Tervist, nimelt osastades remondi eesmärgil joonealuses signatuuris olevat 81a. sõidukit oli esimene huvitav avastus, et tagumise rattakoopa sisemise ja välimise pleki vahel oli hoolega siis makroflexi, seda mõlemal pool. Tookord oli lihtsalt raske aru saada, kuidas see sinna lastud oli ning mis eesmärk sellel oli, ta oli kahe pleki vahel lihtsalt. Pakiruumi põhjast roostekoldeid noaotsaga taga ajades juhtusin äkki noatera kuni käepidemeni põhja vajutama, st tagumises parempoolses nurgas on süvend , mis on ääreni makroflexi täis, ka sal jäi funktsioon ebaselgeks. Asi läks aga imelikuks siis, kui aasta uuemal masinal pakiruumis täpselt samamoodi makroflex ilutses.
Siit küsimus, kas võib olla mingi tehasepoolse ratsiga, ise sügavalt kahtlen, roostetanud selle koha pealt rohkem ega vähem pole, mingit puuduvat osa plekist ta ei asenda ega täida. Võimalkud variandid?
Mina olen Makrofleksi kasutanud autode juures mitmel eesmärgi.
1) On paigatud roosteauke, kui vaja kiiresti ja piiratud ajaks.
2) Autodel on ruumilisi elemente, mis võimaldavad välismüral/tolmul tungida salongi (näiteks Niva esiaknapostid). Selle ärahoidmiseks olen lasknud selle karbi makrot täis.
3) Autodel on ruumilisi elemente, mis korjavad enda sisse pori. See on pidevalt märg "kompress", mille tagajärjel rooste on väga agresiivne. Teen koha kenasti puhtaks, lasen peale korrosioonitõrjeõli ja lasen ruumi makrot täis.
4) Praegu kasutan ohtralt makrot matkabussi soojustamiseks. Kõik tugevduskarbid lasen ka makrot täis. Mida vähem plekk vibreerib, seda vaiksem ta on. Makrofleks moodustab ühekordsest plekist ruumilise materjali, mis on oluliselt jäigem ja vaiksem (mõtle, kui kõva on ruumiline kraana nool).
5) Makrofleksi saab ka kasutada auto disainimisel. Kui sul on plaan teha oma autole antitiib, siis lase purk makrot pagasniku luugi peale, tiiva kujuliselt. Peale tahkestumist saad väga kergesti voolida välja antitiiva. Kui oled tööga rahul, siis jääb vaid võtta vorm ja plastikust tiib valmis teha.
Ehk on veel kasutusvaldkondi.
kunagi sai ühel opel senatoril vahetatud uksepost ja see oli ka makrofleksi täis, tundus täiesti tehasevärk olevat, takistab niiskuse kogunemist ja tõenäoliselt muudab ka ukseposti tugevamaks. Paljudel soomest toodud autodel aga lapiti nii auto keresid makrofleksiga, kiirem ja odavam kui keevitada.
Olen kohanud kaasaegset "leedu" ratsi, kui selle sajandi autol mõlkis karbiga lasti süvend macrot täis, lõigati/lihviti siledaks ja läks värvi alla. Väidetavalt, polnud võimalik silmaga eristada originaal uksekarpi makro-karbist...
Endal aga oli kunagi VW T2, kus olid kahel pool lükand uksed. Neist juhipoolne oli makroflexiga vahedest kinni lastud. Kui hakkasin bussi taastama, oli mõte ka teine uks käima panna, siis tagusin jalgadega ukse välja, kuigi 95% vahust oli läbi lõigatud.
PS. Siiski, jutt peaks käima ikkagi penoflexist, sest makroflex teatavasti paisub, mis võib kaasa tuua osade deformeerumist.
Makrot on sadat erinevat sorti, nii palju kui vähe paisuvat - mine vaata lähimasse ehituspoodi.
Mitte väga kaua aega tagasi tulid välja teibid, mis akna- või ukselengi ümber lastava makro peale kleebitakse - sisse ja välja erinevad. Kes arvab ära, mispärast need välja mõeldi?
Ma tean ehitusest veel vähem kui autodest, aga äkki paisub makro teibist läbi ja välja tulnud osa saab koos teibiga kuidagi mugavalt maha rebida?
Makro pole UV kindel, teip peale ja UV ei paita enam?
Kapa ka Opelil tagumise ukse alumise osa nii moodi uuesti üles ehitanud (ajutiselt, oli vaja et võmm auke tänaval ei näeks ja korduvat ei määraks.). Vaimselt vastik oli teha küll, toota tehnilist sitta (no mis keretööd). Makro kuivab ära, lihvid siledaks, pahtel peale ja nigu uus. Tänaseks on õnneks nimetet autol mootor koos...
Loodetavasti ei pea hr. motamees neid vahuga täidetud kohti enam kunagi keevitama.
Pole küll neid teipe näinud, aga eks nad seoses UV või õhuniiskusega ole. Ja neile, kes väidavad, et makro veekindel on, siis arvake uuesti. Tegelikult imab kui svamm, ainult aeglasemalt ja sedajagu ka kuivab kauem. Olen näinud seda "makro keevitust" piisavalt ja ise kah ohver olnud. Just "keevitatud" kohtadest paneb rooste rauda, kohe kahe suupoolega. Anna ainult vähe (õhu)niiskust juurde.
Aga jah, mingid vennad ehitasid makrot ja peno kasutades Ferrari replica...
http://www.matkaauto.com/index.php?optio...70&catid=5
Nagu sealt näha, vaevas Rollfixi praegune mure mind juba 5 kuud tagasi.
Elus tuleb teha kompromisse. Keevitada ei saa, aga selle eest on soe ja vaikne.
Vajadusel saan ma väga edukalt nüüd "keevitada" seda bussi makrofleksiga. Tegelikult on olemas ka liim ja klaasriie. Suurema plekimõlgi puhul saab uue bussi ehitada. Mul ju selleks ajaks mõningad kogemused.
marz Kirjutas:Tervist, nimelt osastades remondi eesmärgil joonealuses signatuuris olevat 81a. sõidukit oli esimene huvitav avastus, et tagumise rattakoopa sisemise ja välimise pleki vahel oli hoolega siis makroflexi, seda mõlemal pool. Tookord oli lihtsalt raske aru saada, kuidas see sinna lastud oli ning mis eesmärk sellel oli, ta oli kahe pleki vahel lihtsalt. Pakiruumi põhjast roostekoldeid noaotsaga taga ajades juhtusin äkki noatera kuni käepidemeni põhja vajutama, st tagumises parempoolses nurgas on süvend , mis on ääreni makroflexi täis, ka sal jäi funktsioon ebaselgeks. Asi läks aga imelikuks siis, kui aasta uuemal masinal pakiruumis täpselt samamoodi makroflex ilutses.
Siit küsimus, kas võib olla mingi tehasepoolse ratsiga, ise sügavalt kahtlen, roostetanud selle koha pealt rohkem ega vähem pole, mingit puuduvat osa plekist ta ei asenda ega täida. Võimalkud variandid?
See on tehase värk, taunusel sama moodi, see pole päris makro vaid mingi makro ja peno vaheline asi.
Jesper Kirjutas:Ma tean ehitusest veel vähem kui autodest
"Ehitaja" elutarkus - "Kus lõpeb mõistus, algab Makroflex!"
Kui nüüd teemat üle lugeda ja pähklit veel pingutada, siis need teibid nagu ma aru saan on niiskuse pärast?
Mul bemmis oli mingi meeletult paks uretaanist põhjamatt sees, kui välja tõstsin siis voolas sealt pool garaaþipõrandatäit vett välja
põhja väljanägemine oli ka vastav. Kusjuures kõik oli tehase originaal, seega teevad ka tehased vahel parajaid lollusi.
Tehased kas just lollusi teevad,aga peab ju mõtlema selle peale ka,et auto liiga kaua vastu ei peaks,muidu pole ju mõtet juurde toota,sest kõik peavad liiga hästi vastu ja keegi uut osta ei taha.See ainult minu arvamus
villu157 Kirjutas:See on tehase värk, taunusel sama moodi, see pole päris makro vaid mingi makro ja peno vaheline asi.
Jah, nii ongi. Kunagi üht Taunust keevitades oli seal tagumiste koobaste ja tiibade ühinemiskohas tõesti mingit punakat uretaanvahtu. Ja kindlasti polnud seda lasknud sinna keegi teine peale tehase. Paistab üldse olevat Fordi omapära. Kuuldavasti olevat seda vahtu leitud ka lisaks mainitud Taunuse ja Granada kereõõnsustest ka näiteks Mondeo omadest. Mis "makrosse" ja "penosse" puutub, siis need siiski rohkem kaubamärgid, st. pole mõtet pelgalt nende nimede põhjal hakata neid kuidagi omaduste järgi liigitama. Ühed uretaanvahud nad vist kõik- makrod, penod, soudalid jne.
mesamees Kirjutas:Tehased kas just lollusi teevad,aga peab ju mõtlema selle peale ka,et auto liiga kaua vastu ei peaks,muidu pole ju mõtet juurde toota,sest kõik peavad liiga hästi vastu ja keegi uut osta ei taha.See ainult minu arvamus
Täpselt nii!
Husqvarna tegi korralike kvaliteetjalgrattaid. Kestsid teised aastakümneid ilma lagunemata. Ja... tegi viimased rattad 1963, mil rattatootmine ära lõpetati, kuna turgu enam polnud ehk valdaval enamikel soovijatel olid Husqvarna kvaliteetrattad juba olemas ja senini heas korras...
Nii turu konkurents, tehnika kiire areng kui ka inimeste ostujõu kasv on viinud selleni et pole mõtet vastupidavat ja pikaealist sõidumasinat enam toota (va eksklusiivsed margid). Nii nagu arvuti on mõne aasta möödudes prügikastikaup on ka sõiduauto max tosina aasta järel samal teel
UV eest kaitseb jah see teip niiskuse eest kah (sattusin eile ehituspoodi ja müügil seal neid ei näinud... aga ju nad varsti tulevad siis.). Ehk siis kuigipalju peab seda niiskust sinna ikka sisse minema, kuigi mõnel pool vastupidist väidetakse. Betoonkarbi/plastakna puhul ilmselt suht savi, aga mul kõik puhta puidust... Ühesõnaga ma väga niiskesse kohta igasugu PU vahtusid ei paneks või kui muud varianti ei ole, siis prooviks niiskuse kuidagi ära isoleerida.
hulgus Kirjutas:Ja neile, kes väidavad, et makro veekindel on, siis arvake uuesti. Tegelikult imab kui svamm, ainult aeglasemalt ja sedajagu ka kuivab kauem. Olen näinud seda "makro keevitust" piisavalt ja ise kah ohver olnud. Just "keevitatud" kohtadest paneb rooste rauda, kohe kahe suupoolega. Anna ainult vähe (õhu)niiskust juurde.
Vaidleks siin vastu.
Ei ima ta midagi. Lasin ka ise üsna ammu (u. 10 a tagasi) ühel oma autol tagatiiva ja välimise rattakoopa vahed makrot täis ja kestab siiamaani - koopaservad pole ära kukkunud, pigem roostetavad muud kohad. Ilmselt makro õhumullikesed pole omavahel ühendatud, nagu svammil...(kuigi, tänapäeval on olemas ka vett mitte imavaid svamme - neid kasutatakse müraisolatsiooniks)
Pigem on küsimus vast selles, kui kuivaks ja puhtaks pinnad enne saada ja kuidas seda makrot välismaailmast isoleerida.
Täna ma selliseid meetodeid, muidugi, enam ei kasuta, aga, üllatuslikult, täitsa töötab...
Võiks vastata, et Peþoooooo tüüpi jõuvankritele ei soovita küll makrot, ega penot ega mingit sellist asja lasta kereõõnsustesse lasta. Konkreetsel juhul (võib-olla ka, et jäi alt niiskeks vms.) aga igastahes on ilusti näha mis maani siis PU vaht jõudis. Mitte, et see mind häiriks, et ta roostetab sealt - sõidab kaua sõidab pisiremontidega, kapremonti sellisele jõuvankrile tegema ikka kunagi ei hakka. Aga noh idee oligi selles, et sulgeda avatud ruum niiskusele ja porile, et panna piir rooste tekkele ja levikule... tahtsin parimat aga välja tuli nii nagu alati (vene vanasõna vist
)
Pealegi (sukeldudes mineviku radadele) mu lugupeetud isa leidis kunagi 80ndatel Þiguli küljekarbi asemel... terve hunniku sokke (kusjuures, olgu nimetatud, et kasutatud!
sokke). Pahtel oli peale tõmmatud ja ilusti värvitud. Väljapoolt ei olnud arusaada, et tegemist on pornjuhhilises stiilis remonteeritud jõuvankriga. Remonditi nii siis ennem vahtude tulekut.
Isiklikku arvamist pidi sellist mökerdamist enam kunagi ette ei võtaks. Lihtsalt meeldivad rauast autod ja mitte plastiliinist, plastmassist ja PU vahtudest koosnevad liikurid ja isiklikku positiivset kogemust ka ei ole..