Küsiks ka nõu.
Teema küll rohkem ehitusfoorumist, aga pole eriti kodus seal...
On olemas maakivist vana maja ( aastast 1890 midagi....). Esimesel korral garaazh (umbes 50m2), kus ma oma asjadega pesitsen...
Tuba on stabiilselt soe ( õhksoojuspump + enam-vähem soojapidavad aknad), tahaks, et see ka talvel samamoodi jääks...
Originaaluksed on mädad, seega, vaja uusi. Uute uste pakkumistega pisukene vastuolu:
Variant1: Kaasaegne Hörmanni garaazhiuks, ülestõstetav, maksab 4500.- eeku. (müüvad K-Rauta jne)
Lisaks pakuvad ka puldiga el. süsteemi, kokku mingi 10t. meie rahas...
Välja näeb ilus ja kaasaegne, soojapidavus: mitte keegi ei tea. Vähemalt müügimehed ei tea. Kõigil on savi, kas ostad või mitte....
Variant2: Kohalik uksetegija pakub täispuidust garaazhiuksi, kahepoolsed ja klassikalised, komplekt kokku 13t eeku, väljanägemine arhailine, sobiks nagu vana majaga ka, aga soojapigavus, samuti küsitav.
Ise nad, tegijad/müüjad ei tea, õnnelikule kliendile ka ei viita....
Paksus, väidetavalt, ligi 70mm, koos soojustusega. Pidavat mõnus soe olema....
Hind on kolm korda kallim...
Kas kellelgi on kogemusi?
maja aastast 1890! kas muinsuskaitse all ei ole?? tean juhust, kus ei lubatud ilma nende nöusolekuta midagist teha!
Viimaste aastate majanduskasv on sünnitanud terve hulga teravat kamakakslust põdevaid müüjaid, ehk majanduslangus ravib nad terveks... või lihtsalt vahetatakse ühel heal päeval haiged tervete vastu
Aga teemasse- kui müüjad ei oska vastata ja valmistaja kodulehelt infot ei leia, siis soojapidavusest saab ettekujutuse ukse paksust vaadates- millimeeter kuni paar katet ja nende vahel isolatsioon. Teoreetiliselt mingi 15cm isolatsiooni peaks asja ära ajama, aga olulisem on see, kuidas perimeeter on tihedaks saadud- vaata üle kuidas see tihendamine on lahendatud ja kui sa usud selle tuulepidavust, siis go for it
ishijupp@teoorias_tume.ee aga elukogemus olemas
Gaarazi ukse juures on lisaks vargakindlusele ikka oluline tuulepidamisvõime. Kui tihedalt sulgub...
guits112 Kirjutas:maja aastast 1890! kas muinsuskaitse all ei ole?? tean juhust, kus ei lubatud ilma nende nöusolekuta midagist teha!
Ongi nii. Aga ukse välimus/paksus nende jaoks pole oluline....Ainult üldise väljanägemise ja katuse osas kobisevad....
Ishijupp Kirjutas:siis soojapidavusest saab ettekujutuse ukse paksust vaadates...
Siin kardan kõige rohkem , et teevad kõverad uksed ja just see keskmine pragu laseb tuult läbi....
nagu mul talina garaazhiuks ..., mis seest talvel valgeks tõmbub....
Paremale-vasakule avanevad vanamoodsad uksed peavad sooja väga hästi,kui on tehtud tihendid külgedele-üles ja keskele.Alla pole mõtet tihendit panna,praktikas ei õigusta.
Moodsate liugustega kogemus puudub.
Alati peab arvestama ka meie kliimas esineva talvega. Külm/sula, lund ja jääd täis lävepakud, kinnisadanud/jäätunud ukseesine. Ma ei tea, on see hoone maaga ühel tasapinnal või jääb lävepakk vähe kõrgemale. Endal on juba mitmeid aastaid Koerus tehtud sändvits tüüpi (tsinkplekk, tekstoliit servades, soojustus, tsinkplekk) 90 kraadi üles avanevad garaaziuksed. Paksust 50 mm. Ise olen rahul. Seega- tõstuks on minu meelest igati sobilikum, pidagu või vähem sooja.
Krt, ennast veab ka klassikaliste uste poole. Need, mis paremale-vasakule avanevad...Saab ka igivana, sepa tehtud lukku ja suurt võtit kasutada ja puha...
Aga kas see hind on seda väärt, eitea.
Täna.
Ukseesine on maast oma 10cm kõrgemal. Sinna peab vist betoonist miski soojendatava sissesõidutee valama...(või siis mingitest sellistest kividest laduma, millest muru saaks läbi kasvada; siis jääks ka muinsuskaitse rahule....)
Minul teeb töömees sellist ust 2 nädalat + materjal,ehk kahtlen kas 13k eest head sooja ja mis peamine ka järgmisel aastal avanevat ust saab?
ma otsin ka ust, soojustus pole mul küll peamine, küll aga hind (ei tahaks nagu poest uut osta, hind ca 15k juba), paraku kergelt pruugitud uste pakkumine piiratud kuna vaja on sellist mis avaneks suht kõrgele (et ta ei taksitaks autotõstukit), kas ka selliseid lõõtsaga uksi liigub, mis ei lähe lae alla vaid käivad ülesse kokku.
ehk siis teema ristustamiseks võib mulle pakkuda ust mis on tumepruun ja laius min 2400, kõrgus min 2100 (suurem võib olla) ja mis ülesse avanedes jääb põrandast vähemalt 2700 kõrgusele. no ei ole raha uue ostmiseks
PS vabandust risustamise pärast, õigustuseks võin õelda vaid, et seda ust on vaja vähemalt 8 klassikalise auto ja töökoja varjamiseks eramajas.
Ise mõtlesin sama asja, nagu janek...
Samas, ma olen nende käest ka aknaid tellinud (kuivatatud puit, ilma klaasideta, ilma töötluseta); ühte akent teevad, väidetavalt, mitu tundi...????
( siiamaani avaneb-sulgub normaalselt, maksis 1300.- per aken: leng + 4 raami + 8 hinge...)
P.S. Supp: kui raha väga kulutada ei taha, siis Hörmanni uks (4500.-) on hea võimalus. Mõõdud 2400 x 2100 oli vist valikus kõige levinum...
Uks on suur ja raske,sisse vaja tuuletõket ja soojustust. Kindlasti täistapp + kahepoolne poolpunn laudis.Tihendi sooned ja suured inged sisse lõigatud ja veel täpne tegemine vastavalt augule. Tegelikult 13k võib isegi saada - puum on ju läbi!
Välja ikka voodrilaud , sisse võib jäikuse huvides paksu vineeri, vms. panna. Vahele penoplast. Klassiku tihendamine omaette teema. Astaaegade (õhuniiskuse) muutudes mängib nii laiuses kui võib esineda kerget kaardumist.
Hart!
Kui Sul on maakividest hoone aastast 1890, siis ma ei saa aru kuidas on võimalik sellele ette panna tänapäeva tõstetav uks. Mulle tunduks justkui plastikaken vanalinnas või (anna andeks) spoilerid Jaguaril.
Olles ise nii vanatehnika kui naturaalse arhitektuuri austaja, siis ma ei kujata ette oma palkmaja eterniitkatusega või Volgat katuseluugiga. Teatud juhtudel ei loe kasutusmugavus ega soojapidavus vaid stiil. Vaevalt Jaguarigagi teab mis mugav on Tallinna ummikutes tiksuda....Sea selga ei panda ka sadulat.
mul igakjuhuks küsimus: kui tihti sa seda ust avad, ma ise ei oska soojustusest pidadad, kuna avanemine min 10-20x päevas, kas sel juhul üldse on määrav see soojustus (äkki pean ka selle pilguga vaatama hakkama) ja siis ka ju raske uks väsib
Puitust naljalt soojaks ei saa.
Tavaliselt tehakse puituksele ju raam sisse. Puit peab hästi (väidetavalt) sooja ja seda kohta ei soojustata. Raami vahele pannakse peno. Teine teisel pool siis misiganes kate.
Just nii tegin ka oma garaasi uksed. 5x5 prussist raamistik, peno vahele ja seespool põrandapapp jäikuse andmiseks. Väljaspool puitvooder. Tihendid kenasti ümberringi. Keskosast lähevad uksed omavahel kokku vahelitti (ühel ukse poolel on kaks piirdelauda, mõlemad tihendiga). Sellepärast tuleb neid kinni panna koos.
Nüüd asja point. Talvel kõva külmaga on raamistiku osa kenasti näha (altpoolt umbes meetri ulatuses). 5cm peno on piisav soojustus (kõik on suhteline), et uks ei läheks jäässe. Puitraamistiku osa aga on jääs.
Sooja ja sobiva ukse saamiseks peaksid tegema kaks ust. Sissepoole ostad selle poe ukse ja väljapoole teed ise sobiva välimusega uksed. Välimised uksed ei maksa sul suurt midagi, kuna teed ise ja ei pea soojustama.
Liuguste eluiga peaks kodustes tingimustes olema pea igavene. Mõelge ülevaatuspunkti uste peale. See käib päevas lahti niipalju, kui te nädala ajaga jõuate lupsida. Ja ka seal kestavad nad terve "igaviku".
Kasutad siis uksi nii nagu ise tahad. Kui muinsuskaitse tuleb paned välimised uksed kinni. Kui nendega mässida ei viitsi,siis tõmbad ainult liugust. Kõva külmaga paned mõlemad kinni.
Ega ses midagi uut polegi. Elu vajadused on selliseid kahekordseid asju terve venemaa täis ajanud. Neil küll aknad sellised
motamees Kirjutas:Nüüd asja point. Talvel kõva külmaga on raamistiku osa kenasti näha (altpoolt umbes meetri ulatuses). 5cm peno on piisav soojustus (kõik on suhteline), et uks ei läheks jäässe. Puitraamistiku osa aga on jääs.
Minul on erinevatel ustel küll kahel pool laudis , aga ühel uksel ka seespool soomepapp... Härmas raamistikku pole aga kunagi näinud?
Kas sul ruum siis ilma pideva kütteta? Puidu ja peno soojusjuhtivuse vahe kõigest 2-3 korda.
Mida lugeda pidevaks kütteks? Teen seal iga päev tööd. Öösel ei küta. Palju niiskust on sees (lumesulamise vesi).
Vahe võib ju olla 2-3 korda, see aga kenasti silmaga näha.
endal kahele poole avanevate ustega vaid kehvad kogemused.need olid CCCP ajal valmistatud ja ka see oli pöhjus miks nad soojakindlad polnud.
liuguste kohta samas oskan vaid positiivset öelda .loomulikult osa selles on ka automaatikal,mis elu väga mugavaks teeb.
Samas olen näinud sellist varianti kus vanad uksed on ees ja sissepoole on paigutatud liuguks.selline variant ongi vist köige soojakindlam. ja ka maja välisilme säilib.
zxr Kirjutas:liuguste kohta samas oskan vaid positiivset öelda .loomulikult osa selles on ka automaatikal,mis elu väga mugavaks teeb.
Automaatikal liuguksed ei tasu ära juhul, kui nühid selle ukse vahet kümneid kordi päevas. Isiklikult seda pidevat puldiga klõpsimist ja pikka ootamist ette ei kujutaks.
Liuguste ÜLIHEAST kestvusest näite leiab Jazzi pesulatest. Kuigi jah, tõsi, seal tuleb teatud aastate tagant uste sees olev vahtplast välja vahetada (liigniiskus, et mitte öelda lausvesi). Ja on ette tulnud ka vedrusüsteemi pingutamist. Aga see kõik on selline üldine hooldus.
Topeltuste ideel on jumet.
Andres