Tervist,
Olen aru saanud, et tänapäeval tehakse kvaliteetautosid vaid valitud firmade poolt ning enamus üldtoodangust on kommertssaast, millede eluiga ulatub maksimaalselt 10 aastani. Kas on veel säilinud ka firmasid, kes teevad autosid sama kvaliteediga kui neid tehti paarkümmend aastat tagasi nt. Mercedese, Jaguari või Aston Martini kontsernide poolt? Või on tänapäeval tegemist eranditult kommertssaastaga? Milliseid autosid tänini käsitsi kokku lapitakse?
(30-03-2009, 15:46 PM)kivikuningas Kirjutas: [ -> ]ning enamus üldtoodangust on kommertssaast, millede eluiga ulatub maksimaalselt 10 aastani.
Jube hästi arvatud.
Kelle toodang tänapäeval nii KAUA kasutuses on, see on automaatselt hukkumisele määratud...
Juba 15a tagasi nad kirjutasid oma uksepostidele, et NEED AIRBÄGID KESTAVAD 10 aastat, PÄRAST SEDA NAD PLAHVATAVAD...
Jaapani autoturg, väidetavalt, orienteerub(s) täna(eile) juba sellele, et 4 aasta vanune auto on romu ja tuleb kohe üles sulatada...
Meie kõigi õnneks toimub ülemaailmne majanduslangus, mis paljudki asjad uuesti paika loksutab...
Tsitaat:Kas on veel säilinud ka firmasid, kes teevad autosid sama kvaliteediga kui neid tehti paarkümmend aastat tagasi nt. Mercedese, Jaguari või Aston Martini kontsernide poolt?
Kui uskuda autoajakirjandust, siis paarikümne aasta tagune Jaguarite ja Astonite kvaliteet ei kannatanud küll kriitikat. Aga see selleks.
Minu arvates on tänapäevaste autode lühikese eluea taga mitte kehv koostekvaliteet, vaid pigem see, et autod on muutunud nii keeruliseks, et kui midagigi juhtub, on juba odavam uus osta. Kui 20 aasta taguse Mercedese remondib oskaja ja vähem oskaja mees ka koduses garaaþis ära, siis uued, viimseni optimeeritud ja elektroonikat täis autod nõuavad spetsialisti kätt. Kuid spetsialist, teadagi, tahab raha saada... ja mitte vähe. Lisaks muidugi ei ole autode tarkvara ka kunagi veavaba, mis lisab omakorda probleeme ja vajadust spetsialisti järgi.
Ja siis võibki autoomanik leida end olukorrast, kus auto turuväärtus sõitvana on väiksem, kui eeldatav remondiarve...
Kümmekond aastat tagasi lugesin, et Soomes liikuvate sõiduautode keskmine vanus on 11 aatat. Tänapäeva autod on paljuski vastupidavamad kui 20-30 aastat tagasi. Mootor kestab kauem, roostekindlus on suurem. Elektroonikahädad vaevavad aga kõiki, Daciast Mercedeseni. Häirete põhjused on tihti tühised ja tobedad, näiteks logisevad ja niiskust kartvad pistikud. Totter, et suudetakse valmistatda suure roostekindlusega tsingitud keresid ja kauakestvaid keerukaid mootoreid, kuid pisemate vidinate konstrueerimisel näikse arvestatavat vaid võimalikult kiiret ja kerget paigaldamist - peoga plaksti paika ja käib küll.
Autode nn. kuntlik vanandamine leiutati juba 30-ndatel USA-s. Iga-aastased "mudelivahetused" (tegelikult vaid kerge kosmeetika) panid tarbijaid juba paari aasta vanust autot vanaks pidama. Tugevalt ja lihtsalt ehitatud "jänkiraud" kestab aga - fännide suureks rõõmuks - praeguseni. Jaapanlastel on juba ammu kombeks mudeleid iga nelja aasta tagant vahetada (ja see on ikka tegelik mudelivahetus, mitte kosmeetika), kuid ega autod selle ajaga veel läbi pole. Mis jaapanlastele liiga vana tundub, rändab välismaale ja kogu Kagu-Aasia, Venemaa idapoolne ots ja osa Aafrikast on täis pruugitud jaapanlasi, mis - tihti Jaan Tatika meetoditega remonditutena - veel aastaid liiguvad.
Käsitsitehtud kvaliteetautod on alati olnud ja on ka praegu luksuskaup, mis kättesaadav vaid vähestele.
Ei taha küll kõiges eelkõnelejaga nõustuda.. Pole need uued mootorid ja tehnika midagi nii töökindlaks ja pikaealiseks muutunud. Lagunevad ka need ja on ka tüüpvead erinevatel mudelitel. Värvimine ja roostekindlus on vast keskeltläbi tänu pulbervärvimisele, jms., parematel mudelitel tõesti suurem. Paranenud on määrdematerjalid, mis samuti kesvusele kaasa aitab..
Siiski, araks, et 80-90 aastate mootorid olid vähemalt sama vastupidavad..
sama siin, kuna teenin igapäevast leiba autojupi müügiga siis päris jubedaks kipub ikka asi minema (ka markidel mis ülemaalima kvaliteedi edetabeli tipus figureerivad) ehk mida uuemaks seda s.temaks asjad muutuvad. Kohati jääb mul mulje, et nn kvaliteetautode valmistamine lõppes 80-nendatel (no mõingad mudelid tulid veel 90-nendatesse üle) , see mis toimub aga praeguste, ca paari aastavanuste mudelitega, on minuarust päris õudne.
Muuseas käsitöö masinate ja kvaliteediga pole omavahel mingit seost, see on lihtsalt üks väike kiiks.
Olen kuulnud, et mönedele 4-5 aastat vanadele autodele, pole enam juppe saada. Peab see asi paika vöi on umblu?
(31-03-2009, 22:58 PM)muhfff Kirjutas: [ -> ]Kui 20 aasta taguse Mercedese remondib oskaja ja vähem oskaja mees ka koduses garaaþis ära, siis uued, viimseni optimeeritud ja elektroonikat täis autod nõuavad spetsialisti kätt.
Kui me räägime igapäeva- mitte hobiautodest, siis mis tähtsust seal on kas autot peab remontima kuvalda või arvutiga, ükski normaalne inimene (noh näiteks hambaarst) ei hakka seda nagunii kodus ise tegema, samamoodi nagu mina ei hakka endal kodus ise hambaid puurima. Või arvad et näiteks karpa spets tahab vähem raha saada kui diagnostik?
See efekt et "küll vanasti ikka tehti töökindlaid autosid" tuleneb sellest, et ebatöökindlad variandid on ammu pressi alla rännanud ning sõitma on jäänud töökindluse koorekiht.
Üldiselt tasub töökindla auto leidmiseks tutvuda Saksamaal välja antavate TÜV-i ja Dekra raportitega. Need näitavad selgelt ära vigade hulga 100 auto kohta, seda erinevates valdkondades (pidurid, kere, elektrisüsteem jne). Raport tuleb igal kevadel (ka nüüd on juba väljas).
A.
(02-04-2009, 10:29 AM)Aspelund Kirjutas: [ -> ]Üldiselt tasub töökindla auto leidmiseks tutvuda Saksamaal välja antavate TÜV-i ja Dekra raportitega. Need näitavad selgelt ära vigade hulga 100 auto kohta, seda erinevates valdkondades (pidurid, kere, elektrisüsteem jne). Raport tuleb igal kevadel (ka nüüd on juba väljas).
A.
kus neid raporteid leida võib?
Mina olen asjast nii aru saanud, et vanasti ehitati autosid nii, et iga mats pidi sellel ise elu sees hoidma ja kui enam endal pea ei jaganud, siis tuli mängi keegi mehaanik. Praegu aga käib asi nii, et omanik ostab auto ja sellega kaasa terve hunniku orjastavaid pabereid mis ei luba omanikul ise isegi mitte lambipirni vahetada. Miski läheb untsu, lähed esindusse. Onu teeb kastis krõpsti ja esitab lahkuses särava näoga kolmekohalise numbriga arve. Kui aga omanik, va loll, otsustab siiski "koonerdada" ja pirni ise ära vahetada, siis katkeb garantii ja kui miskit tõsist peaks juhtuma, siis võta aga taskust tengelpung ja maksa kõik oma taskust kinni. Ja sellest autotööstus elatubki.
Ja üks asi on ju veel. See kõik on absoluutselt hea asi, et kaasaegsed autod on hüperturvalised. Kümmesada turvapatja mis kõik kurat teab kust välja kargavad, pedaalid mis küljest kukuvad, rääkimata kokkupõrke energiat neelavast deformatsioonist. Reisijatel on suurem tõenäosus eluga pääseda. Aga auto läheb juba näiteks peale üsna tühist kokkupuudet aiapostiga mahakandmisele, sest taastada ei ole seda enam majanduslikult mõtet. Kõik me ju teame kui palju maksab ühe kaasaegse esitule vahetus. Siis ostab omanik uue auto. Vahet ei ole kas kindlustuse või oma rahadega, sest jõuab see ikka ühte kohta. Vabandan kui asi nüüd teemast mööda läks.
Ma isiklikult ei näe selles probleemi, näiteks vanasti parandas iga mees ka ise raadiot, aga kui mul mobiiltelefon või mikrolaineahi katki läheb siis selleks peab ikka väga suur lootusetus olema, et seal midagi ise parandama või tinutama hakata.
Sul oxygen on ikka vähemalt üks uuena ostetud auto oma nimel olnud, ma eeldan? Kui ei ole, siis ei saagi aru, miks uus auto ja "orjastavad lepingud" head on
arvatavasti olid nn "orjastavad lepingud" olemas ka varem (seda küll mujal maalimas, meil rabati end lihtsalt surnuks, et VAZ kätte saada) aga kuna ma olen viimased 10a igasugu autodega kokkupuutes olnud, siis uuemate autode mehaanika kavaliteet on ikka alla igasugust arvestust (elektroonikat ei saa võrrelda, kuna varem oli seda lihtsalt vähem) , jube s.ttad on ikka viimaseaja autod, järsult langeb just mingi 05-up aastate autode osas. See saksa kvaliteedihinnanag ei pea meil ilmselt paika, kuna teeolud on ikka hoopis teised.
(05-04-2009, 18:31 PM)Jesper Kirjutas: [ -> ]Sul oxygen on ikka vähemalt üks uuena ostetud auto oma nimel olnud, ma eeldan? Kui ei ole, siis ei saagi aru, miks uus auto ja "orjastavad lepingud" head on
Ma ei ütlegi, et nad halvad on. Kasutaja elu on ju jube lihtne sedamoodi. Lihtsalt tootjate peamine sissetulekuallikas ei ole enam masinate müük vaid nende hooldus. Selle pärast ma täitsa usun neid vandenõuteoreetikuid kes räägivad, et autodele ja seadmetele tänapäeval sihilikult kalasid sisse jäätakse, et inimene ikka asja uuendama ja hooldama peaks. See kõik muidugi jälle raha eest.
Noodsamad telefonid on hea näide. Nokia 5110 sain omal ajal endale nii, et see oli juba kellegi käes olnud 5 aastat. Minu käes oli ta 3 aastat mil ta välja vahetati, sest ei olnud enam popp. Kõik ülejäänud värvilised lutsud vaata, et 2 aastat vastu peavad. Praegune lulla sai ostetud vaevalt aasta tagasi ja praegu on juba teip abiks.
Ma olen mõelnud toda asja just selle nurga alt, et tehnika areng peaks võimaldama praegu toota autosid, mis kestaks isalt pojale sõna kõige otsesemas mõttes. Iga asi ju peaks progresseeruma nii, et ta muutuks aina paremaks. Aga miks see nii ei ole siis? Vastuse ütles vist oxygen juba ära.
Minu mõte on just käinud seda rada pidi, et Mersu ju tegi miljoniautosid: sõitsid ühe mootori kolm remonti läbi, teise mootori kolm remonti läbi ja natuke kolmandat ka ning siis avastasid, et näe, tagatiib on natuke roostene ning tagasilla juurest midagi kolksub. Juba ligi kolmkümmend aastat tagasi tehti selliseid autosid, millel ka kuuekohaline odomeeter viskas mingi aeg uue ringi ette, aga progress tundub olevat käinud kuidagi seda rada pidi, et üle 200 000 läheb kaunis vaevaliselt. Mis sellest, et materjale arendatakse kulumiskindlamaks, metallitehnoloogia võimaldab roostet ühe edukamalt eemal hoida ja saab kasvõi pistikuidki teha niiskuskindlatena. Aga mina küll ei näe seda võimalust, et ma ostaks uue auto ning sõidaks sellega näiteks 0.5M kilomeetrit maha, kusjuures kuludeks oleks piduriklotside ning õli vahetamine, mõnikord ka amordid ja rooliotsad. Omal küll otsesed kogemused puuduvad, aga mõned näited tutvuskonnast: Peugeot 307 - üks ilge elektroonikan***, küll kõiguvad pöörded, küll läheb üldse lolliks; Honda CR-V: 100 000 pealt põhimõtteliselt korraga starterivahetus + väga suur kogus sillapudinaid + veel midagi, igatahes kokku $$$ (mis võis olla, loomulikult, juhuste kokkusattumus); Seat Leon (2007. aasta oma): kui odokal oli 400 km ees, siis mootorivahetus.
Teine mõte on mul veel tulnud. Müügihind peaks ju näitama enam-vähem seda, kui palju on konkreetsesse esemesse tarbimisväärtust järgi jäänud. Huvitav, kas tõesti on siis 100 000 sõitnud 2002. aasta liisingujunnist sama palju järel kui 1990. aasta mõnest sakslasest? Aga no ju vist siis...
Muuseas, siin on erinevaid inimesi koos, sekka kindlasti mõni, kes sõidab ringi mõne kuudiga a la MB Sprinter. Kas ainult mulle on silma hakanud, et mida uuem pakibuss, seda roostelembesem ta on? Tänaval vaadates on juba 2006. aasta isenditel rooste uksenurkades, samas peaks just tarbesõidukite puhul kõige tähtsam olema vastupidavus.
Aga jah, mis siin ikka vinguda, iga üks vaatab, kuidas parem on hakkama saada. Ja kui praegused pakutavad sõidukid ei meeldi millegi pärast, siis tuleb kas sõita mõne vanemaga või ehitada ise üks korralik igiliikur. Samuti saab ise ka üht-teist ära teha, et kui tahes uus või vana sõiduk paremini kestaks.