automoto.ee foorumid

Täisversioon: K: küsimus mootorratta arvele võtmise kohta.
Teile näidatakse hetkel lihtsustatud versiooni tekstist. Vaadake täisversiooni õiges formaadis.
nimelt on minu kätte sattunud üks mootorratas, millel olemas birka, raami nr täiesti loetav ja ka vene (must number valgete tähtedega) olemas, kuid puuduvad paberid. Minu andmetel on selle mootorratta eelmine ametlik omanik läinud parematele jahimaadele. Küsimus siis selline: kas on mõtet hakata masinat taastama, st. kas nimetatud masin on võimalik hiljem ka ametlikult ark-s registreerida?
Kohe tekib kaks küsimust.
1. Kuidas oled selle masina soetanud, kas on ostu-müügi lepingut?
2. Kui seda pole tehtud, siis kas on masinale pärijaid?
Masina dokumente saab taastada masina omanik.
1. Masin on soetatud ilma müügilepinguta.
2. Pärijate kohta ei oska mina midagi öelda, kuna masin sai soetatud aastaid tagasi, et poisikesena tehnikahuvi rahuldada. Nüüdseks tekkis aga nostalgiline huvi, et äkki on võimalik masin ametlikult arvele võtta.
Kui arvelevõtt õnnestuks, siis saaks masina teha korda ja suviti oleks tore sellega sõita.
no jh mul umbes sama teema, ainult et ostsin masina ilma ost-müük lepinguta ja see eelmine mees samamoodi. Et päris omanikku ei teagi, aga mootorrattal olemas vene number taga. Olukord keeruline
See on siit foorumist mitu korda läbijooksnud teema. Kui tegemist on vanasõidukiga, siis soovitan panna asi vabavormilises avalduses põhjalikult koos nüanssidega kirja ning esitada avaldus mingi ARKi büroo juhatajale sooviga sõiduk arvele saada. Kui isend ei ole varastatud ega sellega pole seotud mingeid muid kahtlasi nüansse, siis ma ei näe ühtki põhjust, miks nad peaksid arvelevõtmisest keelduma. On ju ilmne liialdus nõuda läbi erinevate riigikordade vahetumiste (NSVL -> EW 1988-91) ja nõukogudeaegse süsteemi kõikide asjade kohta dokumentide säilumist.
Praegusel hetkel on võimalik üksipäini teise mehe kalli Hummeri lihtkirjaliku ostu-müügi lepinguga oma nimele kirjutada.
Ammu surnud inimese vana romu ümberkirjutamiseks tuleb läbida ikka väga raske kadalipp... kõigepealt sugulased peavad eseme notariaalselt pärima, siis juba nendega kokkuleppped. Tihtipeale on selliste vanade asjade pärijad ise juba eakad ja viletsa tervisega, et raskusi asjaajamistel käia... Aga jah, eelkõige ARK-st kõiksepealt uurida aga kardan, et kadalipust ei pääse, kuna ükski ametnik ei taha ju vastutada mingite ebamääraste dokumentidega teostatud registritoimingute eest.
Kas selle, et doumentideta masin on varastatud või mitte peab ise välja uurima? Mäletan vanasti oli selline andmebaas isegi netis olemas. Või on ikka ARK-i rida see kindlaks teha?
Kui plaanid ta korralikult ära taastada siis peaks arvele võtmisel abiks olema ka mõni uunikumi klubi. Seal eksperdid vaatavad üle ja kui on korralikult taastatud siis võimalik ka kuidagi arvele saada. Siin natuke selle kohta. http://www.unic.ee/vanasoiduk.htm
mossepower Kirjutas:Kas selle, et doumentideta masin on varastatud või mitte peab ise välja uurima? Mäletan vanasti oli selline andmebaas isegi netis olemas. Või on ikka ARK-i rida see kindlaks teha?

Ei ole seda võimalik iial 100% kindlusega välja uurida. Oletame, et isend varastati nt 1977. aastal ning vargus fikseeriti nii miilitsas kui ka Autoinspektsioonis. Ja oletame, et peale vargust pabereid enam korda ei aetudki ning külatatid sõitsid isendiga niisama ringi. Olen surmkindel, et kaasaja politse ja ARK selliste asjade kohta mingit baasi küll ei pea, paremal juhul on olemas arhiivides miskid toimikud, kus selline inff sees.

ARK omab vast infot ikka nende varguste kohta, mis on kaasaajal (loe: taastatud EV ajal) toimunud.

On minugi erakogus mitmeid kindlalt varastatud isendeid, igaühel neist oma lugu. Varguse aeg jääb neil kõigil 1930-70ndatesse aastatesse Smile