(27-01-2014, 19:36 PM)IIIFFFAR Kirjutas: [ -> ]http://www.kytteabi.ee/?lang=et&selected=14
siin üks võrdlev tabel puiste ja laotud materjalile
Edit: kui nüüd hoolega vaadata toda konkreetset potsikut, näib ta meetrist nii sobivalt kõrgem olema, et vist laotud rummi maht sinna pakendisse rehkendatud võiks olla...
Edit...Piaf...
Ja nõnda oligi.....
http://www.posch.com/allsite_prod1/Conte...anguage=en
Tänud tabelite eest! Tabeli andmetest lähtudes, siis puiste halud omastavad ikka tükimaad rohkem ruumi enda alla, kui laotud halud.
Iiiffari viidatud kütteabi leht annab ju väga lihtsa lahenduse: 10 m2 kuuri asemel tuleb teha 16 m2 kuur ja see ladumise mure on alatiseks lahendatud. Viskad uksest sisse ja kogu moos. Ja need lisaruudud leiab iga küttepuid vajav kodanik oma õue pealt kindlasti.
väikse koti täitmise riistapuu on näituseks seuke:
https://palax.fi/fi/klapikoneet/lisaevar...eline.html
big bage on ikke puistates täidetud. need on kenad küll, aga eeldavad tehnikat. olgu või kõigest ruumi jägu puid, nigu eelpool kena tünniga pakiti, siis sülle seda ei võta. seega peab olema seuke kuuri ja tehnika kombo, et märsi varju alla saab. kui seukest põle, siis tassid-laod ikke käsitsi või jätad asja õue.
puistatud "virnast" on muide ka märksa vastikum halgusid kätte saada.
mudu aga olen ammu mõelnud, et puid peaks hoopistükkis kaaluga müüma. ühekorra võrdlustabel valmis teha ja edaspidi niiskuse ja massi korrutisega kohe maht teada.
(27-01-2014, 21:07 PM)diesel Kirjutas: [ -> ]väikse koti täitmise riistapuu on näituseks seuke:
https://palax.fi/fi/klapikoneet/lisaevar...eline.html
big bage on ikke puistates täidetud. need on kenad küll, aga eeldavad tehnikat. olgu või kõigest ruumi jägu puid, nigu eelpool kena tünniga pakiti, siis sülle seda ei võta. seega peab olema seuke kuuri ja tehnika kombo, et märsi varju alla saab. kui seukest põle, siis tassid-laod ikke käsitsi või jätad asja õue.
puistatud "virnast" on muide ka märksa vastikum halgusid kätte saada.
mudu aga olen ammu mõelnud, et puid peaks hoopistükkis kaaluga müüma. ühekorra võrdlustabel valmis teha ja edaspidi niiskuse ja massi korrutisega kohe maht teada.
Kaaluga raske müüa, kui on sega halud. Puud on erinevate tihedustega.
Tsitaat:Iiiffari viidatud kütteabi leht annab ju väga lihtsa lahenduse: 10 m2 kuuri asemel tuleb teha 16 m2 kuur ja see ladumise mure on alatiseks lahendatud. Viskad uksest sisse ja kogu moos. Ja need lisaruudud leiab iga küttepuid vajav kodanik oma õue pealt kindlasti
Ehee, viskamises pole kunagi küsimus olnud vaid ratsionaalses majandamises. Ei saa lõpmatult õuepeale kuure teha elik ladustamispinda efektiivsuse arvelt suurendada. Puistena säilitatava puu kuivamine ning kvaliteet on ebaühtlane ja alumised halud võivad väga vabalt ka hallitama minna. Pealeselle on oluline käitlemise lõppfaas: ega halge katlasse või kaminasse ikka ei viska küll vaid tuleb kohale viia ja laduda. Niiet puistanguna ladustamine tähendab vähemalt ühe korra käsitsi ümber ladumist kindlasti. Ideaalis oleks vaja piirduda kas ainult ühe ladumisega või efektiivsema ladumisega (ladumismasinaga), millega saaks puud kaks korda enne lõplikku kasutamist ümber laduda. Viimane variant on soovitav, sest puude maht kahaneb kuivamisel ja ümberladumine annab tuntavat mahuefekti.
(27-01-2014, 21:47 PM)phyl Kirjutas: [ -> ]Kaaluga raske müüa, kui on sega halud. Puud on erinevate tihedustega.
Tegelikult saaks väga edukalt kaaluga ka segapuitu müüa. Puidu kütteväärtus ei erine kuigivõrd liikide võrdluses, jäädes suurusjärku 4,05-4,15 kWh/kg 20% niiskusesisalduse korral. Küsimus on pigem selles, et tavalisel halupuu ostjal ei ole võimalik ostetud kogust kontrollida. Usun, et kg kaupa halupuud müües oleks pooled episoodid telesaatest "Kaua võib" sisustatud erinevate vanamemmede halaga. Ükski küttematerjali müügiga tegelev ettevõtja ei viitsiks jannata olukorraga, kus klient väidab: "Siin hoovi peal peaks olema 3500 kg küttepuud aga mul on ikkagi tunne, et mind on tüssatud..."
(28-01-2014, 11:29 AM)karel Kirjutas: [ -> ]...
"Siin hoovi peal peaks olema 3500 kg küttepuud aga mul on ikkagi tunne, et mind on tüssatud..."
Vat siin on peamine häda: igaüks arvab end teadvat, milline on õige viis küttepuu kogust määrata.
Laduge jah kuuritäis tihedaid virnu toorest puust - hallitusele meeldib.
Kaalu ja niiskusega müümine pole tegelikult keeruline: vastavad seadmed on juba olemas, niiskusemõõtur ei maksa ka suurt midagi tõsise äri ajajale.
Automaatladuri saaks lihtsalt teha liigutatavast profiilkanalist. Iseasi, et see üsna kalliks läheb ja üksjagu ruumi nõuab.
Või panna tööstusrobot laduma - valikuid on. Iseasi, kas nende valikte rakendamine mõttekas on.
(27-01-2014, 20:05 PM)Marko Kirjutas: [ -> ]Iiiffari viidatud kütteabi leht annab ju väga lihtsa lahenduse: 10 m2 kuuri asemel tuleb teha 16 m2 kuur ja see ladumise mure on alatiseks lahendatud. Viskad uksest sisse ja kogu moos. Ja need lisaruudud leiab iga küttepuid vajav kodanik oma õue pealt kindlasti.
Tegin ka kunagi laiskusest nii ja paari aasta pärast kütma hakates olid puud hallitanud kuhja keskelt ja ikka märjad-laduma peab siiski või niimoodi võrku pakkima,et jääks piisavalt õhku vahele ringlema.Sai ka neid ümmargusi riitu laotud,aga jälle see topelt töö-alguses õue ja paari aasta pärast kuuri,lihtsam kaks kuuri-ühest kütad teises kuivab paar aastat.Paari aasta varu peab alati olema ees,siis tulel ka lõbusam ahjus oma tööd teha ja praksuvat ahju ikka omal parem kuulata kui visisevat ahju,ahju tervisest võib pottsepahärra pajatada
.
Mina olen ka mõtisklenud selle ladumise üle ja jõudnud tulemuseni, et kui kunagi puukuuri ehitan, siis sellele tuleb kindlasti betoonpõrand. Puid hakkan laduma konteineritesse ja kuuri sees majandama roclaga. Võib-olla teen ka kuuri ette mingi siledama platsi, või teen pool kuuri sellise hõreda, et esimese aasta saaksid kuivavad puud rohkelt tuult. Tervet kuuri ei taha hõredat teha, sest muidu tuiskab talvel täis ja tuppa tuues puud jälle pealt niisked. Muidugi puid katsun vähemalt ööpäeva soojas toas hoida, enne kui kütan.
Sama mõtte pealt edasiarendus seisneb traktoris, mis jõuab taga rippesse pandud kahvliga sellist konteinerit tõsta ja siis saaks näiteks ühe konteineri toa lähedale tuua. Mul köögist läheb uks rehetuppa, millel ka peaks kunagi betoonpõrand tulema, sinna teine rocla ja saaks ukse vahelt sisse pistetud konteineri kohe köögi ukse taha sõita.
Lihtsalt minu tulevikuvisioon.
Mis me nüüd salgame, see variant on kodukootud versioonis ära realiseeritud. Vaja oleks ideed edasi arendada - leida põhimõtteliselt parem ladustamistehnoloogia. Aga allnähtav kraakjalg võimaldab efektiivset transporti punktist punkti. Ladumisest ei pääse, aga ladumine käib kiirelt, tühiliigutusi on vähe.
[
attachment=46711]
(28-01-2014, 16:37 PM)Arnol Kirjutas: [ -> ]...või teen pool kuuri sellise hõreda, et esimese aasta saaksid kuivavad puud rohkelt tuult. Tervet kuuri ei taha hõredat teha, sest muidu tuiskab talvel täis ja tuppa tuues puud jälle pealt niisked.
Pigem võiks teha kuuri suletavate tuulutusavadega. Suvel ja sügisel kuivade ilmadega hoiad lahti ja lased tuulel joosta, talveks paned kinni. Avadele igaks juhuks võrk ette, muidu hakkavad kassid sinna kusele käima. Tood sületäie puid pliidi äärde sooja ja...
Omal kogetud!
miks talveks kinni peab panema, kui niiskus% tunduvalt väiksem, kui suvel?
minu suurem puukuur on seuke
![[Pilt: 16986827ef9a53_t.jpg]](http://static3.nagi.ee/i/p/679/47/16986827ef9a53_t.jpg)
põhjakaarde üsna avatud. mitte mingit lund sisse ei tuiska. mõõdud 10x3x2 pluss "pööning", kus ma ladustan saematerjali.
laon sisse kohe pealt saagimist-lõhkumist ja mõningate õhuvahedega aga siiski üsna tihedalt. nii umbes 50 ruumi. koos teise pisut väiksema kuuriga saab kokku umbes kolme aastase tsükli. miskit ei hallita ja kõik on kuivad, välja arvatud toomingad. plaanin ühe veel siiski juurde teha, kuna igasugu õuepealsed riidad ja/või hunnikud mulle ei meeldi.
väga abiks asi on alt läbi käiv õhk. põrand on samamoodi tolliste lauavahedega nagu seinadki. täiesti toimiv sisteem.
(28-01-2014, 19:36 PM)pannkook Kirjutas: [ -> ]miks talveks kinni peab panema, kui niiskus% tunduvalt väiksem, kui suvel?
Talvel kohtab vastikut nähtust nagu tuisk. Kui on viitsimist, võib vastavalt ilmale kogu aeg nende luukidega kolistamas käia. Aga piisab ühest unustamisest/üllatusest, et avatud kuuris laiuksid lumehanged. Minul on veel lumepuhur, mis virutab lume täpselt katuse ja seina vahelisest pilust sisse. Teisele poole lasta ka ei saa, see tegevus = naabri aed + naabri auto, naaber muutuks kole lähedaseks...
Puukuuri põrand on mul kaetud kaubaalustega. Suvel teen kuuri tühjaks, pühin sodi kokku ja lasen mõne päeva kuivada. Siis laon alused tagasi ja talvepuud peale.
see võrk sama mis heinapallidele ümber pannakse, pikkupidi on tal tõmbetugevus täitsa arvesatav. Selliseks pakkimiseks sobib isegi pakkekile, ega see ei rebene kui 2-3 kihti ümber, mitmekihilisena on see uskumatult sitke.
kahekesi saaks nii ka, et üks vintsiga tõstab tünni, teine jookseb kile rulliga ümber aluse, kilega saab pakend kaitstud välismõjude eest kui alusel kuiv puu, kui märg, siis tasuks siiski võrguga mässida.
(29-01-2014, 10:35 AM)umm Kirjutas: [ -> ]Tekkis mõte seda võrgutustünni vaadates. Eeldan, et mähkimisvõrk peaks kinni pidama ka laotud puud euroalusel !? Kui nüüd teha suurem "kolmsein" sinna aluse ümber. Laduda seinata küljelt puud sinna vahele ja seinu tõstes kinni võrgutada . Siis peaks saama tihedalt laotud kandilise toodangu! Ei pea puidust raami ehitama ega midagi.
Seda mähkimislahendust kasutatakse ka küttepuude juures ja iseenesest töötab, aga ma pole kusagil silmanud, et keegi oleks ladunud puid kusagile kasti sisse. Reeglina on sellise võrgu mõte ikka selles, et vähendada inimkäte tööd ja puud "kukuvad" transportöörilindilt ise kotti või kasti - ehk siis jäävad ikka "hunnikusse".
Olen netist näinud ka selliseid lahendusi, kus puud pannakse suurtesse kottidesse (mõõdult umbes kuupmeetrised, meenutavad viljakotte), kuid jättes kuivamise kõrvale näen ma seal probleemi logistikas - lihtne on küll tõsta kraanaga ülevalt, kuid kraanaga koti kusagile paigutamine on enamjaolt pehmelt öeldes paras k*pp.
Ise ütleksin, et kui juba laduda, siis laduda sellisel moel, nagu meie riigis mitmed küttepuid pakkuvad ettevõtted teevad - ikkagi laotakse kaubaaluse küljes oleva neljakandilise puidust raami sisse ja siis juba on edasine käitlemine lihtne, sest tõsta saab alust ja sirged küljed sobivad teineteise kõrvale ruumisäästlikult. Siin eelmisel lehelgi on hästi näha, kuidas traktor saab liigutada tervet alust korraga. Kevadel pärast lõhkumist puud raamidega alustele ja sügisel alused kuuri või varju alla - siis ladumisi on 1.
Selle koti saab ju euroalusele panna.