automoto.ee foorumid

Täisversioon: Abi puulõhkujaga
Teile näidatakse hetkel lihtsustatud versiooni tekstist. Vaadake täisversiooni õiges formaadis.
Lehti: 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34
(04-03-2016, 23:46 PM)PSV Kirjutas: [ -> ]
(04-03-2016, 23:15 PM)pkmp Kirjutas: [ -> ]
(04-03-2016, 23:06 PM)PSV Kirjutas: [ -> ]Latiga lõhkuja kohta küsimus: Kuidas on lahendatud nn avariisüsteem, kui pakku lõhki ei jaksa lüüa? Kuidas latt hammaka küljest lahti lastakse? 

Lased lülitushoova tagasi, vedru tõstab hammasratta pealt lati üles ja tagasitõmbevedru tõmbab kelgu tagasi.
Lihtne.

Olen uurinud-puurinud jubetuubist neid videoid, enamasti seal tõmmatakse-lükatakse hoob miski nurga alla,  latt surutakse pidevalt vastu hammakat ja vabastatakse automaatselt töötsükli lõpus. Kätt hooval sel ajal ei hoita. Kui peaks poole paku peal äkitse takistus tulema, siis hooratta ramm pole veel raugenud ja emma-kumma hambad peaks kannatada saama. Nii kiire töötsükli juures ei jõuaks käega miskit tagasi rebida.

Eks neid ole nüüd tehtud igasuguseid, kiirus ja reguleering peab õige olema, veidi harjutamist ja võid tikutopsi kokku lükata. Raud ja hambad peavad ikka kõvemad kui puu olema.
(04-03-2016, 23:07 PM)alfredo Kirjutas: [ -> ]No tegelikult kantakse rehvide(tavaliselt isegi läbi ühe ratta)kaudu üsna mitmeid kilowatte teele üle ja ringi käib ratas  vaid libedaga. Teeme siis prussi laiema ja katame asfaldiga, siis peaks ikka korralik haare tekkima Toungue

Jutt jummala õige, näiteks tramm sõidab isegi sile metall vastu metalli, pole seal ühtegi hammakat Smile Kunagi ammu sai praktikal käidud ühes puidukas ja seal oli hästi suure mootoriga kreissaag. Arvatavasti oli mootor nii võimas, et käivitusvool peksis korke välja ning kaheastmelise lülituse konstruid inseneri nupp ei nokkinud. Tol ajal ma seda lahti ei raspiraitanud (tegelikult ei osanud ma selle kohta üldse miskit arvata Smile), kuid seal oli kaheastmelise lülituse asemel tehtud järgmine süsteem... mootori ja ketta vahelt oli võll pooleks lõigatud. Ühele poole võllile oli keevitatud(kinnitatud) piduritrumli taoline element, teine võlli ots ulatus sinna trumlisse sisse ja selle küljes asetsesid kaks poolkuu taolist metallist lendklotsi, mis suruti inertsiga trumli sisekülgede vastu kui saag käivitus. Peale nupule vajutamist lendasid klotsid vastu trumlit,  tibake aega kiuksus ja siis võttis ka ketta lõplikult järgi. Kaks täiesti siledat metalli tükki, vastu siledat metalli pinda aga näe, töötas seal juba aastakümneid ja täitis oma ülesandeid edukalt. seega käib ka kumm vastu kummi hästi, lihtsalt survet on vaja piisavalt Smile

E: Kui kasutada tervet autorehvi, pumbata see täis näiteks tosooli (et talvel ära ei külmuks) siis oleks juba olemas hooratas, mille kineetiline energia lööks enamus pakud saepuruks. Lihtsalt vaja oleks veel piisavalt kiiret ja jõulist survet alusele, et rehv tühja ei peksaks lülituse ajal. Lülituse oleks võimalik lahendada jälle hüdroga, kus silinder ja pump teeksid selle töö ära kiiresti ja korralikult. Näiteks saaks 1kw mootoriga panna liikuma pumba mis saadab õli silindrisse 75l/min, ja eeldades, et meil on vaja liigutada rehvi 5 cm lülituseks, saame lülituskiiruseks 0,3sek ja jõudu rehvile oma pool tonni Big Grin
(05-03-2016, 01:44 AM)viplala Kirjutas: [ -> ]E: Kui kasutada tervet autorehvi, pumbata see täis näiteks tosooli (et talvel ära ei külmuks) siis oleks juba olemas hooratas, mille kineetiline energia lööks enamus pakud saepuruks. 
Siis peaks rehvil olema vaheseinad, muidu jääb vedelik edasi tiirlema kui velg järsult peatub. Karta on ka rehvi libisemist või irdumist veljelt. Lähenemine asjale on muidugi huvitav, rehvi saab ka betooniga täita...  Wink
Lihtsam oleks betoneerida velje siseosa, kui juba rattaga hoo andmiseks läks Toungue
(05-03-2016, 01:44 AM)viplala Kirjutas: [ -> ]
(04-03-2016, 23:07 PM)alfredo Kirjutas: [ -> ]No tegelikult kantakse rehvide(tavaliselt isegi läbi ühe ratta)kaudu üsna mitmeid kilowatte teele üle ja ringi käib ratas  vaid libedaga. Teeme siis prussi laiema ja katame asfaldiga, siis peaks ikka korralik haare tekkima Toungue


E: Kui kasutada tervet autorehvi, pumbata see täis näiteks tosooli (et talvel ära ei külmuks) siis oleks juba olemas hooratas, mille kineetiline energia lööks enamus pakud saepuruks. Lihtsalt vaja oleks veel piisavalt kiiret ja jõulist survet alusele, et rehv tühja ei peksaks lülituse ajal. Lülituse oleks võimalik lahendada jälle hüdroga, kus silinder ja pump teeksid selle töö ära kiiresti ja korralikult. Näiteks saaks 1kw mootoriga panna liikuma pumba mis saadab õli silindrisse 75l/min, ja eeldades, et meil on vaja liigutada rehvi 5 cm lülituseks, saame lülituskiiruseks 0,3sek ja jõudu rehvile oma pool tonni Big Grin
Hoorattasse salvestuv energia koosneb massist ja kiirusest. Kui seda võtta ratta välisservalt on seal kiirus kole suur. Sellepärast ongi need hambad võllil, mille joonkiirus on paras ja millele latt haagitakse. Suure pöörleva massi güro ka segab, niisama lihtsalt kui seisvat massi liigutada ei saa.

Ratta kasutamises pole midagi uut, meie esimesed halud said poolitatud nii,et hoorataste asemel olid traktori rattad ja käsivänt lindipulgast seal küljes.
Kuna need hoorattad on tegemise mõttes suhteliselt keerulised, siis on mõte kasutada ühel pool veoauto ratast, mis on odav jamaajailm piisava massiga. Võlli koormus läheb 2x suuremaks, sest kogu litakas tuleb ühelt poolt.
Betoon või vesi oleks järgmised lisad kuid arvata ZIL mõõtu ratta energia peaks olema juba tühjalt küll.
Täpsemalt koosneb hooratta energia inertsmomendist ja nurkkiirusest.
(04-03-2016, 23:46 PM)PSV Kirjutas: [ -> ]
(04-03-2016, 23:15 PM)pkmp Kirjutas: [ -> ]
(04-03-2016, 23:06 PM)PSV Kirjutas: [ -> ]Latiga lõhkuja kohta küsimus: Kuidas on lahendatud nn avariisüsteem, kui pakku lõhki ei jaksa lüüa? Kuidas latt hammaka küljest lahti lastakse? 

Lased lülitushoova tagasi, vedru tõstab hammasratta pealt lati üles ja tagasitõmbevedru tõmbab kelgu tagasi.
Lihtne.

Olen uurinud-puurinud jubetuubist neid videoid, enamasti seal tõmmatakse-lükatakse hoob miski nurga alla,  latt surutakse pidevalt vastu hammakat ja vabastatakse automaatselt töötsükli lõpus. Kätt hooval sel ajal ei hoita. Kui peaks poole paku peal äkitse takistus tulema, siis hooratta ramm pole veel raugenud ja emma-kumma hambad peaks kannatada saama. Nii kiire töötsükli juures ei jõuaks käega miskit tagasi rebida.

Kui täpsemalt kirjeldada, siis latti vastu  hammasratast hoidva jõu üks komponent on hoova otsas vastu latti oleva  laagrirulliku mööda latti veeremisel tekkiv kaasahaarav jõud. Kui see komponent  lati seisma jäämise hetkel ära kaob, tõuseb lülitushoob ja laseb lati lahti. 
Seda saab vasturulliku asendiga reguleerida. Saab nii, et peab kogu aeg hooba hoidma või nii, et lülituse hetkel lukustub ja lõpus vabaneb.
Kogu  raud peab loomulikult ikka kõvem kui puu olema.
Kardan, et mehhaanilise lõhkuja puhul peab ikka terasest hammaslati ja võlli juurde jäädama. Teoreetiliselt saaks karestatud/rihveldatud metalli riba kasutada ning sinna rehvi vms vastu lasta ning pidamist isegi jätkuks. Aga lõhkujate puhul töötab võll ka aeglustava ülekandena. Samasuurel kummist rullikul poleks enam pidamist või peab teda väga kõvasti vastu  suruma - töökindlus. 

Paar head video leidsin: 

https://www.youtube.com/watch?v=gGIFYUfkhwE

https://www.youtube.com/watch?v=Xi-XNdRwF4g - vist oli üks esimesi flywheel splitter valmistajaid . Keerlevat massi on küllaga. 

Nendel on sidur ka vahele pandud. Muidu oleks käivitamine eriti piinarikas.
(19-06-2014, 21:34 PM)meli666 Kirjutas: [ -> ]
(18-06-2014, 23:47 PM)Basilio Kirjutas: [ -> ]Nimelt et pumpa tasub selle jaoks veel poest uuena osta, aga kui jagaja ka sealt seltsi tahab tulla, siis odavam oleks äkki valmis hiina puulõhkuja osta? Oled sa kokku löönud kõik materjalid, mis lõhkuja ehitamiseks vaja?

Kuna mul tuleb vähemalt 30 tonnise surumisjõuga aparaat, siis kallimaks jubinaks osutus silinder.
Üleüldse silindrid on päris hinnas. Otsisin siin jupimat aega 150mm kolvimõõduga isendit. Lääne koppade jms kasutatud isendite eest tahetakse vaata,et veel tuhat ja peale saada. Lõpuks leidsin T-130 jossi saha silindri. Kolv mõõt küll jäi soovitust natuke väiksemaks-140mm. Aga silinder oli vähemalt uus. Rahakott küll jäi paraku ikkagi 450.- võrra kergemaksSad.
Kui nüüd miskine NS -100 pump ja lääne jagaja veel juurde liita, siis kisub 1000.- juurde.
Mul muidu MTZ-82 taga 32-se pumba najal üks lõhkumisproov ära ka tehtud. Silindri liikumine oli tiguaeglane. Peaks vist ikka 2-3 sekundiga 60-se ahjupaku lõhki ajama.
Üks vanem pilt ka ehitatavast aparaadist. Nüüdseks asi juba omajagu edasi liikunud, aga uuemaid pilte pole teinud. Tuleb teine päris suur võrreldes mingi hiinlasega. All 200L vaat mõõtude võrdlemiseks.


Hiina oma on külapealt ka kunagi prooviks toodud. Ega ei saa öelda, et täisjama oleks. Aga töökiirus on küll selline, et paras tass kohvi juua, kui pakku lõhki pressib.

Tervist,
see postitus ajas mind puulõhkujat ehitama...
Silindri tellisin uue, 140se kolviga. Pump peaks tulema 100l/min ja surve 200bar.
Pump tuleb lääne oma aga probleeme on reduktori leidmisega ja sellest tulevnevalt on pumba ostmine ka toppama jäänud, ei suuda otsustada millist.
Tahan teha traktrori jvv pealt käitavaks lõhkuja. Kellegil ei vedele sellist mis teeks jvv kiiruse topeltkiiremaks?
Varsonist küsisin uue hinda, see jääb praegu kiviks mulle..
Netis oli kuskil mingi sõnnikukraabi oma aga see teeb aeglaseks vist ülekande- kas tagurpidi ei või panna tööle?
Siit kuskilt lugesin, et kiil tehti hardoxist- aga kust leiaks kes lõikaks ja freesiks teravaks, detailid. Ise keevitaks kokku, teeks kaks kiilu- 4se ja 6se, Tartu piirkonnas äkki.
Äkki nõu kuidas see kiil sinna H tala otsa panna?

Jõud,
Simo
https://www.youtube.com/watch?v=B0wA2RwbcXA,siin on üks päris huvitav puulõhkumise viis.See on video keskel.
(16-04-2016, 16:52 PM)simok Kirjutas: [ -> ]
(19-06-2014, 21:34 PM)meli666 Kirjutas: [ -> ]
(18-06-2014, 23:47 PM)Basilio Kirjutas: [ -> ]Nimelt et pumpa tasub selle jaoks veel poest uuena osta, aga kui jagaja ka sealt seltsi tahab tulla, siis odavam oleks äkki valmis hiina puulõhkuja osta? Oled sa kokku löönud kõik materjalid, mis lõhkuja ehitamiseks vaja?

Kuna mul tuleb vähemalt 30 tonnise surumisjõuga aparaat, siis kallimaks jubinaks osutus silinder.
Üleüldse silindrid on päris hinnas. Otsisin siin jupimat aega 150mm kolvimõõduga isendit. Lääne koppade jms kasutatud isendite eest tahetakse vaata,et veel tuhat ja peale saada. Lõpuks leidsin T-130 jossi saha silindri. Kolv mõõt küll jäi soovitust natuke väiksemaks-140mm. Aga silinder oli vähemalt uus. Rahakott küll jäi paraku ikkagi 450.- võrra kergemaksSad.
Kui nüüd miskine NS -100 pump ja lääne jagaja veel juurde liita, siis kisub 1000.- juurde.
Mul muidu MTZ-82 taga 32-se pumba najal üks lõhkumisproov ära ka tehtud. Silindri liikumine oli tiguaeglane. Peaks vist ikka 2-3 sekundiga 60-se ahjupaku lõhki ajama.
Üks vanem pilt ka ehitatavast aparaadist. Nüüdseks asi juba omajagu edasi liikunud, aga uuemaid pilte pole teinud. Tuleb teine päris suur võrreldes mingi hiinlasega. All 200L vaat mõõtude võrdlemiseks.


Hiina oma on külapealt ka kunagi prooviks toodud. Ega ei saa öelda, et täisjama oleks. Aga töökiirus on küll selline, et paras tass kohvi juua, kui pakku lõhki pressib.

Tervist,
see postitus ajas mind puulõhkujat ehitama...
Silindri tellisin uue, 140se kolviga. Pump peaks tulema 100l/min ja surve 200bar.
Pump tuleb lääne oma aga probleeme on reduktori leidmisega ja sellest tulevnevalt on pumba ostmine ka toppama jäänud, ei suuda otsustada millist.
Tahan teha traktrori jvv pealt käitavaks lõhkuja. Kellegil ei vedele sellist mis teeks jvv kiiruse topeltkiiremaks?
Varsonist küsisin uue hinda, see jääb praegu kiviks mulle..
Netis oli kuskil mingi sõnnikukraabi oma aga see teeb aeglaseks vist ülekande- kas tagurpidi ei või panna tööle?
Siit kuskilt lugesin, et kiil tehti hardoxist- aga kust leiaks kes lõikaks ja freesiks teravaks, detailid. Ise keevitaks kokku, teeks kaks kiilu- 4se ja 6se, Tartu piirkonnas äkki.
Äkki nõu kuidas see kiil sinna H tala otsa panna?

Jõud,
Simo
Ega keegi sulle asju kandikul ette ei too, parimal juhul antakse soovitusi. Fbs soovitasin sulle reduktorit. Võta mõni metallifirma ette ja helista küsi palju x meetri(sa pole täpsustanud täpset materjalikulu) hardoxi jupi teravaks freesimise, lõikamise eest tahavad.
Ma tegin tavalisest ehitus terasest kiilu. Esimesed 10 tihu ei näita mingeid nürimaks muutumise märke. Kui peaks viga saama, siis plaan B on kõvasulam elektroodiga esimene äär üle lasta ja uuesti teravaks nühkida. Rolleyes
minul on tera tehtud teehöövli terast ja hardox 400... 
Mis vahet seal on kas kiil on veidi nüri või mitte Big Grin, kui jõud on taga, surub paku vastu aiaposti ka saepuruks. Mida rohkem rakendatakse jõudu, seda väiksem on lõikuri osakaalu tähtsus.
(18-04-2016, 07:05 AM)huvi5 Kirjutas: [ -> ]
(16-04-2016, 16:52 PM)simok Kirjutas: [ -> ]
(19-06-2014, 21:34 PM)meli666 Kirjutas: [ -> ]
(18-06-2014, 23:47 PM)Basilio Kirjutas: [ -> ]Nimelt et pumpa tasub selle jaoks veel poest uuena osta, aga kui jagaja ka sealt seltsi tahab tulla, siis odavam oleks äkki valmis hiina puulõhkuja osta? Oled sa kokku löönud kõik materjalid, mis lõhkuja ehitamiseks vaja?

Kuna mul tuleb vähemalt 30 tonnise surumisjõuga aparaat, siis kallimaks jubinaks osutus silinder.
Üleüldse silindrid on päris hinnas. Otsisin siin jupimat aega 150mm kolvimõõduga isendit. Lääne koppade jms kasutatud isendite eest tahetakse vaata,et veel tuhat ja peale saada. Lõpuks leidsin T-130 jossi saha silindri. Kolv mõõt küll jäi soovitust natuke väiksemaks-140mm. Aga silinder oli vähemalt uus. Rahakott küll jäi paraku ikkagi 450.- võrra kergemaksSad.
Kui nüüd miskine NS -100 pump ja lääne jagaja veel juurde liita, siis kisub 1000.- juurde.
Mul muidu MTZ-82 taga 32-se pumba najal üks lõhkumisproov ära ka tehtud. Silindri liikumine oli tiguaeglane. Peaks vist ikka 2-3 sekundiga 60-se ahjupaku lõhki ajama.
Üks vanem pilt ka ehitatavast aparaadist. Nüüdseks asi juba omajagu edasi liikunud, aga uuemaid pilte pole teinud. Tuleb teine päris suur võrreldes mingi hiinlasega. All 200L vaat mõõtude võrdlemiseks.


Hiina oma on külapealt ka kunagi prooviks toodud. Ega ei saa öelda, et täisjama oleks. Aga töökiirus on küll selline, et paras tass kohvi juua, kui pakku lõhki pressib.

Tervist,
see postitus ajas mind puulõhkujat ehitama...
Silindri tellisin uue, 140se kolviga. Pump peaks tulema 100l/min ja surve 200bar.
Pump tuleb lääne oma aga probleeme on reduktori leidmisega ja sellest tulevnevalt on pumba ostmine ka toppama jäänud, ei suuda otsustada millist.
Tahan teha traktrori jvv pealt käitavaks lõhkuja. Kellegil ei vedele sellist mis teeks jvv kiiruse topeltkiiremaks?
Varsonist küsisin uue hinda, see jääb praegu kiviks mulle..
Netis oli kuskil mingi sõnnikukraabi oma aga see teeb aeglaseks vist ülekande- kas tagurpidi ei või panna tööle?
Siit kuskilt lugesin, et kiil tehti hardoxist- aga kust leiaks kes lõikaks ja freesiks teravaks, detailid. Ise keevitaks kokku, teeks kaks kiilu- 4se ja 6se, Tartu piirkonnas äkki.
Äkki nõu kuidas see kiil sinna H tala otsa panna?

Jõud,
Simo
Ega keegi sulle asju kandikul ette ei too, parimal juhul antakse soovitusi. Fbs soovitasin sulle reduktorit. Võta mõni metallifirma ette ja helista küsi palju x meetri(sa pole täpsustanud täpset materjalikulu) hardoxi jupi teravaks freesimise, lõikamise eest tahavad.

Ei tahagi midagi kandikul- see reduktor ei sobi algse plaaniga(võll käib vastupäeva, pump võib käia ainult päripäeva), olen seal PM kaubamajas suhelnud inimestega juba.
Kiilu puhul ma ei soovinudki hinda teada vaid kuhu pöörduda, millise ettevõtte juurde.
Ainult soovitusi olengi küsinudki ju?
Ei noh, eks ma siis teen ise. Kohe sappi pritsima.

Jõud,
Simo.
Tere
Plaan endal kah üks puulõhkuja kokku meisterdada, kas keegi siinsetest meistritest hüdropumpa ka mingisuguse bensiini mootoriga käitab?
Mul endal on üks hüdrojaam 6,3 kw honda mootoriga aga jama selles, et aegajalt kui hüdrot kasutada sureb mootor lihtsalt välja. Tühikäigul ilma pumbata töötab eeskujulikult. Rõhku ei ole saanud mõõta.
Kellelgi mõtteid?
Kas sel ondajaal on sisseehitatud pööreteregulaator või annab hüdrojaam võimsusevajadusest kuidagi eraldi märku?
neil mootoritel kasutatakse 2astmelisi pumpasid, mul on lõhkuja jaoks 14hj mootorile 50liitrine pump ja kui surve tõuseb üle 90atm langeb tootlikkus 14 liitrile, poole väiksem mootor käitab poole väiksemat pumpa....
Kõik on kinni lõpuks siiski jõus
Ei oskagi ütelda kas automaatset pöörete reguleerimist on aga käsitsi saan ise küll pöördeid tellida.
(03-05-2016, 00:10 AM)zurik Kirjutas: [ -> ]Ei oskagi ütelda kas automaatset pöörete reguleerimist on aga käsitsi saan ise küll pöördeid tellida.

Mo teada peaksid kõik 4-köhijad olema püsipööretehoidikuga, mille vedru saad kangist peale keerata. Ju seal mingi kala on, et koormuse tõustes gaasi juurde ei anta. Tudeeri...
Lehti: 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34