Hakkas huvitama selline küsimus, et kui kaua kasutas Punaarmee sõjaväes mootrrattaid? II Maailmasõja ajal olid nii trofeemasinad kui ka kodumaine toodang aktiivselt kasutusel ning nii palju kui ka aru olen saanud, siis ka mõned aastad pärsast sõda.
Vahepeal nagu poleks sõjaväes, vähemalt NA-s mingisugust kergliiklusvahendit olnudki. Tänapäeval on ATV- d rolli üle võtnud.
Üks asi veel. Kui kaua säilitas NA masinaid oma NZ ladudes? Lätis olev 1. seeria GAZ- 51 pidi ilmselt kusalgi nurkas päris pikalt ootama.
Siim007 Kirjutas:Üks asi veel. Kui kaua säilitas NA masinaid oma NZ ladudes? Lätis olev 1. seeria GAZ- 51 pidi ilmselt kusalgi nurkas päris pikalt ootama.
1970ndateni kindlasti. Kusagil N.Liidus tõenäoliselt ka 1980ndateni ehk.
Vaevalt Uzvara muuseum varem kui 1970ndatel olemas oli - siis sinna kaks puukabiiniga isendit ju vast NZst otse saadi, nagu nad mulle väitsid
Üleliidulisi asju ei tea kommenteerida, aga ENSV-sse sattusid militaarsed külgkorviga KMZ tehase tsiklid veel 80-ndatelgi. Mingil põhjusel ei kasutatud neid väeosades ja kummaliselt kiiresti rändasid need tsinovnikute kodustesse garaazidesse. Üle värvituna said asjaosalised neid isegi ETKVL-i kaudu ostulubadega legaliseerida tsiviilregistrisse. Minule kuuluv sarnase elukäiguga 1968. aasta K 750MV on Laidoneri muuseumis väljas.
Vaata ka
http://vvm.unicweb.ee/?p=102 ja ühel uuemal korviveoga variandil on ka must number.
80-ndatel sõjaväele eraldatud korviveoga Dneprid olid musta värvi, valgete triipudega ja keskmisest erinevaks varustuseks oli külgkorvi tsiklipoolsel küljel olev pikk labidas ja taga kanistri koht. Korvist kuulide pildumisega keegi enam ei tegelenud.
VAI (voennoe avtoinspektsija) käsutuses olid ka mõned rohelised ja punaste triipudega eksemplarid aga neid reaalselt liikumas pole nähtud. Sõduril oli UAZ-ikus tunduvalt mugavam aega teenida ja tsiklid ei tundunud sel ajastul just kuigi luksusliku esemena.
Oli klassivend kusagil 1982- vms ilmselt Moldaavias teenimas, igatahes palava kliimaga paigas. Ei mäleta ka mis vägedes ja mis erialal, igatahes korviga tsiklid neil olid . Jällegi ei mäleta millised Kiievi tehase mudelid olid. Pidulikemate hetkede tarvis lõid kummid saapaviksiga läikima jne...
Aga puutumatute tagavarade ladude kohta ei oska keegi midagi täpsemalt rääkida? Eks NZ laod muidugi enamasti varuosade lao ülesannet täitsid, kuid mingi aja jooksul pidi ju masinaparki ka uuendama. Või toimus see uuendamine ka vastavalt sellele, kuidas olid võimalused ja palju oli väeosa juhil tutvusi?
Kuid selliseid eraldi luureüksusi, mis täitsid nagu II Ms ajal oma ülesannet just tsiklitel 1970 enam ei olnud?
Tsitaat:Sõduril oli UAZ-ikus tunduvalt mugavam aega teenida ja tsiklid ei tundunud sel ajastul just kuigi luksusliku esemena.
Keda see sõdur ikka huvitas.
Ei oska miskit tarka öelda. Nii palju ainult mainiks, et aastaid tagasi nägin Tapa sõjaväe autopargis, garaaþisügavuses, pukkidel seisvat tuttuue välimusega Gaz-63-e, ma usun, et see oli ka uus. Pärnu autokooli garaaþis (endine ALMAVÜ garaaþ??) oli tutt-uus Uaz 469 kere. Mis alusel neid asju siia-sinna seisma jäi või toodi ma ei oska arvata ka. Eks mingil määral määras mingi ettekirjutus seda ja osaliselt oli see ilmselt ka juhuseasi...
80-ndate lõpus oli meil insenerivägede bataljonis paar külgkorviga mootorratast, aga mingit igapäevast rakendust nad ei leidnud. Samas boksis seisid ka näiteks paar kaatrit järelkärudel, aga kas see kola kuulus demineerijatele või tee-ehitajatele, seda ei suuda meenutada.
Igasugune NZ tehnika osales ehk kord kolme aasta tagant mõnel suuremal õppusel (läbis seal mõnisada kilomeetrit), pärast paari sellist käis ära kapitaalremondis ja sai mingil hetkel ka näiteks uued kummid alla.
Ma teenisin aega ajavahemikus 1988-90, seda siis tollases Leningradi oblastis.
Meil olid puutumatu tagavarana seismas veel Zil 164`d ja kahetaktiliste diislitega Kraz 214`d ( vist mäletan marki õieti). Seega hoiti seda puutumatut tagavara ikka väga kaua, vähemalt meie ülisalajases raketikütuse transpordiga tegelenud väeosas.
1989 a. saatsime Riiast vagunitega tsikleid veel teele. Meie ülesanne oli kontrollida tehnika komplektsust ja korrasolekut.
Venelased või ukrainlased tõesti päris kena lehe kokku seadnud. Viriseda muidugi võiks pealiskaudsuse ja tsiviilmudelite piltide kasutamise kohalt aga igal juhul rohkem kui ei midagi
Ma ei imesta, et sõjavõitjana USA-s tegutsev Harley võttis nagu NSVL-gi Saksamaalt, mis võtta andis ja hakkas Harley nimel tootma esialgu DKW RT 125 baasil e. koopiana Harley-Davidson S-125 ja hiljem S-165 (vastavalt kubatuurile ), kuid sellises varjandis Harley nime kandev sõjaväetsikkel oli mulle uudiseks umbes nii nagu Rootsi sõjavägi kasutas Jawa-sid, mida sain teada hulga aastaid varem.
http://www.auto24.ee/webcache_kasutatud/...24_ee.html