automoto.ee foorumid

Täisversioon: Abi puulõhkujaga
Teile näidatakse hetkel lihtsustatud versiooni tekstist. Vaadake täisversiooni õiges formaadis.
Lehti: 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34
Kaks asja jäid silma: katmata hüdrovoolikud ja lahtine pakk tugitalla pikendusena.

Leke hüdrovoolikust ei ole naljaasi - inimese nahk on 100+ bar all pihkavale hüdrovedelikule olematu takistus. Aga organismi pääsenud õli teeb palju paha...
Kui korralikku asja teha ei viitsi, pane või kanistrist lõigatud kate voolikutele peale. Esimese pihkamise peab kinni ja edasi on aega.

Sul on masina raam kahest pikitalast - tee tugitald liigutatavaks ja pääsed ohtlikust aretisest.

Pakettlüliti võiks ka lõhkujale lähemale tuua - praegu vist ei ulata masinat tapma, kui käsi peaks talla ja paku vahele kinni jääma?
Meili666-le:Häda on selles,et puud on ju erinevad-okslikud,erinevad liigid jne.100mm silinder jõuab enamuses puid ka kuuelisest läbi suruda,kuid kui mõne sinna kinni võtab,siis on tegevust pikaks ajaks.Oma kogemusest on tõhus kooslus 5,5 kW/950 1/min el.mootorist,50ccm NS pumbast ja 80 mm kolviga silindrist.Lõhub probleemideta ka suuri katlapuid,praktikas on millegipärast kõige paremaks osutunud sirge tera,kuigi "rist" on lihtsalt paigaldatav.
(26-12-2011, 21:25 PM)Basilio Kirjutas: [ -> ]
(26-12-2011, 15:43 PM)metsakohin Kirjutas: [ -> ]Tugeva hammaslati saab üles-alla nühkivalt saeraamilt, pikkus peaks ka piisav olema. Ühel raamil neli latti, tegijad võiksid kopereeruda.
Pole paha mõte! Pärast selleaastast jalakapakkude lõhkumist olen ka ise hakanud puulõhkuja teemal mõtteid veeretama. Hüdraulikajuppe vedelemas kahjuks pole ja osta kole kallid. Aga see hammaslati-idee paneb kõrvad liikuma. Mul vedeleb kuuri all üks üsna jõhker tigureduktor. Ei tea mille oma või kust pärit, aga tõsta jõuan vaevu-vaevu. Peab silmad lahti hoidma ja kui kuskilt lati saab, siis läheb ehitamiseks.

http://www.youtube.com/watch?v=8jf7XxxCXbI
Tere
Selle riista inseneeria on minu tehtud, mehaanik oli ka abiks ehitamisel.
Lühidalt: suvaline hammaslatt ei kõlba, kuna on tegu mehaanilise süsteemiga siis kõik elemendid on omavahel jõudude-kiiruste jms sõltuvuses.

Hüdraulilise ehitamine kätte "juhtunud" tükkidest on lihtne, hoorattamasinal on palju rohkem detaile, mida relaka ja keevitusega niisama lihtsalt põlve otsas kokku ei säti. (kokku 11 kuullaagrit ka)

Reklaamiks võib öelda nii, et kunagi olin mina ka kõva kirvemees...terve kollektsioon kirveid ja "lõhun kiiremini"

Hüdromasina etapp sai peale hoorattamasinat ajalooks ja enam ma nendest ei mõtle... Töökiiruse ja mootori kw suhe on kui öö ja päev.
See mehhaaniline masin tundub väga huvitava konstruktsiooniga olevat, jõudu ja kiirust on ka. Aga liiga ohtlik. Oled päeva lõpus väsinud ja ei mõtle ju iga liigutust läbi enam ... aja küsimus, millal ühe või teise käe kas vahele või otsast ära lased.
(20-05-2013, 15:47 PM)Envir Kirjutas: [ -> ]See mehhaaniline masin tundub väga huvitava konstruktsiooniga olevat, jõudu ja kiirust on ka. Aga liiga ohtlik. Oled päeva lõpus väsinud ja ei mõtle ju iga liigutust läbi enam ... aja küsimus, millal ühe või teise käe kas vahele või otsast ära lased.

Ohtlik?
Kirves on kõvasti ohtlikum. Või kahvel...

Aga CE saamiseks peaks tõesti olema kas täielikult kaetud töötsoon või kahe-käe-lülitus, mis nullib masina efektiivsuse. Samas Ameerikas, kus CE asemel on mingi oma tähelühend... pole probleemi. Pole katteid, pole kahe-käe-lülitust...
http://www.youtube.com/watch?v=usk0cV0nD1g
Sellelt ongi malli võetud, tiba suurem sai.
http://www.youtube.com/watch?NR=1&v=Mpmu...=endscreen

Videost ei paista välja aga lööki saab poole pealt katkestada ka.
Tere, omalgi ehitusjärgus halumasin kreissae baasil.
1. küsimus, kui palju kannatab rullpuks kette pöördeid või joonkiirust? Kui see panna näiteks 10cm läbimõõduga hammasratta otsa mis saab 3000rpm= 942meetrit/minutis, 15,7meetrit/sekundis.
Nimelt tahaks panna mootori veo saevõllile ja hüdropumbale ketiga või hammasrihmaga, et säästa mootori ja pumba laagreid rihmapingsuse arvelt ja vältida igasugust libisemist.
2. Kuidas lahendada lindi (mis veab ära puuhalge) hüdromootori õlivarustust?
Oma idee oli tagasivoolule jagajast vahele panna kolmik, kust üks voolik edasi läheb hüdromootorisse. Teisele voolikule paneks vahele drossel klapi ja läbi selle tagasi filtrisse-hüdropaaki. Kuna see mootor ei pea meeletu kiirusega käima, siis saaks reguleerides osa õli kohe paaki tagasi ilma lisakuumutamisetta. Või oleks hea selle drosseli asemele panna surveklapp mille survet reguleerides saaks reguleerida ka mootori kiirust?
(30-10-2013, 17:03 PM)maisalup Kirjutas: [ -> ]Tere, omalgi ehitusjärgus halumasin kreissae baasil.
1. küsimus, kui palju kannatab rullpuks kette pöördeid või joonkiirust? Kui see panna näiteks 10cm läbimõõduga hammasratta otsa mis saab 3000rpm= 942meetrit/minutis, 15,7meetrit/sekundis.
Nimelt tahaks panna mootori veo saevõllile ja hüdropumbale ketiga või hammasrihmaga, et säästa mootori ja pumba laagreid rihmapingsuse arvelt ja vältida igasugust libisemist.
2. Kuidas lahendada lindi (mis veab ära puuhalge) hüdromootori õlivarustust?
Oma idee oli tagasivoolule jagajast vahele panna kolmik, kust üks voolik edasi läheb hüdromootorisse. Teisele voolikule paneks vahele drossel klapi ja läbi selle tagasi filtrisse-hüdropaaki. Kuna see mootor ei pea meeletu kiirusega käima, siis saaks reguleerides osa õli kohe paaki tagasi ilma lisakuumutamisetta. Või oleks hea selle drosseli asemele panna surveklapp mille survet reguleerides saaks reguleerida ka mootori kiirust?

Lühidalt: 1. Keti andmeid vaata mõnest kataloogist, seal jõud-kiirused-mõõdud kõik olemas. Võrdluseks mootorrattal ka kett...ja kiirus.
Hüdropumbad käivad rihmaratta või ketiratta ajamisse vahepukiga, selline kataloogikaup vastavalt pumba kere numbrile. Ilma selleta hävib pump kiirelt.
2. Hüdromootoril on oma kiiruste vahemik, milles see korralikult töötab. Samuti töösurve. Lindil ajas muutuv takistus, seda ei saa nii "kuidagmoodi" liikuma panna.
Üldjuhul igale mootorile või silindrile oma jagaja sektsioon ja kogulugu.
Tänapäevase mootorratta esimesel ketirattal 3000 pööret ei ole mingi ime. 12000p/min mootori ja siduri vaheline ülekanne on kusagil 2-3. Seega on otsekäigul ketiratta pöörded vahemikus 4000-6000. 5. 6. käik on kiiremad kui otse.
Võimsuste vahe on ka piisav.
Kuni ketti kuival ei hoia on kõik hea.
Kettide tabelid on mootorratastega tegelevates müügikohtades olemas.
Soovitan osta korra ja korraliku.
(30-10-2013, 17:03 PM)maisalup Kirjutas: [ -> ]Tere, omalgi ehitusjärgus halumasin kreissae baasil.
1. küsimus, kui palju kannatab rullpuks kette pöördeid või joonkiirust? Kui see panna näiteks 10cm läbimõõduga hammasratta otsa mis saab 3000rpm= 942meetrit/minutis, 15,7meetrit/sekundis.
Nimelt tahaks panna mootori veo saevõllile ja hüdropumbale ketiga või hammasrihmaga, et säästa mootori ja pumba laagreid rihmapingsuse arvelt ja vältida igasugust libisemist.
2. Kuidas lahendada lindi (mis veab ära puuhalge) hüdromootori õlivarustust?
Oma idee oli tagasivoolule jagajast vahele panna kolmik, kust üks voolik edasi läheb hüdromootorisse. Teisele voolikule paneks vahele drossel klapi ja läbi selle tagasi filtrisse-hüdropaaki. Kuna see mootor ei pea meeletu kiirusega käima, siis saaks reguleerides osa õli kohe paaki tagasi ilma lisakuumutamisetta. Või oleks hea selle drosseli asemele panna surveklapp mille survet reguleerides saaks reguleerida ka mootori kiirust?

Korralik kett, nagu mainitud, talub need kiirused kenasti ära. Mingi kasutatud ja pea lõpunikulunud ketilaadne toode ilmselt mitte...

Drosseldamine on lihtne lahendus, kuid see tekitab takistuse, mis hakkab kenasti õli kütma.

Lihtsam oleks natuke arvutada ja anda elevaatorile piisav püsikiirus läbi jagurisektsiooni. Väike reduktor teeks elu lihtsamaks.
Ma sain nüüd ka hüdropumba täpsed andmed. Arvutus näitab, et hüdromootorit pole vaja drosseldada kuna pumba läbilaske võime ja hüdropumba tootlikkus on ilusti tasakaalus. Kuna aga pöörded võivad tõusta 350 pöördeni, siis hüdrosurve ei tohi ületada 80 atm selliste pöörete juures muidu ei pea mootor vastu. Tuleb paigutada vahele lisa rõhuklapp, et surve liiga suureks ei läheks ja füüsilise takistuse tõttu ei puruneks.
Tehnilisi andmeid uurides selgus, et mida rohkem pöördeid seda madalam peab olema töörõhk.
Hüdromootor lööb välja 3600 pöörde juures 50liitrit/minutis.
Plaan on aga hakata mootorit kasutama 2500 pöörde juures, pumba tootlikkus on siis 35l/min.
Hüdromootor on op160, ühe ringiga laseb läbi 155,5cm3 õli. 34liitrit minutis tootlikkusega tuleb hüdromootoril pöördeid 255/min.
Rulli läbimõõt on 14cm, 1 sekundi jooksul läbib lint 1,87meetrit sel juhul ja minu jaoks tundub see olema täitsa hea kiirus.
Õli maht tuleb mul koos silindriga 35 liitrit+ 5liitrit paisumis ruumi.
Õli paak on 180cm pikk, asub tala sees mis on lõhkuja alus tala.
Paagi pinda peaks olema piisavalt palju, et tagada normaalne jahutus.
Kõikide mootorite kiirused on muudetavad ja jutt kindlatest pööretest on jama, kõik sõltub töörõhust
http://www.youtube.com/watch?v=6cb_tWuDAvc
Mul tehtud sarnane,kinnitub vene pe-0,8 masti külgeSmile
Kuulge kallid härrad, kas keegi teab või on näinud, kuidas juba tükeldatud ja lõhutud puid edasi käidelda nii et seal käsitsitööd poleks üldse või oleks võimalikult vähe? Mulle tundub, et puude saagimine ja lõhkumine puistangusse pole moel või teisel eriline probleem. Mina aga näiteks ei tea, et oleks olemas puude ladumise masin, sest puude korrapärane ladumine on tehniliselt lahendada päris keeruline. Kas keegi on ladumise masina välja mõelnud või oskab anda viiteid/märksõnu mõnele lahendusele?
unistada ju võib.
ja küllap suure või õigemini SUURE raha eest mingi nikerdise keegi valmis teeks ka.
kui tarbijana tahta ladumisest-tassimisest lahti saada, siis peab sulase võtma või näituseks pelletitele üle minema.
kui tootjana sama mure vaevab, siis peab puiste ja/või kaalukaupa müüma.
üksiku halu ladumine oleks ehk keeruline
aga kui neid mingi portsu kaupa kimpu või karpi panna siis nende portsude ladumine oleks masinale juba kergem ülesanne.
siis lihtne ka kuurist see ports korraga kaasa haarata.

iseenesest meil ju müüakse puid võrkkottides
ega nende täitmine käsitsi ju ei käi ?
seuke "sahtel" on, mis laotakse käsitsi täis ja siis tõmmatakse kott pähe ja keeratakse sisteem tagurpidi ja lastakse kott tükkis puude otsast ää potsatada. a ladumine ikke käsitsi.
(27-01-2014, 16:06 PM)MeelisV Kirjutas: [ -> ]...
ega nende täitmine käsitsi ju ei käi ?

Käsitsi ikka. Eelkirjeldatud küna abil.Cool
Näiteks nii:
(27-01-2014, 17:10 PM)IIIFFFAR Kirjutas: [ -> ]Video vahemahutist ja võrgumähkurist...

See pole ju ladumine. Aga kaval viis siiskiWink
(27-01-2014, 17:10 PM)IIIFFFAR Kirjutas: [ -> ]Näiteks nii:

Siin on hea küsimus see, et mis sellise pakkimise viisiga kuupmeetri energia väärtuseks ka kujuneb. (rm energia väärtus on teada, aga loobitud puudel on vahed ikka julmalt suuremad)

Enda kogemusest tean seda, et kui loobid kärusse halge (käru on siis 2 m3) siis riita ladudes heal juhul 1 rm puid sai.
Selle mehe ametinimeks võiks olla-põletusmaterjali peenendus meister-omal ajal kutsusid ennast nii palgalised puulõhkujad seltskonnas(poe taga).
Lehti: 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34