Mul selline mure, et see jupp mis läheb karburaatorisse, selle küljeson üks vedru. kui see jupp seal sees on siis kui gaas põhja tõmmata siis see vedru ei lükka seda trosssi tagasi, aga kui see välja võtta ja siis sama asja teha siis ta lükkab ilusti. sain päev tagasi esimese võrri ja ei oska vee midagi.
Õlita tross ja käepide ning ära trossile väga järske jõnkse sisse jäta.
Vaata, et kõri kusagilt liiga palju ei paindu ja rullis ei ole.
Tross jookseb ideaalis käepidemest otse karburaatorisse. Muidugi peab ikka nii pikk olema et keerata saab.
Pikem tross = suurem hõõrdumine.
kui ma õigesti aru saan siis et peab lühem tross olema?
Ma nüüd ei tea kui pikk sinu tross on, aga liiga pikk pole hea, parasjagu peab olema.
okei. ma siis sebin nii lühikese kui võimalik. tänan nõuannete eest.
Pea hoogu, õlita vana tross ja käepide korralikult ära ja vaata kuidas on.
Kõige lihtsam on teada saada kas tross on pikk,keera gaasikäebidemest gaas põhja ja vaata õhupuhastaja august kas gaasi siiber tõuseb,kui siiber ei tule lõppu vällja siis tee tross lühemaks.
Kus täpsemalt see õhupuhasti on? mul on riga 1, äkki see aitab.
indrek1000 Kirjutas:Ma nüüd ei tea kui pikk sinu tross on, aga liiga pikk pole hea, parasjagu peab olema.
Kui tross ei liigu oma kõris hästi (nt gaasi mahakeeramisel ei anna segusiibril taas algasebduisse minna), siis pole asi mitte trossi liigses pikkuses, vaid pigem trossi või selle katte sellistes vigastustes, mis ei lase trossil kõris liikuda.
Võrdluseks - Ida-Saksa jalgratta abimootoril MAW (siinmail leivnud 1950ndate esimesel poolel) asus mootor tagaratta kõrval, mistõttu oli selle gaasitross D-seeria mootorite omadest tubli 30-40 cm pikem.
Kui trossi liikumisega kõris on probleeme, soovitan tross kõrist eemaldada ning vaadata eraldi kogupikkuses läbi nii tross kui ka kõri. Tüüpsed trossi/kõri vigastused on järsud muljumised, trossi korral tihti ka mõnede kiudude katkemised. Vigastunud tross ja/või kõri tuleb asendada uuega, st terve, ilma vigastusteta isendiga. Vaid üliharva õnnestub järskude murdekohtadega trossi ja/või kõri sedavõrd õgvendada, et ta hiljem ilma probleemideta toimima hakkaks.
Võrreldes mootorratastega ja nt kahekäiguliste mopeedidega (Ð- ja V-mootorid) on (punn)võrri trosside kõri inspekteerimine sedavõrd lihtsam, et trossikõridel puudub väline plastmasskate ning traadist kõri (nn "sukk") on kogupikkuses inspekteeritav.
Ja mis moodi ma teen trossi lühemaks?
Aga kui ma seda uurisin siis ma ei saanud seda trossi sealt gaasikeermest ära. kuidagi kõvasti oli kinni
Aga mul tuli uus asi meelde. kui ma seda juppi sinna karbuootorisse sisse topin siis ta läheb suht halvasti. millest see asi tulla võib? ma usun et asi tegelikult pole trossis vaid sellles et see jupp läheb millegi pärast sinna sisse raskelt ja see põhjustas selle asja.
sidur Kirjutas:Aga mul tuli uus asi meelde. kui ma seda juppi sinna karbuootorisse sisse topin siis ta läheb suht halvasti. millest see asi tulla võib? ma usun et asi tegelikult pole trossis vaid sellles et see jupp läheb millegi pärast sinna sisse raskelt ja see põhjustas selle asja.
See nn "jupp", mida Sa karburaatorisse koos gaasitrossiga panema pead ning mis Sul väidetavalt seal hästi ei liigu, kannab segusiibri nime - tegu on iga karburaatori ühe tähtsama detailiga.
Kui on kahtlus, et segusiiber ei liigu oma pesas/pilus (D-seeria mootoritel on see pesa pilukujuline) vabalt, siis soovitan karburaator/siiber/tross mootorist/rattast eemaldada (kaks M5-mutrit lahti kitsapõselise lehtvõtmega) ning nende detailide koostoime piisava valguse ja juurdepääsu tingimusis (nt töökojas laua peal) üle kontrollida. Normaalolukorras peab siiber vajuma vabalt omaenda raskuse jõul põhja (kõige alumisse asendisse) ning karburaatori kummulikeeramisel peab ta ka oma raskuse jõul välja lupsama sealt.
Peale karburaatori puhastamist peaks olema üheselt selge, kas ja millisel põhjusel siiber oma pilus vabalt ei liigu (liigne mustus, deformeerunud detailid vms). Reeglina saab väikesi deformatsioone parandada, suurte deformatsioonidega detailid tuleb aga asendada.
