(03-03-2016, 22:21 PM)alfredo Kirjutas: [ -> ]Khm-khm.Vaatab seda teie arutlust pealt ja ajab natuke kõrvatagust sügelema. Et mis sekvoiad need olema saavad, mida härrad nende megavattide ja kilotonnidega lahustama kavatsevad hakata?
Vaadates näiteks, et üht ja sama tegevust on edukalt-edutult võimalik läbi viia nii 0,6Kw, 4-5Kw või u.7,5Kw mootorit kasutades, siis tekib vist õigustatud küsimus, miks valitakse kõige raskem-kallim võimalik lahendus, kui saaks palju lihtsamalt.
Eelnevaga võrreldes tundub õli kuumutamine puude lõhkumise eesmärgil üsna üleeilne ideoloogia olema, eriti tänapäeva võimalusi arvestades-tasuta know-how videosild kodus ja materjalide saadavus ja nii edasi. Mingi selgitus ehk oleks isetegevusrõõm, sellega peab nõustuma, muus osas, nagu mainitud, võtab vähe nõutuks.
Endale sümpatiseerib aga hoopis selline riistapuu, kui veel tuule pealt käiks, oleks super.
Kui härra süveneda viitsiks ja mõned eelnevad postid läbi vaataks, siis näeks, et jutt käib enamjaolt risti puidu purustamisest. Kui seal kasutada kevadel 0,6kw mootorit, siis on üsna kindel, et talveks külmub meistrimees ahju külge kinni ennem kui puud lõhutud saab
Ja vot selle odavusega on tihtilugu meil siin foorumis selline asi, et kõige odavamad on need jupstükid mis juba olemas on, ole ainult mees ja kruti kokku kui nuppu on. Raskusega jälle on sedapsi, et teatud kaadervärkide kvaliteet kujuneb seda paremaks, mida suurema massiga asi on. Väriseb vähem või nii. Seega ei tohi mette kudagi massi alahinnata ja üleüldse, kallis on siis kui käed ümber kaela on
Vt siinsamas teemas lk 5
***
Aga CE saamiseks peaks tõesti olema kas täielikult kaetud töötsoon või kahe-käe-lülitus, mis nullib masina efektiivsuse. Samas Ameerikas, kus CE asemel on mingi oma tähelühend... pole probleemi. Pole katteid, pole kahe-käe-lülitust...
https://www.youtube.com/watch?v=C4_Oze0-Cy4
Sellelt ongi malli võetud, tiba suurem sai.
Videost ei paista välja aga lööki saab poole pealt katkestada ka.
Ei saa mitte siinkohal teemat tõstmata jätta, sest sellest hammaslatiga masinast võin rääkida... kõike.
[/quote]
Vaadates eelviimast viplala videot ja toda pakku seal peal,no kurat peab ikka jõudu olema see masinasse tõsta.
Mul siin suht ligidal puhastati EE liinialuseid võsast ja maha võeti ka jämedad puud kust 13 tolli leht läbi korraga ei läinud.Kuna tegemist oli riigi maaga siis ootasin mõned kuud ja keegi koristama ei läinud siis tõin ise talve kütte koju.pakud tuli 40 cm pikaks saagida,sest pikemaid tõsta ei jõudnud.Peenemad 2 meetristena välja.Puud kärul saagisin kettsaega kohe parajaks pikkuseks.Oksavaba 40 ja okslikumad lühemad just selleks,et milleks pärast lõhkumisega mõttetult higistada?Pole vahet kas puu pikkus 40 sm või nt 10 sm oksajunn pliidi all põlevad mul ühtemoodi ja see 10 sm junni kiljotineerin oma puulõhkujaga ka igate pidi lõhki.10 cm junne kuivatan naaritsa puuri võrkudes,tuul puhub läbi kate peal ja voilaa.
(03-03-2016, 22:21 PM)alfredo Kirjutas: [ -> ]Khm-khm.Vaatab seda teie arutlust pealt ja ajab natuke kõrvatagust sügelema. Et mis sekvoiad need olema saavad, mida härrad nende megavattide ja kilotonnidega lahustama kavatsevad hakata?
...
Mitte niivõrd sekvoiad, kuivõrd kiirustamine. Et saaks kiiresti ja palju unikusse. Ja et ei peaks midagi poest uut ostma, kui riiulid peaaegupaslikust lookas
Peaaegu paslikust...
Mehh. ajami korral tuleb osata täpsusest lugu pidada nii planeerimisel kui tegemisel. Kui seal millimeetriga mööda panna, võib elu väga huvitavaks minna.
Mis puudutab USA turgu, siis sealmaal on palju jäetud isevoolseks: iga müüja ise teab, kui palju ta kasutajat usaldab. Ning usaldab reeglina senikaua, kuniks esimene taipab elusat kassi mikrolaineahjuga kuivatama asuda... Mil siin aga on suures inimese kaitsmise tuhinas mindud liiga kaugele teises uunas, tehes paljud asjad müügikonditsioonis olles tarvitamisvaenulikuks.
No iseehitajal pole sellega vast lugu.
Vaadates neid giljotineerimisvideoid tekivad vastandlikud tunded. Ühest küljest nagu oleks jah mingis mõttes lihtsam, teisest vaadates aga...see protsess paistab puid pigem lõhkavat ja mida selle pudi ja übersuurte tükkidega pärast pihta hakata, ei tea. Suuremad peaks ju ikka veel eraldi läbi ajama kuskilt, väikese killu saab muidugi metsa alla viia
Eks resultaat oleneb tublisti vist puidu kõvadusest ja tera nurgast-teravusest jne. Isiklikult jääksin pigem konservatiivse joone peale, algul saeme ja siis lõhume täpselt nii suureks, kui tarvis.
Need kineetilised masinad saaks kindlasti pisut ohutumaks teha, kui nihutada tera veidi eemale, et jääks a10cm vahe käpa ja tera vahele ja muidugi kaheastmeline lülitus, mille vist 90%kasutajaid kohe ümber ratsiks pärast esimest tööpäeva. Muidu on õhtul kodus ka niimoodi, et teed automaatselt mingeid imelikke nurgelisi liigutusi, misjärel kutsutakse arst asja vaatama, kes siis peale väikest uurimist soovitab tungivalt ühte looduskaunisse kohta viljandi külje alla natukeseks ajaks närve ravima minna.
(03-03-2016, 22:21 PM)alfredo Kirjutas: [ -> ]Et mis sekvoiad need olema saavad, mida härrad nende megavattide ja kilotonnidega lahustama kavatsevad hakata?
Vaadates näiteks, et üht ja sama tegevust on edukalt-edutult võimalik läbi viia nii 0,6Kw, 4-5Kw või u.7,5Kw mootorit kasutades,
Võlusõna on tootlikkus. 0,6kW lõhub piisava ülekande korral samuti, aga iga poolitamist oota käsipõsakil minut aega. Penskarile ajaviiteks OK, aga muidu tahaks ikka vähemalt sellist tootlikkust, kui palju jõuab samal päeval üksi riita laduda. Muidu tekitab lõhkuja puudevarumisprotsessis pudelikaela. Parem kui tootlikkus on nii hea, et naised-lapsed samal ajal vudinal riita saavad laduda, kui taat masinaga opereerib.
Sekvoiat pole vajagi, 50-60cm läbimõõduga okslik ja keerdukasvanud jalakapakk ei lähe minu väetivõitu lõhkujaga muidu lõhki, kui tuleb saega sügavad sälgud sisse lõigata. Vahel ei aita aga muu kui tulebki kettsaega klotsideks saagida. Videoklippides on aga alati sellised puud, mis juba kurja pilguga peale vaadates ise lõhenevad. Siis hea kekata kui vinge masina keegi leiutanud on. Reaalses elus asjad nii hõlpsasti ei käi. Oleneb ka ehk metsast, kust keegi puud saab. Minul on saadaval sõbra maakodu põlised jalakad... Kineetiline lõhkuja läheks kas puruks või jääks kinni. Seal on kogu küsimus selles kas hooratta inertsist jätkub paku ühe pauguga lõhki löömiseks. Kuni jätkub, on elu lill. Kui ei jätku, on masin kinni ja õuel lendavad sidesõnad. Käbiga lõhkuja pidi sellistele pakkudele vaid augu sisse puurima. Ainus võimalus hüdraulika, millega saab pikalt suruda ja vajadusel edasi-tagasi nätsutada. See viimane aitab küll suht harva. Eriti probleemsete pakkude puhul olen kasutanud kuvalda jaoks mõeldud kiilu, mille sisestan talla poolt ja eelnevalt kettsaega tehtud lõhesse. Pakk ägiseb nagu surev lehm, aga prao lükkab õhuke kiil sisse. Edasi lükkab masina enda kiil teiselt poolt paku pooled laiali. Õhuke kiil libiseb reeglina masina kiilust ilusti mööda(mida ma küll alati kontrollin). Mässamist on, aga kergem kui pool tundi kirvega tampida või kettsaagi ja ennast piinata.
(04-03-2016, 10:40 AM)Basilio Kirjutas: [ -> ] (03-03-2016, 22:21 PM)alfredo Kirjutas: [ -> ]Minul on saadaval sõbra maakodu põlised jalakad... Kineetiline lõhkuja läheks kas puruks või jääks kinni. Seal on kogu küsimus selles kas hooratta inertsist jätkub paku ühe pauguga lõhki löömiseks. Kuni jätkub, on elu lill. Kui ei jätku, on masin kinni ja õuel lendavad sidesõnad.
Elou lp.Alfredo
Ma või täie kindlusega välja öelda, et minu kineetiline ehk hoorattaga masin Sinu jalakapakkude lõhkumisel puruks ei lähe . Eee edit:... kui 50 cm pikk pakk on nii suur, et kahekesi jaksab peale tõsta.
Ühe pauguga ei peagi kohe lõhki saama, hoog tuleb kiirelt üles (mõni sekund) ja paned pauke nii kaua kuni pakk on lõhki. See ei ole üldse mingi küsimus. Ilma mingi kahtluseta.
Jamaks läheb siis, kui pakk ei ole risti lõigatud ja pole sirget pinda, millele pauke jagada.
Aadress Hummulimaa, võta pakk ja proovime
P.S ja seda 1,4 kw elektrimootoriga.
"Ainus võimalus hüdraulika, millega saab pikalt suruda ja vajadusel edasi-tagasi nätsutada."
Ei ole. Kui hüdraulikal saab jõud otsa siis ongi kõik. Liiguta edasi-tagasi palju tahad, kui ei lähe siis ei lähe.
Järgneb kirve võ sae järgi minek et kiilu ümbert pakk kätte saada.
(03-03-2016, 22:21 PM)alfredo Kirjutas: [ -> ]Endale sümpatiseerib aga hoopis selline riistapuu, kui veel tuule pealt käiks, oleks super.
Mul tekkis hoopis küsimus sellise lülitusega hammasülekande eluea ja vastupidavuse koha pealt.
Et mitu löögitsüklit see välja kannatab, enne kui hammasrattal või -latil hambad järgi andma hakkavad ?
Lgp. pkmp, ilusa aparaadi olete teinud.
P.S.läksime vist herr basilioga vähe vahetusse.
Samas, hrr.Basilio võib ise vaadata, et porgandiga masin lõhub ka sellised pakud ilusti laiali, mida Kashpirovski ei suutnud, näiteks
niimoodi, ei tule auku. See oleneb kindlasti ka teritusest, läbimõõdust ja pöörlemise kiirusest.
Lgp.tcumen
Siin pakutakse neid võlle ja värke, u.sada eurikut komplekt. Kas ka meie, kui lähisvälismaalased saaksid osta, ei tea kahjuks öelda. Selge see, et neid ikka peaks kuluma, kui tööd teha.
(04-03-2016, 10:58 AM)pkmp Kirjutas: [ -> ]Kui hüdraulikal saab jõud otsa siis ongi kõik. Liiguta edasi-tagasi palju tahad, kui ei lähe siis ei lähe.
Järgneb kirve võ sae järgi minek et kiilu ümbert pakk kätte saada.
Käbi ja kineetiku koha pealt ma rohkem ei vaidle. Kuna endal ei ole, siis ehk ma tõepoolest ei ole piisavalt kursis.
Viimase lause kohta aga märgiks, et kahe hooaja peale ei ole mul olnud ühtegi juhust, kus pakk oleks masina otsa kinni kiilunud. Kui ei lähe, siis ei lähe kohe alguses. Kiil vajutab sügava vorbi sisse ja edasi ei lähe. Ülesurve lükkab jagajal kangi neutraali ja kogu moos. Kui pakk sealjuures paljulubavalt raksatab, tasub veel mõned korrad proovida. Seda juhtub siiski harva.
Kui aga kiil suudab pakule prao sisse suruda, siis käristab alati lõpuni. Eks ta oleneb masina konstruktsioonist ja kiilu kujust. Mul kõik omalooming ja vanarauast tehtud.
Tavalisi kuvaldaga tambitavaid kiile on küll vahel saanud paku sisse kinni lüüa. Eriti uhke tulemus(enne lõhkuja valmimist) oli 2 kiilu, pakukirves ja mootorsaag - kõik pakus kinni. Nagu pooletoobise kunstniku kompositsioon oli õue peal!
(04-03-2016, 19:23 PM)tcumen Kirjutas: [ -> ] (03-03-2016, 22:21 PM)alfredo Kirjutas: [ -> ]Endale sümpatiseerib aga hoopis selline riistapuu, kui veel tuule pealt käiks, oleks super.
Mul tekkis hoopis küsimus sellise lülitusega hammasülekande eluea ja vastupidavuse koha pealt.
Et mitu löögitsüklit see välja kannatab, enne kui hammasrattal või -latil hambad järgi andma hakkavad ?
Tsüklid pole kokku lugenud ara lõhutud ruumimeetrid on üle 500 kindlasti. Võrdluseks tuleks latt tavotist puhtaks rookida ja uus kõrvale panna. Igatahes praegu veel funkab nagu alguses, eks kuigipalju kulub ikka. Teras C45, karastamata. Latt moodul 4, hoorattad ca 140 kilo.
(04-03-2016, 19:36 PM)alfredo Kirjutas: [ -> ]Lgp. pkmp, ilusa aparaadi olete teinud.
P.S.läksime vist herr basilioga vähe vahetusse.
Samas, hrr.Basilio võib ise vaadata, et porgandiga masin lõhub ka sellised pakud ilusti laiali, mida Kashpirovski ei suutnud, näiteks niimoodi, ei tule auku. See oleneb kindlasti ka teritusest, läbimõõdust ja pöörlemise kiirusest.
Lgp.tcumen
Siin pakutakse neid võlle ja värke, u.sada eurikut komplekt. Kas ka meie, kui lähisvälismaalased saaksid osta, ei tea kahjuks öelda. Selge see, et neid ikka peaks kuluma, kui tööd teha.
Ehh, näe läks jah. Pakuga võib külla ikka tulla.
Enivei, minu omade latid mekanexist, kah circa 100+km , mul hammasratas eraldi detail liistuga võlli peal, nii hambub korraga rohkem hambaid, kestab vast kauem.
(04-03-2016, 10:17 AM)alfredo Kirjutas: [ -> ].
Need kineetilised masinad saaks kindlasti pisut ohutumaks teha, kui nihutada tera veidi eemale, et jääks a10cm vahe käpa ja tera vahele ja muidugi kaheastmeline lülitus, mille vist 90%kasutajaid kohe ümber ratsiks pärast esimest tööpäeva. Muidu on õhtul kodus ka niimoodi, et teed automaatselt mingeid imelikke nurgelisi liigutusi, misjärel kutsutakse arst asja vaatama, kes siis peale väikest uurimist soovitab tungivalt ühte looduskaunisse kohta viljandi külje alla natukeseks ajaks närve ravima minna.
Ohutusest nii palju, et lülitushooba tuleb konkreetselt täpselt ja kiirelt üles tõsta, seega kui juhtumisi libiseda ja kõhuli kangi peale kukkuda, siis ei juhtu midagi. Kiirus peab loomulikult paraks tehtud olema, et liigselt ei rapsiks, ma treisin ka mootori seibi väiksemaks.
Pakku mul kahjuks pole, kuigi külas käia mulle meeldib, tänan kutsumast.
Ärge nüüd väga valusalt lööge, aga tuli selline idee, et teeme kineetilise lõhkuja lihtsamaks. Näiteks jätame ära speciaal hammaslati, mille asendame korralikuma prussiga 100x50. Hammaste asetäitjaks kinnitame ühe pooleks lõigatud ja sirgemaks venitatud riba lamellrehvist. Hammaka asemel kasutame hoopiski võllile kinnitatud väiksemat autoratast, samamoodi lamellrehviga, et oleks hea pidamine. Loomulikult lisame vastavalt veel hooratast ja muud vajalikku. Huvitav, kas selline jaantatiklus võiks väiksemal skaalal toimida, näiteks nende puudega, mis vaatamise peale puruks tavatsevad minna, nagu hea ksf eelnevalt mainis?
(04-03-2016, 22:22 PM)alfredo Kirjutas: [ -> ]Pakku mul kahjuks pole, kuigi külas käia mulle meeldib, tänan kutsumast.
Ärge nüüd väga valusalt lööge, aga tuli selline idee, et teeme kineetilise lõhkuja lihtsamaks. Näiteks jätame ära speciaal hammaslati, mille asendame korralikuma prussiga 100x50. Hammaste asetäitjaks kinnitame ühe pooleks lõigatud ja sirgemaks venitatud riba lamellrehvist. Hammaka asemel kasutame hoopiski võllile kinnitatud väiksemat autoratast, samamoodi lamellrehviga, et oleks hea pidamine. Loomulikult lisame vastavalt veel hooratast ja muud vajalikku. Huvitav, kas selline jaantatiklus võiks väiksemal skaalal toimida, näiteks nende puudega, mis vaatamise peale puruks tavatsevad minna, nagu hea ksf eelnevalt mainis?
See nagu ei lähe mitte, sest kogu jõulitakas tuleb hooratastest, latt lukustatakse hammasrattale rullikuga ja jõud seal on hulga hulga tonne...mida kumm vastu kummi mingi valemiga üle kanda ei saa.
Ma enne mõtleks aurumasina peale...
või paneks sadula ja pedaalid...
Kõvem vändamees väntab pea kilowati välja, kui head stiimulit silme ees hoida, öko missugune, pole vaja ei bensiini ega juhtmeid vedada.
Latiga lõhkuja kohta küsimus: Kuidas on lahendatud nn avariisüsteem, kui pakku lõhki ei jaksa lüüa? Kuidas latt hammaka küljest lahti lastakse?
No tegelikult kantakse rehvide(tavaliselt isegi läbi ühe ratta)kaudu üsna mitmeid kilowatte teele üle ja ringi käib ratas vaid libedaga. Teeme siis prussi laiema ja katame asfaldiga, siis peaks ikka korralik haare tekkima
ok, mõistan ise ka enda kehva teoreetilist baasi antud alal ja edaspidi proovin kasutada mulle antud võimalust vaikida, kui jälle mingi imelik idee tuleb.
aga neid ikka tekib mõnikord, mul on isegi telefonimärkmikus vastav rubriik avatud, kuhu ülestähendusi teen, kui jälle midagi antakse kuskilt...õnneks olen ma piisavalt laisk,et mitte vaevuda kõigile seesugustele kunsttükkidele füüsilist vormi andma, aga mingi ajavao tagant on üsna huvitav selliseid märkmeid sirvida.
(04-03-2016, 23:06 PM)PSV Kirjutas: [ -> ]Latiga lõhkuja kohta küsimus: Kuidas on lahendatud nn avariisüsteem, kui pakku lõhki ei jaksa lüüa? Kuidas latt hammaka küljest lahti lastakse?
Lased lülitushoova tagasi, vedru tõstab hammasratta pealt lati üles ja tagasitõmbevedru tõmbab kelgu tagasi.
Lihtne.
(04-03-2016, 23:07 PM)alfredo Kirjutas: [ -> ]No tegelikult kantakse rehvide(tavaliselt isegi läbi ühe ratta)kaudu üsna mitmeid kilowatte teele üle ja ringi käib ratas vaid libedaga. Teeme siis prussi laiema ja katame asfaldiga, siis peaks ikka korralik haare tekkima
ok, mõistan ise ka enda kehva teoreetilist baasi antud alal ja edaspidi proovin kasutada mulle antud võimalust vaikida, kui jälle mingi imelik idee tuleb.
aga neid ikka tekib mõnikord, mul on isegi telefonimärkmikus vastav rubriik avatud, kuhu ülestähendusi teen, kui jälle midagi antakse kuskilt...õnneks olen ma piisavalt laisk,et mitte vaevuda kõigile seesugustele kunsttükkidele füüsilist vormi andma, aga mingi ajavao tagant on üsna huvitav selliseid märkmeid sirvida.
Kle esmaspäeval ilmselt tuleb vist midagi kustutada aga see kipub praegu sinnapoole, et kilowatid, rattad, mootor...
Kirves ette siduda, gaas põhja ja nüüd jääb vaid küsimus, kas puu peab ette jääma pikali või püsti asendis...
(04-03-2016, 23:15 PM)pkmp Kirjutas: [ -> ] (04-03-2016, 23:06 PM)PSV Kirjutas: [ -> ]Latiga lõhkuja kohta küsimus: Kuidas on lahendatud nn avariisüsteem, kui pakku lõhki ei jaksa lüüa? Kuidas latt hammaka küljest lahti lastakse?
Lased lülitushoova tagasi, vedru tõstab hammasratta pealt lati üles ja tagasitõmbevedru tõmbab kelgu tagasi.
Lihtne.
Olen uurinud-puurinud jubetuubist neid videoid, enamasti seal tõmmatakse-lükatakse hoob miski nurga alla, latt surutakse pidevalt vastu hammakat ja vabastatakse automaatselt töötsükli lõpus. Kätt hooval sel ajal ei hoita. Kui peaks poole paku peal äkitse takistus tulema, siis hooratta ramm pole veel raugenud ja emma-kumma hambad peaks kannatada saama. Nii kiire töötsükli juures ei jõuaks käega miskit tagasi rebida.