuritest juttu on, siis lisan kommenteerimiseks veel ühe tehnoloogiavaliku siia. Mäletan, et paar aastat tagasi katstati kusagil Eestis hakkpuiduks võsa tootmist ja siis taheti kohalikku katlamaja sellega kütta. Välja tuli asi muidugi nii nagu meil ikka kombeks - seekord räägiti, et probleemiks on spetsiaalse kombaini maksumus (tol ajal oli Baltikumis neid ainult 1), ehk siis alginvesteering oli liig. Aga olete kohanud sellist tehnoloogiat energiavõsa kasvatamisel ?

(13-03-2014, 02:12 AM)Janka Kirjutas: [ -> ]Ajamahukas küll, aga sel konkreetsel Silvateci pillil on saag ka küljes.
Ehk siis üks masin ja operaator seal pukis teeb kolme kone töö ära.
Langetamine, hakkimine ja väljavedu.
...

Soomlased lõid eelmisel aastal kulusid kokku. Kõnealune kohalhakkimine ja ümberlaadimine oli pea kaks korda kallim, kui töö eraldi masinate ja vaheladustamisega. Peamiseks põhjuseks kasti väike maht: transpordivahed peab ootama, kuni täidetakse. Kui koormad ei ole täpselt transpordivahendi kasti kordsed, siis tekib õhuvedu.

Meil on hinnad vähe teised,kuid tootlikkuse numbrid jäävad ikka samaks.

Kõlbulikuks peeti olukorras, kus sama jälge saab sõita vaid üks kord (keskkonnahoid). Või kui ümberlaadimist ei toimugi ja kogutud hake viiakse kohe tarbimise/ puistes vaheladustamise kohta.

Minu hakkurikogemus piirdus umbes tüüp sellise huinjaa seljas vaevlemisega: http://www.intrac.ee/ee/index/product.htm?productId=772
Koguja oli maha monteeritud, aluskoneks timbu vedaja, laadimine metsaveerest otse autole, trummelhakkur.
Palki purustada on muidugi uhke teema.
Paraku siin frangiriigis seda mõnu tol ajal, paari aasta eest veel nautida ei saanud. Hakiti üraskite poolt kahjustatud noorendikke. Lageraie suurtes ulatustes, mille sees ka värsket materjali. Just see roheline, kuivamata materjal oli parajaks pinnuks persses, sest merimänni pikkad okkad kippusid toru ummistama kohe, kui terad väheke nürimad ja suunaja n.ö. maha magasid.
No ja need virnad sisaldasid parajal määral liiva ning üleüldse on siin maal selle liivaga jube palju tegemist. Nürib ja kulutab kõike alates vedaja lõugadest lõpetades hakkuri teradega...
Istutustoru, mida nüüd igapäevaselt käes hoian, peab vastu... - ... no ei teagi... - hea, kui selle hooaja kuidagi lõpule saan veetud . Hoian hinge kinni. Eelmise "satsiga" enne taastetöid saime plönnida neli ja pool kuud, siis olid suht kutud. Nüüd on oktoobrist saadik tehtud, pause on ka olnud. Ehk veavad kuidagi juuni lõpuni välja??? Aeg on tunnistajaks.

Tegelikult sümpaadib mulle selline pill:
http://youtu.be/xRyM3YFiZns

(16-03-2014, 11:56 AM)Janka Kirjutas: [ -> ]...
No ja need virnad sisaldasid parajal määral liiva ning üleüldse on siin maal selle liivaga jube palju tegemist. Nürib ja kulutab kõike alates vedaja lõugadest lõpetades hakkuri teradega...
...

See lõikeriistu nüriva saastumise teema käib läbi kõigist puidu esmastöötlemise juttudest. Madalakvaliteedilist puitu näriv hakkur saab vast enim vatti...

Kas Frangis sõda mäletavaid puid ka leidub? Mürsukild on harveriketile vist äkksurm?

(16-03-2014, 18:01 PM)v6sa Kirjutas: [ -> ]Kas Frangis sõda mäletavaid puid ka leidub? Mürsukild on harveriketile vist äkksurm?

Kui vanu puid üldse lõigatakse? Sõjast ju 70 aastat juba! Nüüd peaks traataia okastraadid, linnupuuri naelad jm olema päevakorral.

Meil kah ühes metsas leppades okastraat sees. Peab rinnakõrguselt igaks juhuks lõikama, et mitte mootorsae ketti lõhkuda.

Frangis on see rõõm, et tegemist 100% istutatud met... ptüi, puupõldudega. Tegelikult!
On muidugi igas vanuses seda värki. Merimänd + siinne kliima kuuluvad kokku nagu perse ja püksid, seega eesti 120-aastase männi mõõt saab täis juba 60-70 aasta möödumisel.
Itleri paugutamised on enamjaolt paugutatud ja ega ta siin kandis palju müristanudki. Vaikselt toimus see alistumine nii ühelt kui ka hiljem teiselt poolt.

Teine asi on tormid ja äike.
Atlandi ookean ja Biskaia laht peaks meremeestele kõik ütlema ja hirmust laua alla ajama .
Möödunud suvel olime põllul, kui ümberringi möllas äikesetorm ja välk vähem kui kilomeetri jagu eemal maasse põrutas nii et leegid ja kümmekond hektarit põlenud kuluheina taga olid..
Õnneks on tulevalve suht tasemel ja seekord asi käest ei läinud.
Nii et enne saab tavaliselt tuul või tuli jaole, kui metsamees kasvavasse puusse sae lükata jõuab. Mingil määral ikka pügavad kohalikud seda värsket kah, ei kurda, aga ikkagi on loodus see, kes iga kümne-kahekümne aasta järelt oma manti võtab.

Tuultest saab aimu siit:
http://youtu.be/IDRtdbbOQbw

Pilt peale 2009.a. tormi:
http://youtu.be/1y9m91EOaMA

Kena pildiseeria masinatest ja loodusest, kui Klausi tehtu järelt koristustöö käis:
http://youtu.be/KWThIuK6Pns

Paarimees mul siin harveriga ametis.
Tegemist umbes 60-70 aastaste puudega, millele Logmani võim peale ei hakkanud:
http://youtu.be/NqPXkBp4mVc

Taastetööd ehk siis midagi minu telefoni kaamerast ja hetkel igapäevasest tegevusest:
http://youtu.be/MIYIFT8brko

Traadisinkleid keegi siin maal õnneks kasvavasse tüvesse ei toksi ja okastraati aedade ehitamiseks puistutes ei kasuta. Selleks on inimesed alalhoidlikumad, kui Eestimaal ning mõelnud välja asjad, mida kutsutakse aiapostideks ja -võrguks. Võib-olla olete kuulnud neist terminitest? Paljud on kindlasti näinud ning katsudagi saanud? Tublid!

(16-03-2014, 18:18 PM)aavu Kirjutas: [ -> ]

(16-03-2014, 18:01 PM)v6sa Kirjutas: [ -> ]Kas Frangis sõda mäletavaid puid ka leidub? Mürsukild on harveriketile vist äkksurm?

Kui vanu puid üldse lõigatakse? Sõjast ju 70 aastat juba! Nüüd peaks traataia okastraadid, linnupuuri naelad jm olema päevakorral.

Mul läheb üsna varsti saag sisse pea sajaastastele kuuskedele. Arvestades neist mitte kaugel olevate mürsulehtrite rohkust, siis võib metalset lisandit oodata...