automoto.ee foorumid

(22-04-2009, 13:27 PM)motamees Kirjutas: [ -> ]Mõtlesin ka lapaka alumise ääre tõmbamist, väikse ketiga, tahapoole. Nii lohistatakse ta üle takistuse. Teen seda aga siis, kui praktikas mõni lapakas ära tõmmatud saab. Paneku ajal käristamise imiteerimine oli rohkem teoreetilist laadi - Põhimõtteliselt on võimalik.

Kui ühekorra juhtunud siis teit korda enam ei eksi.

(26-04-2009, 22:09 PM)motamees Kirjutas: [ -> ]Veepumba lüliti mõtlesin panna seinakapi vasakusse äärde. Seal vaba ruumi ja käepärast ka.

Kas veekraan töötab nii nagu ma ette kujutan, et
lülitist pump tööle ja siis kraani(de)ga timmid omakorda (kinni/lahti) kogust?

Tegelikult voiks pump olla sees ka pidevalt. Seal on kuljes rohurelee. Kuna aga koos veepumbaga lulitatakse ka sisse katla ringluspump, siis ei tahaks sellega voolu raisata.
Sellepärast otsustasingi panna luliti kraani lähedusse. Kui on tarbimist, siis lulitab sisse, kuni toimetatakse. Luliti otsa sees on kontrolllamp, nii on sisselulitus hästi näha.

Mul võib-olla jääb oma bussilt üle 40x40 cm katusele käiv tuulutusluuk. Vändaga lahtikäiv. Läbipaistmatu plastik. Kas sellele võib leida vaba koha laes? Võin teha pildi ja siia ülesse laadida.
See on projekti toetamiseks täitsa tasuta.

Tänud pakkumast.
Koht täitsa olemas. Ka mööt peaks sobima (hetkel kodust väga kaugel, ei saa mööta). Sobivus oleneb rohkem luugi ehitusest.
Kas "läbipaistmatu plastik" tähendab mingisugust piimjat plastikut? Valgust läbi laseb? Pilt oleks tore.

Läbipaistmatu plastik tähendab piimjat plastikut. See on luugi välisosas. Valgust kumab kergelt läbi. Selle all on ribidega osa, mis liigub koos pealmise osaga.
All on võrk ülevaltpool tuleva sodi (puuoksad, käbid) sissepudenemise vältimiseks.

2 pilti seestpoolt tehtuna.

Luuk kinni:


Luuk praokil:


Luugi saab kerida täiesti püstiasendisse, siis on ava maksimaalselt avatud kogu ulatuses.

(02-05-2009, 19:52 PM)Ivar Kalev Kirjutas: [ -> ]Mul võib-olla jääb oma bussilt üle 40x40 cm katusele käiv tuulutusluuk.

Mõõtsin üle. 40x40 saab panna küll.
Nüüd sõltub asi luugi ehitusest (kui palju jääb luuk väljapoolt kõrgemaks katusest) ja sellest võib-olla ülejäämisest.
Kui Tallinnasse satun võtan ühendust. Oma silm on kuningas.
Suured tänud, oled juba ainult mõtte eest ära teeninud.

Nüüd jälle väheke aega vett merre voolanud. Saab mõned asjad jälle kirja panna. Mida aeg edasi, seda vähem paistab tehtud töö välja. Tegemised lähevad pisemaks ja peidetumaks.
Lõpetasin siis tagaseina kapi/voodi ära. Lõikamiste tagajärjel jäävad ääred lahtiseks/nõrgaks.
[attachment=30004]
Liimisin vineeri vahele puuliistud. Siis jääb äär jäigem.
[attachment=30005]
Nüüd sai kapi lõplikult paika kinni kruvida. Voodi peale ei ole kajaks oma häda teinud. Need on vahutordid. Mitte söömiseks, vaid tugevduseks. Kapi alla äärde tuleb serviti (siili õpetus Kalevipojale) multifunktsionaalne vineeririba. Ta on kardinapuu eest ja ka tugevdus voodi läbipaendumise vastu. Kruvide kinnitamisel oleks aga seest tühja vineeri läbi paenutanud. Lasingi siis õhulised kohad vahtu täis.
[attachment=30006]
Kapi alläär on ka lampide kohaks. Keskel on 220v jaoks päevavalguslamp. Teine päevavlguslamp on 12v jaoks. Kummagis ääres on veel 12v hõõglambid. Hiljem panin veel sinna taha dioodidega lambid. Korraga pole muidugi nii palju lampe vaja. Nii on aga võimalus valida. Suurem valgustus (12v puhul) nõuab ka rohkem akuvoolu. Säästuresiimi jaoks ongi LEDid. Vineeri kinnitusaukudest on veel vaht näha.
[attachment=30007]
Nüüd on lambid varjatud ja voodi tugevam. Äärde on lõigatud sisse peakohad. Muidu lööb diivanil istudes pea ära.
[attachment=30008]
Esimene radikas sai omale ümber kaitsekapi. Muidu astub keegi alumiinium ribid puruks. Nagu näha, ei ole ma suuremat asi mööblitisler. Elan selle kuidagi üle, omale ju teen.
[attachment=30009]
Köögi tööpinna varasin ka lõpuks paika. Ainult kinnitada veel jäänud. Ka seal tuli äralõigatud ääri uuesti liimi ja puuga tugevdada.
[attachment=30010]
Pliita ja tööpinna valgustuseks on nüüd ka kaks võimalust. Üks on 12v päevavalguslamp, ventilaatori korpuses. Teine võimalus on LEDid. Võib ka mõlemaid korraga.
[attachment=30011]
Veepump sai ka lõpliku lüliti (LED kontrolllambiga) plaanitud kohta.
Kui meri on jälle piisavalt vett juurde saanud, eks siis anna oma tegemistest teada.

Vahepeal on saanud teha hulka tööd, mis mitte kuskile ära ei paista. Ei oska kõike isegi kirjeldada.
Mõned "helgemad" kohad saab aga kirja panna.
Viis rihmadega istekohta on nüüd paigas. Tagaseinale tegin, kuni akna allääreni, topeltseina. Vahepealt saab läbi soe õhk. Muidu diivani padjad panevad õhu ringvoolu kinni. Veevärgil vesi sees ja kõik toimib. Gaasiballoon täidetud, lekkeid pole, kõik asjad toimivad. Täitmisega oli küll üks probleem.
Mingil põhjusel on ballooni pealne tagasilöögi klapp jäänud kinni (või rikkis). Tankimine võttis aega kuskil pool tundi. Esimesel päeval panin ainult 13 liitrit. Käisin kodus ja võtsin lahti välimise klapi, see oli korras. Ka voolik lasi vabalt läbi. Ju tuleb siis ballooni tühjaks saamisel see klapp korra lahti võtta. Kokku panin paaki 50 liitrit. Arvatavasti saab seda klappi remontida järgmisel talvel.
Kuudi akulaadija oli enne ühendatud otse aku külge. Üks päev imetlesin "kuudi" toite ampermeetrit ja jäin mõttesse. Ampermeeter on ju kahepoolne. Sealt saab jälgida ka aku laadimist. Mõtlesin pisut oma süsteemide üle ja tõstsin kaitsmeplokist ühe juhtme ümber (mul käib laadimisvool eraldi kaitsme alt läbi). Kõik toimib uutmoodi. Kui aku laadimise ajal lülitada sisse tarbijaid, siis ei lange ampermeeter enne miinusesse, kui tarbimine ületab akulaadija võimsuse. Lisaboonusena saan nüüd, ühe klahvivajutusega, laadida ka auto põhiakut.

Tundub, et varsti läheb esimeseks reisiks ja saab matkabussi mõnusid hakata nautima

Aga mul õnnestus ka paari päeva eest edusamme teha ja lubatud avakate kätte saada koos täiega. Siin ta on täies hiilguses, see küll kataloogipilt


Täpsem info varuosa müüja kodulehelt:
http://www.reimo.com/en/36035-windable_r..._with_net/

Ehk siis asi on Tallinnas ja uue elu ootel.

(20-10-2008, 01:44 AM)krss Kirjutas: [ -> ]... Esiveolise puhul ei soovitaks mingil juhul tagaosa koormata, kuna läbivus kannatab sellisel asjal siis roppumoodi ning tagaosale tuleb raskust ka hiljem (kogu sisustus, lisaks veel see lihtne kraam, mida reisidel kaasas vead, "seljakott" jne). ...

(27-10-2008, 21:03 PM)Janka Kirjutas: [ -> ]... kaalujaotus esivedusel kaubikul. Esiots peab olema alati raskem. Pakuks huupi 60/40 või 55/45.
50/50 on küll jah mõnus, aga turvaline ainult sirgel teel. ...

Selle asja sai täna selgeks.
Masinal põhimõtteliselt statsionaarsed asjad sees. Tagant puudusid madratsid ja eest kunde tool. Madratsite kaaluks võib lisada paarkümmend kilo ja kunde tooli asemel istus ülevaatusmees.
Arvan, et järgnevad numbrid võibki lugeda masina tühikaaluks (gaasiballoon ja veepaak täis, bensiinipaak peaaegu tühi).
Esisillale 1280kg, tagasillale 1145kg ja kogukaaluks 2425kg.
Inimesed (5kohta, umbes 400kg) lisavad enamuses kaalu esisillale. Riided, toidukraam ja muu staff jaguneb mõlemale sillale (kapid keskel). Palju seda tuleb, ei oskagi arvata. No paneme 300kg. Bensiin (60kg) ja "seljakott" annavad kaalu tagasillale. Seljakoti kaaluks sillale võiks võtta näiteks 200kg, ta ju ratastest pisut kaugemal.
Sellise arvestusega tuleks esisillale 1830kg ja tagasillale 1575kg. Nii, et igal juhul esisild rohkem koormatud. Ega rohkem ei saagi eriti arvestada, sest 100kg pärast tuleks täismass juba piiriks ette.
Aga eks seda saa mingi aja pärast täpselt teada.

Seest pildistamise aeg hakkab vist otsa saama. Ei jää ju pildi peale midagi. Selline näeb välja tagumine osa nüüd.
[attachment=30154]
Isegi kirjeldada nagu ei oskagi enam tehtud tõid.
Täna panin "koridori" valgustust. Sõber tuli vaatama, sel hetkel, kui LEDisi uksekarpi toppisin. Natuke aega vaatas ja siis . Lubas homme jälle tulla ja ütles, et ma olen siis vist sama kaugel asjaga. Ma nii pessimistlik polnud.
Mingi aja möödudes olid ledid paigas ja ma tegin sõbrale . Voolu taha pannes aga selgus, et olin midagi ühendusest lahti ajanud. Võtsin siis uuesti kõik välja ja tinutasin kinni. Uuesti tagasi panemist alustades unustasin kontrollimiseks pandud voolud taha. Nii ma siis ühe LEDi läbi põletasin. Nüüd oli jälle sõbra kord . Ta läks minema ja mina jäin uut LEDi otsima.
No tal polnud ikka lõpuks õigus. Mul ikka nüüdseks valgustus paigas. "Ei läind kahte päevagi" ütles üks külamees naisele, kui saunast tagasi jõudis, pooleteist päeva pärast. Nii ka minu "koridori" valgusega.

Kunas siis esimene söit ka plaanitu on?

Esimene sõit võiks juba toimuda. Vajadusel oleks see päevade küsimus.
Ainuke töö, mis segab veel sõitmist, on teistkordne korrosioonitõrje. Selleks kuluks mõni tund. Ei taha autot enne alt poriseks/märjaks teha.
Seniks, kuni sõitusi plaanitud pole, tegelen niisama nokitsemistega.
Täna sain paika lälleri.
[attachment=30166]
Kui mingid veokamehed omavahel rääkisid, siis küsisin neilt, kus asuvad. Tuli välja, et lälleri tegevusraadius on VÄHEMALT 2km. Eks see max kaugus selgub ka mingi aja pärast. Mingit erilist antenni mul pole - poolemeetrine, katusel.
Praegused tööd ongi seotud enamuses elektriga. Igasuguseid tulekesi kappidesse ja mujale laiali. Lähipäevil peab hakkama paigaldama lüliteid armatuuri - kongi aku laadimiseks, külmkapi sõiduresiimi toide ja ülemised pardatuled. Töö käigus võib tulla veel mõni mõte.
Tuled ja viled on ju uhked.

Ütleme nii, et need lällarid, mis mina ja 2 sõpra oma matkabussidesse Tehnoturust ostsime, need võtavad max 1 km.
Eks seal miski värk on, normaalne see ei ole.

(02-06-2009, 23:57 PM)Ivar Kalev Kirjutas: [ -> ]...ostsime, need võtavad max 1 km.

Eks mind "hirmutati" ka selle ülitäpset reguleerimist vajava antenniga. Lõpptulemusena on mul vedanud. 2km on juba päris piisav vahemaa sõidukaaslastega vestlemiseks.
Mul oli antenni juhtmel vale otsik. Tahtsin seda asendada õige otsaga. Uus otsik oli selline universaalne, näppudega otsa pandav. Üks elektroonika mees ütles, et mingil juhul ei tohi juhet lõigata. Mingid võnked pidid seal väga täpselt paigas olema. Kuna mul aga muud nõu üle ei jäänud, otsustasin siiski proovida. Antenni varras ka pärit hoopis teise aluse küljest. Aga näe, vedamise tulemusena on tagajärg parem, kui tehnoturu asjadel. Algaja õnn.
Kui sa pole veel seal lingil käinud, äkki saad abi.
http://www.matkaauto.com/index.php?optio...3&catid=12

Täna käisin bussiga korraks kodust väljas. Tegin ära viimase korrosioonitõrje. Nüüd võib iga kell/ilmaga liikuda.
Kaks korda olen nuputanud omale tööde nimekirja, mida vaja teha oleks. Need on kõik sellised nipet-näpet (riiul kappi, lälleri juhe kinni, lauajala transport kinnitus, ...) asjad. Praeguseks on enamus juba maha kriipsutatud.
Paigaldatud on ka armatuuri ampermeeter ja mõned lülitid. Nüüd saab sõidu ajal sisse lülitada külmkapile 12v toite ja laadida tagumist akut. Seisutulede lüliti ka paigas. Ampermeetrilt on näha tarbimise suurus, et genekat ära ei tapaks. Eks seal tuleb järjestikku tarbijaid taha lülima hakata. Sõitu alustades tuleb veidi oodata, kuni auto aku on oma põhilaksu kätte saanud, siis kongi aku järjekord ja lõpuks külmik taha.
Eks nüüd tuleb järgmist nimekirja nuputama hakata. Siis on jälle hea sealt maha kriipsuma hakata. Põhimõtteliselt ükski töö enam sõitu ei sega. Kui just koristamist kirja ei pane.
Uude nimekirja tuleb uksetaskute (kappide) tegemine, seisujalgade (tungraudade) paigaldus, küljetelgi siin, ...

(05-02-2009, 13:55 PM)ull17 Kirjutas: [ -> ]Millised plaanid doonorist üle jäänuga?

Täna oli siis D päev. Lipud lehvisid ja oli muidu tore päev. Ainult vihma tibutas väheke.
Kõigepealt sõitsin käru prusside peale. Nüüd mahtus alla tegutsema. Keerasin lahti raami poldid. Mis lahti ei keeranud, tuli rellakaga maha lasta.
[attachment=30280]
Maja vundamendi "ehitasime" juba paar päeva varem valmis. Selleks vedasime kohale 3m paneeli. Paneeli laius juhtus olema just nii paras, et käru rattad mahtusid teine teisele poole... või oli hoopis käru õieti ehitatud.
Et tungraudadega vähem tööd oleks, vedasin prussid jälle rataste alla.
[attachment=30281]
Nüüd sai käru omale kohale tagurdatud ja tungrauaga ükshaaval nurgad üles tõstetud. Pakud jäid käru hoidma.
Käru toestustungrauad ongi ainult toestamiseks. Nendega ei jaksa käru üles tõsta. Töö käigus läkski üks tungraua jalg kõveraks ja üks käru nurk lagunes ka pisut ära.
[attachment=30282]
Seejärel kiskusin prussid rataste alt ära ja raam eraldus kerest.
[attachment=30283]
Rattad kruttisime alt ära ja tõmbasime raami maja alt välja. Vahepeal tuli esimene pakk ümber tõsta, muidu poleks sild vahelt läbi mahtunud.
[attachment=30284]
Nüüd sai maja tasapisi, nurkhaaval, allapoole lasta. Sellises asendis jäi ta ootama prussidest alusraami, mis toetub paneelile. Kiiludega, prussi ja paneeli vahel, saab maja loodi ajada.
[attachment=30285]
Ja selline "asi" jäi meil edaspidiseid tegevusi ootama. Silla kandevõime 750kg, kummide siseäärte vahe 178cm.
Maja teenib suvilana senikaua kuni kokku kukub... või mingite muude ideedeni.
[attachment=30286]

Doonori juurest bussi tagasi.
Mõtlesin, et teen dussi ka. Lühikeste sõitude juures pole seda vast vaja, aga pikkade sõitude juures võib vaja minna. Dussi saamiseks tuleb ära vahetada kraan. See võiks seal ka koguaeg olla, aga ma panin ta siiski koos voolikuga panipaika. Tavaoludes on vähemasti esialgu tavaline tila küljes.
[attachment=30331]
Dussi voolik on nii pikk, et sellega saaks ära pesta ka auto "fassaadi"poole. Kraani tila pealt keeratakse ümberlülitus kraaniga vesi dussi peale. Nüüd pole muud, kui vajutada dussi nuppu ja vesi tuleb.
[attachment=30332]
Dussi katsetades kuulsin pumba juurest imelikku vee mulinat. Hakkasin asja lähemalt uurima ja voilaa, põrand märg.
[attachment=30333]
Hakkasin asja lähemalt uurima. Kiskusin voodi põhja üles, märg jah. Nii imeliku koha pealt, et kohe ei leidnudki leket. Panin siis pumbale surve taha ja... mulin tuleb hoopis katla juurest. Jagasin ära, et pumba käivitudes lülitub ka automaatselt katla ringvoolu pump tööle. Seal aga oli paisupaagis nii vähe vett, et pump mulises. Nüüd leidsin ka lekke üles. See oli hoopis radika vooliku vahelt. Panin radika torule lisaklambri ja leke kadus.
[attachment=30334]
Juba mingi aeg tagasi mõtlesin kaasfoorumlase Janka jutu peale, et voodi põhi peaks olema "õhuline". Paika pannes unustasin selle sootuks. Ei hakanud ka eraldi selle pärast põhja ära võtma. Nagunii tuleb kunagi seda teha. Nüüd oligi paras aeg Janka õpetuse järgi käituda.
Aukude puurimine saepuruplaati polegi nii lihtne, kui esmapilgul arvata võiks. Kui kaks akut oli akudrellil tühjaks saanud, siis mõtlesin välja tuua elektridrelli. Akud ei jõua ju nii kiiresti laadida.
[attachment=30335]
Elektridrelliga läks töö palju jõudsamalt. Puuris nii, et suits käis välja. Vajalikud tööd voodi "all" tehtud, võis jälle kõik kokku kruvida. Nüüdseks oli ka aku täis laadinud.
[attachment=30336]
Vanemate inimeste sisseronimise lihtsustamiseks panin ka "trepikäsipuu". Ehitamise ajal vaatasin, kuidas mõni külaline otsis käe jaoks tuge.
[attachment=30337]
Suurte voolutarbimiste tõttu on need kaks lülitit väga tähtsal kohal. Sisse lülitades peab kaane maha tõstma. Sel ajal jõuab oma tegevuse tagajärgi läbi mõelda. Sisse unustamise vältimiseks on lülitid varustatud punaste LEDidega. Kui kongi aku enam väga "jämedat" voolu ei vaja, alles siis võib sisse lülitada külmiku. Kõike seda saab näha ampermeetrilt.
[attachment=30338]

Kohe peale jaanipäeva pole arvuti mul seda foorumit avanud ja vahepeal pole aega old. Nüüd siis ka siia mõned pildid ja muljed.
Esimene väljasõit oli siis jaanilõkkele. Pole vaja naisega kokku leppida, kes seekord alkoholi mekib, kuigi tema nagu üldse ei joo.
Enne lõkkeplatsile jõudmist lõi välja vana viga. See oli nagu soetamisest peale, et vahel hakkas juperdama. Ei saanud nagu pihta, kas viga on süütes või bensiinis. Seekord siis läks juperdamine lõpuks nii hulluks, et masin jäi teeperve seisma. Hakkasin siis viga otsima.
Vea otsimise käigus küsis tütar minult, et miks ma nii rõõmsameelne olen. No kohe üldse ei pannud kurvastamima sellise autoga teeäärde jäämise mõte. Söök/jook külmkapis ja koiku ootamas. Teine hea tuju põhjus oli, et lõpuks saab veale jälile. Enne kadus viga alati poole pealt ära ja kodus polnud midagi enam otsida.
Veaks oli siis bensiini mitte kättesaamine. No kohe mitte üks tilk ei tulnud benapumba otsast. Hädapärased sõidud aitas ära teha tagasivoolu vooliku kinnipigistamine. Kodus puhusin benatorud läbi ja nüüd pritsib bena joana. Vaja veel üks proovisõit teha enne Tallinna sõitu.
Üldjoontes on kasutusmuljed head. No voodi võiks ju laiem olla. Kui oled harjunud kahekohalise voodiga, siis on pooleteistkohaline ikke pire kitsas. Kappi tegin riiuleid tihedamini, nugade/kahvlite sahtlisse tegin vaheseinad, mõned konksud/nagid juurde, jne - kõik ikka selleks, et ruumi rohkem oleks.
Täna leidsin poest omale meelepärase veekeedu kannu - alt lai ja ülalt kitsas, vilega. Veel sai ostetud kappide täiteks igasugust muud kraami.
Pole kusagilt leidnud lihtsat hambaharja hoidjat. Mõttes liigub selline plastmassist aluse küljes, kolme harjataskuga, seina külge kruvitav. Noh mäletan sellist vene ajast. Nüüd igavesed uhked, üks kallim, kui teine. Ükski aga ei sobi bussi panekuks. Otsapidi tassi sisse ka ei sobi, kuna tass läheb nii kõrge koormaga ümber.
Nojah, ühe lekkega võitlesin ka jälle. Tuli sama koha pealt välja, mis eelmine. Ilmselt ei ei juhtunud eelmine koht õige olema (ometi tilk oli all). Nüüd avastasin, et olin ühe klambri veevärgile sootuks panemata jätnud. Ju arvasin, et imitoru ja pole vaja. Igastahes seks korraks jälle leke kõrvaldatud.
Mõned pildid ka lihtsalt võrdluseks. Vana ja uus.
[attachment=30355][attachment=30356]
Puid pole küll enam kuskile panna.
[attachment=30357][attachment=30358]
Buss ja kuur on küll valmis, aga mõlemil on vaegtõid teha.
[attachment=30359][attachment=30360]
Bussi ehitamiseks sai elupuudele spetsiaalne auk sisse lõigatud. Nüüd ei saagi bussi maha müüa, muidu naine näeb mu sigatsemist.
[attachment=30361][attachment=30362]