automoto.ee foorumid

Mis ajastust ja milliselt rattalt selline pump võiks pärit olla?



Viisnurgad justkui vene ajale viitavad, aga kirillitsa ja/või hinna puudumine paneb arvama, et väga lähiminevikus pole ta tehtud.

1950ndad, Riia jalgrattatehas "Sarkana Zvaigzne" (tõlkes "Punane Täht"), mida tegelikult nõukaajalgi poolametliku ja sõjaeelsest ajast pärineva nimega "Omega" vahel tähistati. Paljudel selle tehase 1940-50ndate aastate isendite detailidel olid peal kirjad "Riga Omega", nt pumbale lisaks veel kellal, mõnel riistakoti versioonil jms...

Küsin ettevaatlikult ääriveeri, mis on selle pumbaga plaanis teha? Minu erakogus on 1950ndate Riia tehase jalgrattaid (eri mudeleid ja modifikatsioone) lihtsalt kahjuks natuke veidi rohkem kui pumpasid...

Riia rattatehas vältis silihikult kirillitsat oma toodangul, muide. Põhjus on lihtne - sealmaal sellist "kaheksandat pleenumit", nagu meil 1950 toimus, ei olnud. OT küll, aga Riia kesklinnas jäi Vabadussammaski nõukaajal alles, rääkimata paljudest väilksematest sammastest perifeerias.

Leidsin ühe memme lahkunud kaasa garaazist kaks uut jalgrattapedaali, kiri võtmekandil "Omega" Noh, endal hea meel, ikkagi vana ja välismaine, aga kodus asju üle vaadates nägin teise poole peal kirillitsas " LEV" jateisel pedaalil "PRAV" mis maakeeli tähendab parem ja vasak.
Aga uued asjad ikkagi.
Parimat. Veteran.

Veteran Kirjutas:Leidsin ühe memme lahkunud kaasa garaazist kaks uut jalgrattapedaali, kiri võtmekandil "Omega" Noh, endal hea meel, ikkagi vana ja välismaine, aga kodus asju üle vaadates nägin teise poole peal kirillitsas " LEV" jateisel pedaalil "PRAV" mis maakeeli tähendab parem ja vasak.
Aga uued asjad ikkagi.
Parimat. Veteran.

Riia rattatehas, 1950ndate teine pool. 1953 näiteks pedaalivõlle veel nii ei markeeritud.

Tänan, Valdo. Pumba leidsin garaaþist, mida üürin. Küsin järele, kas omanikul endal vaja pole (mingi ratas tal kuskil teise kuuri all seisab, aga minu meelest Riia oma see küll polnud), ja kui pole, annan teada.

EKP 1950a kaheksas pleenum pole tuttav vene keele pealesurujana, "natsionalistlike" kirjanike ja kirjandusteoste kriitika ja tagakius tuleb küll meelde.

Vist oli tõesti nii, et kuni 1950nda aastani oli eesti keel maksvam, kui hiljem. Olen mõnede enne-1950a. eestimaiste tarbekaupade pakendite juures märganud, et vene keelt kasutati minimaalselt või üldse mitte.