automoto.ee foorumid

Tervist, kas kellelgi on laenata mõnede õllede vms eest hüdraulilist pumpa kolbide väljapumpamiseks suportist.

Üks 83'a 7ne BMW vaja pidurdama panna.

Soovitan kasutada "tavotipritsi". Otsik maha 10x1 keere, keerad suporti asemele ja ongi!

Terv. Veteran.

(27-03-2009, 15:36 PM)Veteran Kirjutas: [ -> ]Soovitan kasutada "tavotipritsi". Otsik maha 10x1 keere, keerad suporti asemele ja ongi!

Terv. Veteran.

Super! Nüüd võid endale ühe külma õlle avada. Saab järgi proovitud.

Mul on tehtud piduritoru jupist rehvipumba otsa käiv priboor selleks, aga jah, idee täpselt sama.

(27-03-2009, 16:28 PM)Jesper Kirjutas: [ -> ]Mul on tehtud piduritoru jupist rehvipumba otsa käiv priboor selleks, ...

Suruõhuga tulevad välja ainult väga kergelt kinni olevad kolvid. Kindlasti mitte näppe vahele panna. Ma panen vahele puutüki ja kui see kolb sealt ledab, siis on puutükil ümmargune jälg peal.
Tavotiprits andis vist kusagil 170 atti ja kolb tuleb väga vaikselt/ohutult välja. Ainult nati tülikas seda tavotti sealt puhastada.

Mis segab seda toimingut jalaga pedaalile pumbates teha? Kasutan seda meetodit pidevalt.

(27-03-2009, 23:49 PM)rollfix Kirjutas: [ -> ]Mis segab seda toimingut jalaga pedaalile pumbates teha? Kasutan seda meetodit pidevalt.

Kõvasti kinni kiilunuid kolbe sa nii küll kätte ei saa.

No ,,paar ,, pidurisadulat on ikka nende aastate jooksul toimetama pandud, nende hulgas tõelisi õudukaid. Aitab ka see, kui ülejäänud rataste voolikud lukustustangidega selleks hetkeks ,, pimedaks,, teha ja pidurivõimendiga autol pumpamist sooritada töötava mootoriga.

(27-03-2009, 23:49 PM)rollfix Kirjutas: [ -> ]Mis segab seda toimingut jalaga pedaalile pumbates teha? Kasutan seda meetodit pidevalt.

Mulle ei meeldi et pärast on kogu maa ja ilm pidurivedelikku täis, aga maitseasi rohkem.

Kahepoolse suportiga on veel see jama et kõigi siinkirjeldatud meetoditega saab kätte ainult ühe kolvi, mis tavaliselt pole see õige Tegelikult kõige õigem riistapuu on vastav tõmmits, aga mina pole meie kaubandusvõrgus sellist imeasja veel näinud.

Huvitav, kui lugeda neid vastuseid, siis tekib vägisi tunne, et see kolb mis eelpoolmainitud meetodeid (tavotiprits; lukustustang + töötava mootoriga pedaalivajutus) kasutades välja tuli, ei olnudki tegelikult kinni...


Minu kogemusel on selline töö alati lõppenud raskema variandiga: support pooleks, tolmukaitsed maha, kõvasti gaasilambiga kuuma - kolb lausa tumepunaseks, natuke pressid kolbi kruustangide vahel sissepoole, roostelahtistitega leotus, pisut kougid kõvade kruvikatega välja, uuesti leotus, pigistad taas kokku jne vähemalt 5 korda järjest, ...ja lõpuks saad kätte.

Pärast, muidugi, jooksed supportiga galvaanikasse (või klaaskuuli, kui on alu. support), paned uue kolvi ja remontkomplekti...

Aga vblla mul siiani lihtsalt sattunud vaid täiesti lootusetud juhtumid? (Dunlopi maailma esimesed ketaspiduri supportid ntx. (jaguaritel paigaldati), mis uuena maksavad päris palju....)

Tavaliselt jääb kolb kinni kusagil poolepealses asendis, siis tuleks väljajääv osa puhastada, määrida ja kolb natuke sissepoole koputada ja nüüd hakkab ta tavaliselt juba liikuma ja tuleb välja kasvõi kullinokkadega keerates ja väljapoole tõmmates samal ajal.Kui vaja ühe kindla kolbi kallal toimetada, siis tuleb selle kolbi juurest piduriklots eemaldada, toestada ketas, et teise poole kolb teda murdma ei hakkaks(kahepoolse süsteemiga sadula puhul) ja peale sisse koputamist tuleb ta välja piduripedaaliga pumbates.

No aru ma ei saa??? ,,Õli on ilm täis, taavetiprits, rehvipump, gaasilamp,, ja mida kõike veel.
Hullmaksil täiesti õigus, tavaliselt jäävad kolvid siis kinni kui : kas klotsid liialt kulunud ja kolb/kolvid ,,õues,, ,klotsid raamis kinni, sadula kelk/kelgud kinni, tolmukate/katted vigastatud või kuuma saanud. Kolb siis liialt väljas ja see pind laheb sodiseks ja rooste. Auguliseks söönud rooste mahanühkimine annab siis tulemust kui see pind rõngastihendini ei jõua. Muidu ,, sööb,, ta lihtsalt selle kummipinna ära ja siis saab lekkiva sadula. Mõistlik ikka paigaldada uus kolb ja rem. komplekt. Aga selleks ei pea küll sadulat ilmtingimata pooleks lammutama.
Siiani kõik kolvid ,,jalaga,, lahti saanud, topeltkolviga sadulale liikuvale või teisena ette võetavale klotsi vahele jätnud, piduriõli mingisse lännikusse püüdnud või ajalehti maas hoidnud( see õli kuivab m.s. üpris ruttu), siis sadul kruupingi vahele ja selle vahel ta töökorda seadnud. No mida siin keerulist on?
Ainukest jama olen tundnud ehk ainult PBR-i tolmukatete soonde saamisega kolbi sisse lükates. Frenkiti toodetega ei ole seda jama ka olnud.

Sul , rollfix, on, muidugi, õigus.
Seal ei olegi midagi keerulist.

Aga, osad tegelevad 40+ aastat vanade autodega, mis enne seismajäämist on ~20 aastat kusagil vedelenud...krt teab mis tingimustes...
Peapump on tihti nii mäda, et sealt ei tule enam ammu rõhuraasugi. Supportid on sageli samas seisus. (lõplikult kinniroostetanud või lihtsalt mädad...) Puudub sügav mõte peapump taastada, uued piduritorudtorud/voolikud paigaldada, pidurid õhutada ja siis looma kombel pumpama hakata, et supporte lahti saada...

Teised remondivad max. 20 a vanu igapäeva-autosid, mis aeg ajalt mingitki hooldust on saanud (pidurivedeliku vahetus ntx) ja sõidust tulles on loomulikult elustamisvõtted pisut teised...

Seega, no hard feelings, eksole.
Mis seisukorras kõnealune bemm on, nobody knows...

Sihukesega mina ei viitsiks üldse süvitsi tegeleda, ostaks uue taastatud suppordi ja asi unustatud. Niikuinii on seal veel 1000 asja, mis ei tööta ja millega tuleb tegeleda....

Okei puust ja punaseks:
Variant A - võtan neli sadulat maha, voolikud lahti, lauale ritta, olenevalt räpasuse astmest väike välispesu, voolik ükshaaval külge, pssht, pssht, pssht, pssht, tehtud.

Variant B - lähen ehituspoodi, ostan kahed lukustuvad tangid, otsin klaasipesuvedeliku kanistri, lõikan pooleks ja paigaldan sadula alla, ronin auto alla, paigaldan tangid, ronin välja, sadul maha, sätin midagi istmele, ronin rooli taha, sõtkun, tõstan kanistri edasi, ronin auto alla, paigaldan tangid, ronin välja, sadul maha, sõtkun, tõstan kanistri edasi, ronin auto alla, paigaldan tangid, ronin välja, sadul maha, sõtkun, tõstan kanistri edasi, ronin auto alla, paigaldan tangid, ronin välja, sadul maha, sõtkun, voolikud lahti, sadulad lauale ritta, olenevalt räpasuse astmest väike välispesu.

Et siis kumb see keeruline variant on?

See on täiesti maitseasi aga mulle meeldib asju rohkem laua peal teha ja vähem auto all, mõnega on vastupidi, kelle asi see lõppkokkuvõttes on?

No siis tuleb ikka A juurde jääda..........aga ,,Kogemus on kamm, mille elu kingib kiilaspäiseks jäänud inimesele. Judith Stern,,.

(28-03-2009, 21:12 PM)stihl Kirjutas: [ -> ]Seega, no hard feelings, eksole.
Mis seisukorras kõnealune bemm on, nobody knows...

Seisukord on (oli) üpris niru. 25 aastat on oma töö teinud, kuid tänaseks on auto liikuma saadud aga seismasaamisega veel probleem. Kuna näiteks esipidurite 4st kolvist rattakohta otsustab tihtipeale töötada ainult 2-3.

Miks vaeva näha? Oli ühe sõbra peretuttava auto, kelle soov oli veel oma kunagist lukskallimat liikumas näha, mitte metallikopa lõugade vahel.

Aga siit teemast sõtkumise asi sai kohe kõrvale jäetud. Liiga palju tööd ja selle jooksul saime lahti ainult 1 kolvi!!! Seega aeg siirduda mõne efektiivsema meetodi juurde. n: tavotiprits.

Vähemalt Mersu w115 esipiduritega ei tohi kinnijäänud kolbe seest väljapoole jõuga pressida, kindlalt peab enne kolvi liikuma (kas ringi või sisse) saama muidu murrab supportil tihendi välimise serva maha.

Head õngitsemist

Dad.

Määrdepritsiga on kindel värk,et kolvi kätte saad,kasutan seda varianti alati,sest ei viitsi hakata ennast vihastama ja jalgratast leiutama hakata.