automoto.ee foorumid

Täisversioon: Tööriistadest
Teile näidatakse hetkel lihtsustatud versiooni tekstist. Vaadake täisversiooni õiges formaadis.
Lehti: 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 41 42 43
Ei ole võimalik minu kogemustes stiiliga mahalangenud kuuske koheva lumega laasida ja see tähendab huskvarna ja jonsu suhtes on stiil KÄKK.
(16-10-2013, 14:00 PM)saarrand Kirjutas: [ -> ]Mina täpselt samal arvamusel, Oregoni plaadid/ketid läksid mingi hetk ikka täiesti olematuks. Metsakuiva kuuske ei kannatanud absoluutselt teha, uus kett ja varsti jupid taga. Siis läksin üle Stihli kettidele ja olukord muutus oluliselt paremaks.
Äkki tegemist liba-Oregoniga? Ma pole küll teie kambaga võrreldes mingi saemees, saagki on särtsuga töötav, aga 20-40rm aastas tuleb ära küll. Mingi osa sellest metsakuiv jalakas, mis on kõva nagu raud. Ütleks oma kogemusest, et viimasel ajal oleks Oregon justkui paremaks läinud. Kevadeti olen ostnud uue keti ja sellega sügiseni välja uhanud. Viimases otsas kasutasin ketiõlina nahaalselt vene TAD-17 ja ei häda kedagist. Määrib justkui pareminigi veel. Alles nüüd jaheda ilmaga läks raip paksuks ja tuli jälle õiget õli osta. Plaat on nagu saagki italianode OleoMac ja originaal, ostetud aastakest 15 tagasi... Intensiivne kasutus siiski vaid viimased 3 aastat.
OK, võibolla ma võrdlen siin näppu selle teise kehaosaga. Minu saag ju kitsa hobiketiga ja rammu ning kiirust teisel vähem kui "pentsukal". Seega ka jõud palju väiksemad. Aga lugedes siin, kuidas ketid päevaga ära venivad ja katkevad, tekib mul hulgaliselt küsimusi. Oma sae ja ketid-värgid olen ostnud Pärnust Foralist ja siiani kõik originaal ja kvaliteetne kaup olnud.
Ärge siis kõvasti pekske kui lolli juttu rääkisin! Rolleyes
(17-10-2013, 00:03 AM)margopyks Kirjutas: [ -> ]Omast kogemustest võin nii palju öelda,et Sthil on KÄKK.Metsa on lõikatud, kütte puud on tehtud.Kütte puid aastas umbes 80 rm.Palkki kuskil 3000 tm 15 aasta jooksul.Huskvarna 254XP ostetud uuena 15 aastat tagasi ja ei näita väsimuse märki aga samal ajavahemikus ostetud 026 sthilid on peale mitmeid remonte stokkeris koolenud see tähendab otsas.Talvel maha langenud puud võimatu stiiliga laasida tõmba lume õhupuhastajast sisse huskvarnaga ei ole probleemi .see on minu kogemusAga puid langetada ja laasida 94kuupsentimeetrisega Jonseriga vott see on mehe teema ja minu kadund isa tegi seda umbes 15 aastat järjest.Ostke saed mis on mõeldud töötamiseks mite remondiks.

Wohaa, kus on mees: laasib meie metsade puid lahja sajakuubisegaCool Ilmselt on ka latt vähemalt 24"...

Mees, eks ostab TÖÖ tegemiseks Stihli 026, ei tunne saage. See saag on metsa abitööriist, pigem siiski minusuguse mõnekümne-tihu-mehe riist, kellel aega vaadata enne torkamist.

Kuigi Soomes koolis õpetas eluaegne metsamees meid, et ainult rumal paneb sae hange, proff ikka kaevab puu enne välja.

Õige on muidugi see, et vanad Huskid olid liiga head...

Samamoodi võin mina lahmida ja öelda, et Partner on fekaal saag, sest minu ostetud P351 (mis on tegelikult McCullogh'i fekaal koopia) on lagunenud mehemoodi... Oleksin ostnud P6400, oleks jutt ju teine.

Metsameeste foorumist lugedes jääb mulje, et mõnel mehel läheb iseenesest puruks ka HQ254, teisel kestab hobistihl sadu tihusid....Toungue

(17-10-2013, 00:15 AM)margopyks Kirjutas: [ -> ]Kadunud stiilidest tuli veel see meelde,et temberatuuri pidi jälgima mingist miinus kraadidest tuli paigaldada mingid katted, et mootor saaks sooja õhku ja muud t......ra nagu naiste rahvad mitte tööriist.

Enamus saage küsib miinuskraadidel sooja õhku, ka Sinu kiidetud põhjamaa mudelid.

(17-10-2013, 10:00 AM)Basilio Kirjutas: [ -> ]...
Aga lugedes siin, kuidas ketid päevaga ära venivad ja katkevad, tekib mul hulgaliselt küsimusi. Oma sae ja ketid-värgid olen ostnud Pärnust Foralist ja siiani kõik originaal ja kvaliteetne kaup olnud.
Ärge siis kõvasti pekske kui lolli juttu rääkisin! Rolleyes

Sa pole ainuke, kes muigab mõne mehe valjuhäälse jutu peale.Big Grin

Tatt on suvel ketile-latile-tähikule hea, kuid märkisid juba ise, et külmaga läheb võiks kätte. Keskkonnale teeb muidugi aia, kuid kes seda ikka vaatab...

Muide, harva saagijad peaks määrdeõli viskoossusega arvestama, kui saag kütmata ruumis seisab: kui pumbas on suvine või sees, siis ei aita ka talvise pealevalamine - enne paagi ja sealoleva olluse ülessulamist ketti ei määrita.
järjest põnevamaks läeb. minu muldvana oleomac on sünnist saati nõnna vähe õli võtt, et tavaliselt iga kolmanda bensupaagi järgi valan õljumit ka juure ja siis on sääl ikke veel üksjagu sees. latt on nüüd juba teine, esimene kulus füüsiliselt ää lõpuks, mitte ei läind pooleks või joost tähik kinni.
suve ja talve vahetudes pole ma kunagi miskit ümmer lüljutand või reguleerind. õigupoolest ma ei teagi, kas sääl miskit seukest üldse teha saabki.
lume eest ma põle teist kunagi kaitsnud. pigem arvaks oma lolli peaga, et lumi justkui sulades soojal latil, hoopis määrib veidi.
a noh, ega ma tegelt saagimisest ja saagidest tea ööd ega mütsi. ja ega see italiaano pole tegelt eriti tööd teind ka, viissada ruumi küllap on küttepuid jupuitand, a ega vägapalju rohkem põle ka vast. seega suht uus alles.
(17-10-2013, 10:46 AM)diesel Kirjutas: [ -> ]järjest põnevamaks läeb. minu muldvana oleomac on sünnist saati nõnna vähe õli võtt, et tavaliselt iga kolmanda bensupaagi järgi valan õljumit ka juure ja siis on sääl ikke veel üksjagu sees. latt on nüüd juba teine, esimene kulus füüsiliselt ää lõpuks, mitte ei läind pooleks või joost tähik kinni.
suve ja talve vahetudes pole ma kunagi miskit ümmer lüljutand või reguleerind. õigupoolest ma ei teagi, kas sääl miskit seukest üldse teha saabki.
lume eest ma põle teist kunagi kaitsnud. pigem arvaks oma lolli peaga, et lumi justkui sulades soojal latil, hoopis määrib veidi.
a noh, ega ma tegelt saagimisest ja saagidest tea ööd ega mütsi. ja ega see italiaano pole tegelt eriti tööd teind ka, viissada ruumi küllap on küttepuid jupuitand, a ega vägapalju rohkem põle ka vast. seega suht uus alles.

Mida peenem saag, seda kapriissem. Vanemad õlimäkid on suht robustsed ja seedivad vist kõike, mis põleb kütusena.
Jupitasin terve hommiku õues puid, kuni seljavaludeni, ja mõtisklesin oma pisikese peaga selle keti-plaadi-tähiku kestmise teema üle.
Paljugi on kinni kohtlemises. Minu tähelepanekud:
1) Teritus. Olen märganud, et bensusae omanikud ei viitsi õigeaegselt ketti teritada. Vajutatakse aga jõuga peale, laotakse "matte" ja võimas mootor teeb ägisedes asja ikkagi ära. Tagant lendab laastu asemel juba tolmu aga lastakse kuni puukärsakani välja. Elektrisael on väike võimsus ja kiirus. Kett peab olema terav, muidu ei võta. Olen veel märganud, et viiliga tihti ja vähe teritades kestab kett kordades kauem kui "nööriks lastud" ja siis suurt viilimist või käiamist vajav. Lisaks kuumeneb nüri kett üle ja hambad võivad pehmeks minna.
2) Pingutus. Ketti ei tohi looma moodi pingutada. See tapab nii latti, ketti, veohammakat kui tähikut. Sissekulunud soonega veohammakaga kipub aga pingutus ise muutuma. Kett hakkab oma suva järgi soonde ja soonest välja käima. Kui mingil hetkel keti maha viskab, siis väänatakse südametäiega pingutust peale ja hagu! Bensusae võimas mootor saab hakkama. Läheb tapmiseks.
Elektrika hääl muutub kohe ja vabajooks päästiku vabastamisel lüheneb tunduvalt. Kulunud veohammakas tuleb õigel ajal välja vahetada, tuleb odavam kui kogu krempel maha tappa. Peale pingutamist peab ketti käega veits ringi ajama ja siis uuesti pingutust kontrollima. Pingutus muutub ka lehe kuumenemisel.
3) Õlitus. Peale mainitud viskoossuse on veel tegureid, mis mõjutavad. Purukuiva puu pikemal lõikamisel tekib veohammaka ja õlituskanalite ümber ollus, mis õli väga edukalt ja suures koguses enda sisse imeb. Plaadile ei kipu suurt midagi jõudma. Nüri ketiga tekib seda peenikest massi jällegi rohkem kui teravaga. Elektrisael on keti kuivale jäämine kuuldav keti valjenenud sirina järgi. Bensukal ei kuule üle mürina loomulikult midagi. Ise olen sel puhul õli otse pudelist ketile peale valanud, kui muud üle ei jää. TAD püsib muide ketil palju paremini ega lahku sealt nii kergesti. Iseasi kas TAD ka kõigile tähikutele meeldib.
Õlipaaki täites kipub sinna ikka mõni puru sisse minema, mis peaks küll paagi põhjas olevasse svammi kinni jääma, aga vahel jõuab äravooluavani ja ummistab selle osaliselt. Jällegi kannatab ketiõlitus. (omad vitsad sellega)
4) Muld ja liiv. Hoolimatult ja kiiruga järgates lastakse kett va islamivaimuliku ehk mulla sisse. Teadagi, mida see teeb.
5) Kinni kiilumine. Kinnikiilutud saelehe päästmine ei lõpe selle puust kättesaamisega. Kui kett või tähik raskelt käib, peab sellega tegelema, mitte käega viskama, et küll ta jälle sisse kulub ja jõuga hagu andma.
(17-10-2013, 14:28 PM)Basilio Kirjutas: [ -> ]Jupitasin terve hommiku õues puid, kuni seljavaludeni, ja mõtisklesin oma pisikese peaga selle keti-plaadi-tähiku kestmise teema üle.
Paljugi on kinni kohtlemises. Minu tähelepanekud:
1) Teritus. Olen märganud, et bensusae omanikud ei viitsi õigeaegselt ketti teritada. Vajutatakse aga jõuga peale, laotakse "matte" ja võimas mootor teeb ägisedes asja ikkagi ära. Tagant lendab laastu asemel juba tolmu aga lastakse kuni puukärsakani välja. Elektrisael on väike võimsus ja kiirus. Kett peab olema terav, muidu ei võta. Olen veel märganud, et viiliga tihti ja vähe teritades kestab kett kordades kauem kui "nööriks lastud" ja siis suurt viilimist või käiamist vajav. Lisaks kuumeneb nüri kett üle ja hambad võivad pehmeks minna.
2) Pingutus. Ketti ei tohi looma moodi pingutada. See tapab nii latti, ketti, veohammakat kui tähikut. Sissekulunud soonega veohammakaga kipub aga pingutus ise muutuma. Kett hakkab oma suva järgi soonde ja soonest välja käima. Kui mingil hetkel keti maha viskab, siis väänatakse südametäiega pingutust peale ja hagu! Bensusae võimas mootor saab hakkama. Läheb tapmiseks.
Elektrika hääl muutub kohe ja vabajooks päästiku vabastamisel lüheneb tunduvalt. Kulunud veohammakas tuleb õigel ajal välja vahetada, tuleb odavam kui kogu krempel maha tappa. Peale pingutamist peab ketti käega veits ringi ajama ja siis uuesti pingutust kontrollima. Pingutus muutub ka lehe kuumenemisel.
3) Õlitus. Peale mainitud viskoossuse on veel tegureid, mis mõjutavad. Purukuiva puu pikemal lõikamisel tekib veohammaka ja õlituskanalite ümber ollus, mis õli väga edukalt ja suures koguses enda sisse imeb. Plaadile ei kipu suurt midagi jõudma. Nüri ketiga tekib seda peenikest massi jällegi rohkem kui teravaga. Elektrisael on keti kuivale jäämine kuuldav keti valjenenud sirina järgi. Bensukal ei kuule üle mürina loomulikult midagi. Ise olen sel puhul õli otse pudelist ketile peale valanud, kui muud üle ei jää. TAD püsib muide ketil palju paremini ega lahku sealt nii kergesti. Iseasi kas TAD ka kõigile tähikutele meeldib.
Õlipaaki täites kipub sinna ikka mõni puru sisse minema, mis peaks küll paagi põhjas olevasse svammi kinni jääma, aga vahel jõuab äravooluavani ja ummistab selle osaliselt. Jällegi kannatab ketiõlitus. (omad vitsad sellega)
4) Muld ja liiv. Hoolimatult ja kiiruga järgates lastakse kett va islamivaimuliku ehk mulla sisse. Teadagi, mida see teeb.
5) Kinni kiilumine. Kinnikiilutud saelehe päästmine ei lõpe selle puust kättesaamisega. Kui kett või tähik raskelt käib, peab sellega tegelema, mitte käega viskama, et küll ta jälle sisse kulub ja jõuga hagu andma.

Tähelepanekud on õiged, aga kui sellise suhtumisega, nagu kirjeldatud, tööd teha, siis peaks mina vist järelkäruga metsa minema, et varuosi jms kaasa võtta. See, et kett vajab teritamist, eriti peale seda kui on olnud kokkupuude emakese maaga, on siililegi selge. Samuti vajab aeg-ajalt kohendamist puruhamba kõrgus.
Seda, kui õli enam üldse peale ei jookse, on tunda juba vägagi hästi saagimise ajal, samuti on seda näha tankides, kui õlipaagist on kulunud oluliselt vähem kui tavaliselt. See peaks panema mõtlema, et midagi võib olla viga, enamasti on veaks plaadi ummistunud õlikanal.
Keti pingutamine on selline tunde küsimus, see peab lihtsalt käe sees olema, palju sa pingutad. Liiga pingul kett hakkab vinguma ja peaks koheselt peas väikese tulukese süütama, et veidi palju sai. Õigesti pingutatud kett käib plaadil ilusti ringi, samas ei ripu juba niisama tühjalt allapoole ning on kergelt käega plaadilt eemale sikutatav.
Ohutut saagimist!
(17-10-2013, 16:21 PM)saarrand Kirjutas: [ -> ]...
Ohutut saagimist!

+1
Cool
(17-10-2013, 16:21 PM)saarrand Kirjutas: [ -> ]Keti pingutamine on selline tunde küsimus, see peab lihtsalt käe sees olema, palju sa pingutad. Liiga pingul kett hakkab vinguma ja peaks koheselt peas väikese tulukese süütama, et veidi palju sai. Õigesti pingutatud kett käib plaadil ilusti ringi, samas ei ripu juba niisama tühjalt allapoole ning on kerkelt käega plaadilt eemale sikutatav.
Ohutut saagimist!
Mina olen ketti pingutanud ühe saemehe kunagise õpetuse järgi:
Võtad lehe keskel näppudega ketist kinni ja sikutad üles(eemale). Kui näppude vahel olev hammas ja 2 naaberhammast tõusevad ilma suurema jõupingutuseta lehest eemale nii palju, et nende seespoolsete hammaste tipud tõusevad lehe servaga ühele joonele, on pingutus täpselt paras. Liiga pingul kett on jäik ega tule nii palju eemale. Kui seespoolsete hammaste tippude ja lehe vahele jääb juba pilu, on kett lõtv. Kogenud mees määrab kindlasti ka tunde järgi kõik ära. Endal on oma sae hääl nii tuttav, et kui sõber sellega eemal lõikab, ütlen hääle järgi ära, kui midagi nihu hakkab minema.
Pingutuse õpetus täitsa õige. Vastu vaidlen vaid eelmisele väitjale, kes ütleb, et bensasaemehed ketti ei viitsi teritada.....Big Grin
Nüri kett hakkab kõige enne saemehe närvide peale, seejärel vast latile/ketile/bensukulule, kõige viimasena puu-peale Wink
Jah jonsu latt on 24.Ja sthiilid ostis äiapapa stokkeri soovitusel,et laasimiseks väga head.Üks on ahjust juba läbi käinud ja teine on papkasti sees molekulineda remondi mees ütles,et mingi 150 euro eest remont aga ainult kevadel mõne õunapuu okste lõikamiseks.Kettide kohda ei oska midagi tarka ölda aga mingi aeg kulus neid kõvasti rohkem.Nüüd on okei
kellel on kogemusi ja mida arvatakse teatakse selliseset asjast nagu ryobi one+ seeria akutööriistad
https://www.google.ee/search?q=ryobi+one...80&bih=695

tean et on makita, bosch, metabo, milwaukee, hilti jne.

aga pole erilist infot jõudnud talletada ryobist
pakutakse tervet seeriat tööriistu mis kõik ühe tüübi akude pealt käivad
poes katsudes ei osanud miskit halba arvata.
(04-08-2003, 22:19 PM)hulgus (anno 2003) Kirjutas: [ -> ]pluss poolele kannaks juba eelpool mainitud Husqarna ja Stihli tooted,
Tööriistadest Biltema , selle raha eest üle prahi. Sel ajal kui veel Biltema Eestis alustas, sai soetatud nii padruni, kui ka muid komplekte. Ainuke viga et ära kipuvad kaduma. Mis alles need terved, ka padruni \"kärr\". eriliselt head olid poolsilmus võtmed (torude jaoks)
Boshi roheline drell kestab juba 11 aastat Smile

Husqarnad on vahepeal omanikke vahetanud, Stihl (260) kestab, üks (170) juurde soetatud. Ei kaeba, kuigi karbussi membraani remontimine eeldas 2x meistri juures käimist ja nööre läheb.
Biltema asjad siiani alles, ja Boschi roheline (amatööri) drell tähistas 21. sünnipäeva, saavad juba järgmise põlvkonna käes valu. Boschil ainult toitejuhe ja padrun vahetatud, tea kas läheks garantii alla?

(18-04-2004, 23:05 PM)hulgus (anno 2004) Kirjutas: [ -> ]Kisub natuke teemaväliseks kuid siiski tööriistast...
peaaegu 4 aastat on igapäevases kasutuses olnud N.6310...

See on nüüd koht, kus vannuks ennast maapõhja ja veel natuke edasi.
Läksin ajaga kaasa ja pea 8 aastase kasutuse järel ostsin uuema ja moodsama, ikka Nokkija,... lagunes ära raip, 3x garantiis, siis veel üks ja veel... aga üle aasta pooleteise ei ole ükski pidanud. Kui juba nädal vana asi tagasi peab minema, siis on miskit s---ti, tehku paremb kumbikuid edasi...
(11-12-2013, 23:46 PM)MeelisV Kirjutas: [ -> ]kellel on kogemusi ja mida arvatakse teatakse selliseset asjast nagu ryobi one+ seeria akutööriistad
https://www.google.ee/search?q=ryobi+one...80&bih=695

tean et on makita, bosch, metabo, milwaukee, hilti jne.

aga pole erilist infot jõudnud talletada ryobist
pakutakse tervet seeriat tööriistu mis kõik ühe tüübi akude pealt käivad
poes katsudes ei osanud miskit halba arvata.
Mul pole küll spetsiifiliselt selle one+ seeriaga kogemust aga nende kollaste Ryobidega küll. Mina olen Ryobit 2x ostnud ja 2x tillist tõmmata saanud. Esimene kord ostsin ketassae. Vaatasin kas võtta 125eur Makita või 80eur Ryobi. Kuna taskus pakitses 50 eurine kinkekaart, mida ma siis laiaks lööma läksin, tundus Ryobi võrreldes makitaga ilmaeest kätte tulev. Igatahes oli see hale tüng. Ketas ei kannatanud kriitikat, saag ise oli suht raske ja halvasti tasakaalus. Paksemat planku lastes vänderdas lõikejoon nagu seak*si. Tagatipuks pudenes üks reguleerkruvi peaaegu kohe küljest. Kunagi Makitaga palgatööd tehes sai üles näidanud suurt osavust sellise riistaga toimetades, nüüd Ryobiga, seevastu oli töö vaevaline ja kehv.
Teine tüng oli taldlihvijaga. Poes katsudes tundus igati asjalik ja kindel. 50 eurine hind tekitas samuti pettekujutelmi kvaliteedist. Igatahes jooksis sellel talla laager kokku peale mõnda kasutuskorda. Kuna oli nädalavahetus, siis remointisin selle ise ära. Seda siis ainult selleks, et saaks jälle vihastada, kui liivapaberit hoidev kinnitus ära murdus...
(12-12-2013, 15:54 PM)karel Kirjutas: [ -> ]
(11-12-2013, 23:46 PM)MeelisV Kirjutas: [ -> ]kellel on kogemusi ja mida arvatakse teatakse selliseset asjast nagu ryobi one+ seeria akutööriistad
https://www.google.ee/search?q=ryobi+one...80&bih=695

tean et on makita, bosch, metabo, milwaukee, hilti jne.

aga pole erilist infot jõudnud talletada ryobist
pakutakse tervet seeriat tööriistu mis kõik ühe tüübi akude pealt käivad
poes katsudes ei osanud miskit halba arvata.
Mul pole küll spetsiifiliselt selle one+ seeriaga kogemust aga nende kollaste Ryobidega küll. Mina olen Ryobit 2x ostnud ja 2x tillist tõmmata saanud. Esimene kord ostsin ketassae. Vaatasin kas võtta 125eur Makita või 80eur Ryobi. Kuna taskus pakitses 50 eurine kinkekaart, mida ma siis laiaks lööma läksin, tundus Ryobi võrreldes makitaga ilmaeest kätte tulev. Igatahes oli see hale tüng. Ketas ei kannatanud kriitikat, saag ise oli suht raske ja halvasti tasakaalus. Paksemat planku lastes vänderdas lõikejoon nagu seak*si. Tagatipuks pudenes üks reguleerkruvi peaaegu kohe küljest. Kunagi Makitaga palgatööd tehes sai üles näidanud suurt osavust sellise riistaga toimetades, nüüd Ryobiga, seevastu oli töö vaevaline ja kehv.
Teine tüng oli taldlihvijaga. Poes katsudes tundus igati asjalik ja kindel. 50 eurine hind tekitas samuti pettekujutelmi kvaliteedist. Igatahes jooksis sellel talla laager kokku peale mõnda kasutuskorda. Kuna oli nädalavahetus, siis remointisin selle ise ära. Seda siis ainult selleks, et saaks jälle vihastada, kui liivapaberit hoidev kinnitus ära murdus...

hea teada ja kogemused siiski ka need
ehk veel kellegil miskit kosta
hetkel kasutuses vanad makitad ja mingil hetkel saab nende elu otsa ja need kollased jäid korraks silma poes kolades.
ega ma makitast halba ei ütle midagi aga ringi peab kah vaatama
Ma otseselt Ryobi kohta ei tahaks midagi öelda, aga võrdlusmomendiks mainin sama kontseptsiooni ("mitu masinat ühe aku pealt") tööriistu:

Mul juba mõni aasta kasutusel Milwaukee V28 sarja akudrell. Ilgelt hea asi, laseb löögiga auku betooni sisse nagu miiljenki jne. (no OK, raske on küll, nii et lakke kipsi ei pane väga pikalt). Ostsin siis sama akuga käiva ketassae, et hea objektil saagida. Maksis rämedalt palju ja ausalt öeldes kasutusmugavus puudub: kumbki aku ei kesta seda võimsusetarvet, saag kõlbab vaid kitsa ja purukuiva tollise laua lõikamiseks. Vineer näiteks aitab ka koormust väga rakendamata 20cm lõike puhul aku tühjendada. jne.

Ehk loo moraal, akudrell on hea asi, aga muud aku pealt käivad tööriistad (a la relakas ja saag) on mõttekas ikkagi asendada juhtmega tööriistadega.
Seda akuga ketassaagi kasutatakse tavaliselt tuuletõkkeplaatide jms. pehme lõikamiseks.
(13-12-2013, 12:52 PM)UmxJ Kirjutas: [ -> ]...
Ehk loo moraal, akudrell on hea asi, aga muud aku pealt käivad tööriistad (a la relakas ja saag) on mõttekas ikkagi asendada juhtmega tööriistadega.

Võib olla on siin oma osa ka sellel, et need akud juba mõne aasta on toimetanud...

Akuriistade ühine häda: paak on väike...
mul ni Milwaukee kui ka Makita akukatega kogemus.
Jube ikaldus on kettaga riistad.
Kui tahaks vargile minna, siis ühe akuga tabalukku läbi ei lõika.
Puidu oma veel viletsam.
ja akudel ka vahe.
Vanad akud oilid veel, mis nad olid, aga Li-Ion ajastu tuli, siis läks päris hulluks.
Mõnedega ei saa isegi suuremaid kruve sisse keerata. Teeb nõka-nõka ja aku tühi.Sad
Neetimise abinõu!

Tere.
Vajadus neetida 4;5 ja 6mm raudneetidega erinevaid juppe. Kas on kellelgi selline tööriist, millega seda tööd teha; kas mingi käsipress või ???(haamer on olemas),haamriga neetides ei jää pead nii korralikud.Oleks huvi soetada selline tööriist või vähemalt pilte, milline välja näeb, või on kuskil kaubanduses saadaval? Kõik kogemused ja soovitused teretulnud.
Lehti: 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 41 42 43