automoto.ee foorumid

Täisversioon: Rattakoobaste roostetõrje
Teile näidatakse hetkel lihtsustatud versiooni tekstist. Vaadake täisversiooni õiges formaadis.
Vaja oleks siis kogenud spetsialistide nõu.Situatsioon selline,et autol oleks vaja uuendada roostetõrjet rattakoobastes.Autol logarid puuduvad.Tehase poolt tehtud roostetõrje on osaliselt ära kulunud.Rattakoobastes esineb pinnaroostet.
1.Kuidas oleks kõige mõttekam pinnarooste ja osaliselt lahti tulnud tehase kivikaitse ära puhastada?Terashari drelli otsas?Sellega igale poole ligi ei pääse.Pisike liivaprits?Kas sellega saaks tööd niimoodi teostada,et mitte ära rikkuda auto värvkatet?Autot üle värvida vajadus puudub.
2.Millega katta puhastatud metall?Krunt (milline?),värv (milline?),kivikaitse (milline?).

Tänan juba ette.
drell on kohmakas ja aeglane, vana rooste ikka relaka otsas oleva terashari-kettaga maha, kuhu ligi ei pääse, on saaber abiks. Liivapritsiga pole mõtet kodustes tingimustes mässata.
Roostesurm
Happekrunt
Tavaline 2k krunt
matt kattevärv
mitte-spray kivikaitse, näit Hagmansi tõrv Moviliga segamini on väga hea.
Endalgi häda kättesaamatu rostega...
Ja mis asi on Saaber??
Ma tean, mis asi on Saabel, aga ma arvan, et see ei ole suuresti asjaga seotud.
ullivilli Kirjutas:Endalgi häda kättesaamatu rostega...
Ja mis asi on Saaber??
Ma tean, mis asi on Saabel, aga ma arvan, et see ei ole suuresti asjaga seotud.

võtad mõne vana viili ja lased käiaga teravaks. Väga hea abiline rooste eemaldamisel.
Mina laseks rattakoopa survepesuriga puhtaks. Paari päeva möödudes laseks uuesti. Huvitav on see, et peale survepesuriga pesemist hakkab põhi kooruma.
Palju lahtist tuleb juba pesuriga maha. Natuke käsitsi veel juurde aidata. Tähtis on, et lahtine rooste (seda sul jutu järgi pole) ja värv/pigi maha saaks. Saaber on liialt karm asi. Kruvika ots, nüri nuga, eebel on sellised riistad, mida mina olen kasutanud.
Puhastatud pinnale tõmbaks mingi ML (dinitrol, movil, ...) roostetõrje vedeliku peale. Paari päevase kuivamise järel pritsiks veel õhukese pigikihi kaitseks peale.
Aastas korra tuleks koobast hoolega uurida. Roostetäppidele pintsliga jälle ML segu peale. Viie aasta pärast ehk peab jälle kogu protseduuri kordama.
Kindlasti võib ka saabriga ja rellakaga kogu pinna haljaks lükata. Mässida happekruntide ja muude staffidega. Pisikene töötlemata jäänud kohakene, kusagil nurga taga, aga viib selle suure töö kvaliteedi ikkagi esimese näite tasemele. Parem kulutada siis see aeg aastate lõikes korduvtöötlusele ja lõpptulemus saab kindlasti parem.
Kemikaalide segamine ei anna kindlasti kahe hea asja "summakvaliteeti". Halvimal juhul nad lihtsalt kaotavad oma võimed ja järgi ei jää isegi ühe komponendi kavaliteeti. Mõtlesin siin movili ja pigi segamist. http://www.ladaklubi.ee/foorum/viewthrea...7#pid39459 Selles teemas vist ka segamise halb tulemus kirjas. Movili ja pigi puhul on juba loogiliselt näha segamise mõttetus. Pigi on ju lihtsalt movili soomuseks ette nähtud. Milleks siis soomust nõrgestada.
kas näiteks dinitroli ML kannatab ka lihtsalt pealmiseks kihiks jätta värvile?

lihtsalt ühe rahvaauto tüüpiliselt roostetavate kohtadega (koopaservad, alumine karbiserv jne) käib mul 1x aastas protsess:
rooste rellaka traatharjaga maha, buvanol, 24h ootamist, roostekrunt ja parandusvärv peale. aasta jooksul tekib alati mingi osa roostest tagasi. ega see mingi väga tüütu protsess ei ole, aga mõtlesin veel midagi lisaks peale kanda.
Mul on Buvanolidega vaid kehvad kogemused, ikka tõmbab värvialune hiljem rooste, kuigi algul kõik ilus.
Viimane kord läksin üle meh-puhastus ja EPO-krunt + täitekrunt + värv + lakk. Elame näeme.
Põhi, koopad, jms. varjatud kohad on minu arust mõttetu üritada värvkatet taastada, toimin siin motamehe moodi, et ikka paks rooste maha ja siis kahurimäärded, tõrvad, jms...
Kas nii ka saaks?
Survepesuga puhtaks, lahtine rooste relaga minema ja hammerite värv pintsil või rulliga peale. Hammeriti asemel võibolla ka hempeli raudkerega laevade värv. Kõige peale miski põhja mastiks-pigi.
Hammerite on küll viimane asi, millega roostekohti parandada. Minimaalne oleks roostemuundur(buvanol), krunt ja siis omal valikul värv, õli, movil, kivikaitse, pigi vms. Hammerite on juba selline aine, mis ei kannata absoluutselt olusid, millesse üks auto igapäevaselt satub.
Sai siis alustatud rooste tõrjumisega.Pind sai nii hästi kui võimalik puhtaks tehtud ja Buvanol peale kantud.Seoses sellega tekkis aga järgmine küsimus:Kohtades,kus oli metalli sees veel roostet,hakkas Buvanol tööle ja moodustas pruunika kihi.Samas kõrval olevale haljale metallile tekkis Buvanoli toimel valge kiht.Küsimus siis selles,et kas oleks vaja see valge kiht enne kruntimist eemaldada?Kui jah,siis millega?