automoto.ee foorumid

kass Kirjutas:Ainult see jama mis tagaratta rummus toimub, on jäänud siiamaani segaseks!

Seal ei toimu midagi huvitavat tegelikult, vaid kaks asja:

a) tavaline vabajooksusidur - Torpedol (patent 1903) "pendiks-tüüpi" rullidega; paljudel teistel kruvi ja koonuspinnaga a la rootslaste Novo, sakslaste Victoria, Mundus, Astoria, Komet...; käigukatel vahel ka nn "tirriga" (ka neil, kus käigud rummu sees, pms 1920-30te inglastel);

b) tavaline trummelpidur (v.a. Komet, millel on paljukettaline ketaspidur, mõned inglased, kus tagarummus polegi pidurit ja inglaste Eadie, kus on suureläbimõõduline klots-trummelpidur a la auto...).

Kõik (sorry, et OT).

kass Kirjutas:Ainult see jama mis tagaratta rummus toimub, on jäänud siiamaani segaseks!
terv. Priit

Lisan ühe Desna tagarummu joonise (vt manused), ehk saad abi

viskoossus Kirjutas:

kass Kirjutas:Ainult see jama mis tagaratta rummus toimub, on jäänud siiamaani segaseks!
terv. Priit

Lisan ühe Desna tagarummu joonise (vt manused), ehk saad abi

Joonisel kujutatu on tavaline Torpedo vabajooksu (1903.a. patent) ülimass-levinud nõukaaegne replika, milliseid hakati tootma peale osade Sachs'i tehaste terveksjäänud sisseseadete viimist N.Liitu sõjareparatsioonide korras 1946.

Torpedo-tüüpi vabajooksul põhimõte on lihtne. Ketiratta küljes on viie rulliga (joonisel pos. 7) vabajooksusidur (rulle hoiab oma kohtadel lisaks veel separaator, pos. 15), kus ketiratta päripäeva liikudes rummu suhtes kiilutakse need rullid südamiku (pos. 14) ja rummu vahele pinguga kinni, sidudes niiviisi ketiratta rummuga. Kui rumm liigub ketirattast kiiremini, siis rullid vabastuvad (st liiguvad kiilukujuliste pesade laiematesse osadesse), seega rumm ketriratast kaasa ei vea.

Pidur on Torpedo-tüüpi vabajooksus lahendatud nii, et rulliseparaatori otsas on liugpind (õigemini on neid kaks) ja teine samasugune liugpind on piduritrumli (pos. 6) sees olevas tükis (pos. 16). Trumli sees oleval detailil on kahe rulliga (pos. 17) nn väike vabajooksumehhanism, mis tagab selle, et kui ketiratas liigub päripidi, käib see sisemine tükk piduritrumli sees viimase suhtes lihtsalt vabalt ringi. Kui ta liigub aga vastupidi (st pedaale vajutatakse tagurpidi), siis need kaks väikest rulli fikseeritvad vahetüki piduritrumli sees ära ning eelnimetet liugpinnad hakkavad tööle, surudes piduritrumlit vasakkoonuse otsas oleva koonuspinna (pos. 19) otsa laiali.

Minu erakogus on olemas vähemalt 4-5 Torpedo-vabajooksu reklaambukletti 1910-30ndatest aastatest (vabajookse endid koos ratastega ja ilma ratasteta üüratu hulk erinevaid).

Täiendavat teavet Torpedo vabajooksu kohta leiab nt aadressidelt http://yarchive.net/bike/torpedo_hubs.html http://de.wikipedia.org/wiki/Torpedo-Freilaufnabe http://www.fahrradsucht.de/kult/images/kult/torpedo.jpg
ja http://www.scheunenfun.de/freilauf.htm (mh ka kokkupanekuõpetus).


Lisaks sellele nn rulltüüpi vabajooksusiduriga Torpedo-vabajooksule olid paljud vabajooksud rihveldatud koonuse ja kruvipinnaga, millega rihveldatud koonused tõmmati haakesse. Sellised olid nt vabajooksud Mundus, Astoria, Rotax, Union, NSU, Komet, Novo, Eadie, Victoria jpt teised (kõik nimetet Eestis üsna levinud 1910-30ndatel aastatel).

Muide - eelnimetet nn kruviga vabajooksud on põhimõttelt kõik sarnased, kuid detailide mõõtmetelt reeglina erinevad.

Rull-mehahnismi enne 1930ndate lõppu teised vabajooksud peale Torpedo ei kasutanud, kuna see süsteem oli Fichteli ja Sachsi (F&S) poolt patenteeritud. Vaid litsentsi alusel valmistasid Torpedo vabajooksul 1920ndate lõpul ja 1930ndatel veel Perry Inglismaalt, Gamma, Erenpreis Lätist jpt, kuid need olid kõik pisidetailideni Torpedoga äravahetamiseni identsed.

Kui veel Eestis levinud vabajooksudest (täpsemalt nende eripärastest konstruktiivsetest lahendustest) rääkida, siis inglaste Eadie'l (täpsemalt Eadie Coaster) oli trummelpidur ülejäänud rummust mõõtmetelt suurem, st rumm oli nn "jõnksuga". Ka olid inglaste tagarummud tavaliselt 40 kodara jaoks sakslaste jm maailma 36 vastu. Tõsi küll - 40 kodaraauguga on ka Torpedo rumme valmistanud, kuid ülivara ja üliüliharva (minu erakogus on 40 kodaraga Torpedo rumm ainsana vaid 1922. aasta Adler jalgrattal, rohkem pole mujal ka näinud).

Eripärane oli ka vabajooksu Komet (Eestis levinud pms 1930ndatel) piduriosa - seal ei olnud mitte trummelpidur, vaid paljukettaline ketaspidur. Komet oli üsna levinud ka Saksa sõjaväe jalgrataste juures - mulle on sattunud pihku kaks mustavärvilist uut Komet-vabajooksust varuosa Saksa sõjaväetöökodade ladudest (vastavalt aastatest 1942 ja 1943).

Ja lõpuks olid juba 1920-30ndatel levinud ka nn "tirriga" vabajooksud, kuid üliväga-harva ja sedagi peamiselt Inglise toodangus. Minu erakogus on selline Brampton-rumm 1922. aasta sportjalgrattal "King Alfred", samuti inglise 1930ndate kolmekäigusel tagarumul B.S.A. (mõlemad minu erakogus asuvad isendid umbes 1936).

Jällegi hea teema, aga ärge minu pärast muretsege, too lause oli mõeldud koos muu tekstiga ja huumori võtmes.
Samas huvitaks Eadie rummu kohta materjale näha (pole veel internetist otsinud, vb tuleb selle kohta ka ilusaid pilte, tegelikult huvitaks saada rummu omanikuks ja kui need olid 40 kodaraga kõik, siis ka velje omanikuks. Mingi rattajäänus olemas, peab kodarad üle lugema.
40 ja 32 kodaraauguga rumme pakkus näit. ka Rudolf Niibo kaubamaja oma kataloogis EW marga ajal, siis enne 28-t aastat aga eks neid jah väga vähe kasutati võrreldes 36 kodara süsteemiga.

Pildistasin ühte veidi peenema läbimõõduga tagajooksu
[attachment=28231]
Kodarate asetus veljel ka eriline- kahes reas
[attachment=28232]
Kas see võiks kuuluda "Matador" jalgrattale?

Rotax vabajooks võib olla olnud saksa Matadoridel (äkki isegi 2 tehast olnud Saksamaal). Omal on ühe Matadori jäänus , sellel tavaline Torpedo, F&S. Matadori olemus huvitab, mõned püüavad kõiki Matadore siduda eestimaise John Shümaniga (kirjapilt?) meelevaldselt. Rotax -tüüpi rumme tootis vist ka F&S ?
Eks vaatame, misValdo kostab selle kohta!

Nii, näib, et Valdo ei kosta selle kohta midagi kuna nendes rummudes miskit huvitavat sees ei toimu
Oma Eadie teema jätkuks - googeldades tuli igasugu viiteid, ka auto-moto foorumile, kus Valdo lahkas ühte BSA jalgrattateemat , aga midagi üksikasjalikumat ei leidnud põgusal vaatlusel.
Olemasoleval Eadie rummuga rattajäänusel tõesti 40 kodarat, traatmantli velg, olnud nikeldatud. Lisaks olemas veel piduriplaat koos piduriklotsiga, ka nikeldatud. Velg kahjuks kasutuskõlbmatu ja ka rumm õnnetu (laagripinnad). Sooviks saada sellise ratta/rummu/detailide omanikuks.
Hetkel on Türil üks saksa Phänomen, millel on Eadie tagarumm ???, tundub olevat originaal, igatahes velg esiveljega ühte triipu. Kas keegi on kohanud sarnast "inglise rumm saksa rattal" juhtumit?
Lisaks veel üks küllaltki ühtlase ristlõikega (silinderjas) rumm ilma kirjadeta, ainult nr peal, 3512x , määrdeniplil aga jos. lucas jms , oleks nagu siis inglise asi, 36 kodarat, sisu "kruviga", pilti hetkel pole.

kass Kirjutas:Olemasoleval Eadie rummuga rattajäänusel tõesti 40 kodarat, traatmantli velg, olnud nikeldatud. Lisaks olemas veel piduriplaat koos piduriklotsiga, ka nikeldatud. Velg kahjuks kasutuskõlbmatu ja ka rumm õnnetu (laagripinnad). Sooviks saada sellise ratta/rummu/detailide omanikuks.

Kõik Eadie'd, mida ma näinud olen ja mis mulle kätte sattunud on, on inglaslikult 40 kodaraga. Ma ei usu, et 36st Eadie't üldse olemas oli ja kui oli siis ülivähe ja siia ei sattunud.

Mul endal on kaks komplektset inglise jalgratast sellise rummuga. Lisaks mõned rapped, aga ma ei ole kindel, kas sealt rummu enam saab kasutada. Üks rape on põlenud - korjatud üles majavaremetest, mis tuletõrjeõppuse käigus maha põletati. Teine on üli-üli-roostes ja korjatud üles ühe kuuri tagant, kus ta on olnud ca 40 aastat. Veljest ribad alles. Kolmandal on koonuspinnad sisse söönud nagu minugi omal. Neljas lõhki lõigatud kunagi, st tehtud temast õppevahend-eksponaat. Kas neid on mu erakogus veel, peab mõtlema... ei pruugi mul neid rohkem olla.

Kui mul on üleliigne Eadie rumm, siis annan loomulikult ta ära.

Velje osas asi veel kurvem - ka minul on korras vaid need 40sed veljed, mis terve jalgrattaga koos. Muidugi on alati võimalus võtta masslevinud 36ne velg, igast üheksast järjestikusest kodaraaugust kaheksa traatkeevitusega kinni keevitada ja siis nende asemel uutesse kohtadesse 9 auku puurida. Väga suur töö ei tohiks olla 32 kodaraaugu täiskeevitamine/käiamine/lihvimine/poleerimine ning 36 uue augu puurimine, kuigi pool päeva kulub sellele vast ära. (Olen kunagi sama tehnikaga harvaesineva 28 kodaraauguga velje teinud.)

kass Kirjutas:Hetkel on Türil üks saksa Phänomen, millel on Eadie tagarumm ???, tundub olevat originaal, igatahes velg esiveljega ühte triipu. Kas keegi on kohanud sarnast "inglise rumm saksa rattal" juhtumit?

Ei ole kohanud kahjuks. Ja ma ei usu, et importratastel nii ka talitati. Küll aga oli 1920-30ndatel üsna suur osakaal väikestel töökodades tehtud ratastel, mis panid rattaid osadest kokku ja vahel ka kaunistasid. Kas äkki see Phänomen ei ole miskist sellisest värkstoast läbi käinud (kas uuena või ka pruugituna)?

kass Kirjutas:Lisaks veel üks küllaltki ühtlase ristlõikega (silinderjas) rumm ilma kirjadeta, ainult nr peal, 3512x , määrdeniplil aga jos. lucas jms , oleks nagu siis inglise asi, 36 kodarat, sisu "kruviga", pilti hetkel pole.

Neid "kruviga" rumme oli mustmiljon, paljud neist tähisteta. Nt midagi sellist 2[/i]nimetut" on minu 1923.a. naisteratta "Bergina" all (mis muide on ka Türilt üles korjatud aastakest 10 tagasi).

Tänan vastamast! See Phänomen oli meil ka näitusel väljas...
See velje keevitamine - puurimine tuli omale ka mõttesse. Ja jällegi viitaks Rudolf Niibo 20-ndate aastate kataloogile, mis pakkus ka toorikvelgi ilma aukudeta. Tegelikult üks variant veel - meil hiljaaegu müügil olnud hiina (taiwani?) nn "inglise tüüpi retrorattad", meestekatel topelt pulk raamil, käsipiduritega rattad jne. Väga viletsa kvaliteediga aga veljed 40-kodaraga ja ebamäärase profiiliga, hädapärast peaks ka haakmantlit pidama. Neid rattaid võib vanarauast leida, üks roostes isend on olemas ja ühte tean veel.
Küsiks veel, kes seletaks ära "westwood" (kas sai õigesti?) velje olemuse?

Valdo kirjutas:
Kõik Eadie'd, mida ma näinud olen ja mis mulle kätte sattunud on, on inglaslikult 40 kodaraga. Ma ei usu, et 36st Eadie't üldse olemas oli ja kui oli siis ülivähe ja siia ei sattunud.

Tagasi tulles selle Phänomeni juurde (mida Sa ka näitusel ilmselt nägid), siis selle Eadie rummul on 36 kodarat ja esiratta rummul (tüüpi ei õnnestunud kuidagi/kusagilt välja lugeda) 32 kodarat. Lugesin 3 korda , vb siiski mingi vigur või eksisin aga mulle jäi küll mulje, et nii on ja on olnud. Veljed ühte värvilahendust ja traatmantlile.

Hiljuti sain ühe Centrix -tüüpi rummu, velg vahetatud, kas on kellelgi mingi ratta all olnud?

Küsiksin veel, kas on keegi kohanud NOVO-tagarummu mitte-rootsi ratastel (kiiludega vändad). On üks Tempo nimeline ratas, raami nr 6xxx, tagarumm Novo, velg jällegi esimese ratta omaga sama karva/tüüpi.
Või kas keegi teab kosta nandest Tempo jalgratastest. Silte mitmel mehel (pronksplekist pressitud, lind ja ratas ja kiri Tempo), lgp. Manici Saaremaalt rekvireeritud rataste nimekirjas ja 2 tk sobiva numbriga ja tema lehel ka viide sellele, et 40-ndal nimet. Reinholdi Niagara ümber Tempoks ja tegutses ka saksa ajal. Teen Tempost ka eraldi teema millalgi, siis kui saan pildid ka panna.

(01-07-2008, 15:39 PM)valdo Kirjutas: [ -> ]Joonisel kujutatu on tavaline Torpedo vabajooksu (1903.a. patent) ülimass-levinud nõukaaegne replika, milliseid hakati tootma peale osade Sachs'i tehaste terveksjäänud sisseseadete viimist N.Liitu sõjareparatsioonide korras 1946.

Kas tolle Torpeedo kesta sisse passib siis ka kättejuhtuv nõuka sisu?

(27-04-2009, 23:58 PM)IIIFFFAR Kirjutas: [ -> ]Kas tolle Torpeedo kesta sisse passib siis ka kättejuhtuv nõuka sisu?

Üldjuhul jah, kuigi nii sõjaeelsetel kui ka nõukaaegsetel on mustmiljon variatsiooni. 5% juhtudel ei ole kõik detailid mul kokku hakanud.

Aga... miks Sa seda teha tahad?

Eneseharimiseks teada. Teha ilmtingimata ei tahagi.

(28-04-2009, 08:20 AM)IIIFFFAR Kirjutas: [ -> ]Eneseharimiseks teada. Teha ilmtingimata ei tahagi.

Tavaline Torpedo-vabajooks töötati F&S firmas (Fichtel & Sachs, viimane üks kuullaagrite leiutajaid ja kasutamise pioneere) välja 1903 ja patenteeriti 1904. Hiljem ei ole tavalises (ühekäigulises) tagarummus olulisi muudatusi enam tehtud. Samaks on jäänud rummu siseläbimõõt, rullide läbimõõt, ketiratta keere, laagrite mõõt, pidurisaba kinnitusist vasaku koonuse sisse jt.

Väikesi muudatusi on toimunud peamiselt piduritrumlis ja selle abimehhanismides. Lisaks on pidevalt muudetud pisiasju ja nende disaini.

Kui hakata esi ajastute Torpedo rummudetaile (sh sõjajärgseid N.Liidu replikaid) omavahel ristama, siis peamine asi, mis võib juhtuda, on see, et laagri erineva poole koonused ei pruugi üksteisega istuda või ei istu laager nende vahele täpselt, st separaator hakkab "pooma". Ka võib mingi seib hakata rummule vastu käima, st rummu sees võib koonuspind olla servat mõõdetuna liiga "sügaval". Ka laagrid olid sõjaeelsel ajastul (vähemalt osadel varasematel) 6,3 mm kuulidega, nõuka-replikatel on kõik konstantselt 6 mm. Ning nõukatoodangu võllimutrite (ja parema koonuse) keere on M10x1, paljudel vanadel on selle asemel veidi peenem tollkeere (ei tea hetkel peast, mis läbimõõt ja mitu niiti tollile). Nii et parem väike koonus kui väga kulumisaldis detail ei ole alati vahetatav esimese ettejuhtuva vastu.

Üldiselt on Torpedo nõukaaegsed replikad valmistatud ca 1940ndate alguse Saksa mudeli järgi, v.a hilisemad muudatused (ca 1960ndate algul asendati ketiratta keermekinnitus seibkinnitusega).

Loomulikult olen ma eri ajastute vabajookse palju ristanud, kuid viimasel ajal, mil mu ladudes on üsna piisavalt eri ajastute detaile, olen püüdnud panna ikka vastava ajastu tükid kokku. Nt talvel tehtud Ilmarise jalgratta taastamisel monteerisin kogu tagarummu rangelt 1940. aastal toodetud osadest, kuigi osi endid sai mitmest kohast võetud.