automoto.ee foorumid

Kas on teadjamaid foorumlasi, kes valgustaks veidi kahetaktilise mootori sisselaske klapist, kas on kuskil jooniseid, kus see oleks kasutusel ja kas keegi on püüdnud sellist klappi aretada NL aegsetele masinatele, tean, et näiteks 90-ndate aastate Muravei-l peaks see juba tehasest olema.

Paar pilti netist:


Selline ta välja näeb:


Vene masinate kohta ei tea pajatada, aga 500 Cþ-il, mida retro krossikorvidel pruugitakse on enamusel klapp vahel. Kasu kohta niipalju, et kes on juba klapiga sõitnud, see enam ilma klapita mootorit ei taha.

Siin ka natukene juttu kuidas klapp võrrile teha:
http://www.hot.ee/saaseracing/reedvalve.htm

Ei viitsinud väga tuhlata ja uurida aga äkki keegi ütleb nende klapilabade eluea kah? Et kui otsa saab, siis lendab karterisse ja sealt...

Uuematel Voshod3M-del oli vist ka see klapp?

Tegin siin väikese eksperimendi, pannes Iz-i mootorile husqvarna Reed valve-i.
Esiteks tuli teha vahesein mille tegin alumiiniumist, teise vaheseina tegin bakeliidist. Kuna Husqvarna sisselaskeklapp oli igatpidi möötmetelt suurem, pidi Reed valve-ist minema sujuv üleminek silindrini.
Uue karburaatori peaks saama millalgi, kuna originaal karpa ei sobi kinnituste poolest ja arvatavasti jääb ressursi poolest väheks.
Eks tegu ole eksperimendiga ja loodetavasti saab sealt jõudu juurde..

Pilte näeb siit
http://minupildid.ee/main.php/users/Akyl...eed+Valve/

Kas keegi oskab õelda midagi kolvikaela kohta, kas peaks sinna sisse tegema augu nagu alumistel piltidel.
Võibolla peab tegema sellise augu kolvi nagu on näha nendel piltidel
http://static2.nagi.ee/i/p/377/73/094432...8e_l.jpg/1
http://static2.nagi.ee/i/p/377/73/094432...66_l.jpg/1

Kui keegi oskab midagi selle kohta õelda siis andke teada.

Sa oled tööpõhimõtted veidi segi ajanud. Lehtklappe saab kasutada nii sega- kui otsejaotuse põhimõttel. Otsejaotus tähendab, et küttesegu suunatakse läbi klapi otse karterisse. Segajaotus on natuke hilisema aja aretis (esimesena võttis kasutusele Yamaha 60-ndate lõpus), kus kombineeritakse omavahel traditsioonilise kolvimantliga juhitava ja lehtklapiga juhitava sisselaske eelised.
See tähendab, et osalt juhitakse küttesegu sisselaset kolvimantli alaservaga ja teisalt kolvimantlis oleva avaga (augud on naistel). Teoorias peaks avama kolvimantel (ehk ava kolvimantlis) sisselaske hetk pärast ülevooluakende sulgumist, praktikas on õige faasi leidmine muidugi keerulisem.

Kui kütusesegu ei ole suunatud läbi klapi otse karterisse on kolvil ava kindlasti vaja, sest vastasel korral ei anna klapp erilist efekti.

Tänud teile! Eks ma vaatan ja arvutan välja kuhu ma sele ava tegema pean

Sellise klappi paigaldamisel oleks abiks raamat:
" Dvuhtaktnõe karburatornõe dvigateli vnutrennevo sgaranie" Moskva, Maðinostroenie 1990
Mille üheks autoriks on manalamees hr. R.Sillat

ava sai tehtud

Muidu kena,kuid ei maksa unustada miks tehakse laevade ja lennukite aknad
ümarad.
Mina jätaks ava tegemata ja lühendaks kolbi sisselaske poolt 12-14 mm.
See võimaldaks maha lõigata kergesti murduvad kolvi nurgad.
Veel oleks soovitav veenduda,et kolvi väljalõiked oleks ikka sama laiad ja kõrged kui ülevoolu avad.
Samuti võiks peale kolvisõrme rõngaste alla kolvile ja silindrile puurida avad,
mis avavad alumises surnud seisus kolvis olevale kuumale segule tee ülevoolukanalisse.
Paraneb kolvi jahutus ja sõrme õlitus.

Kolvile sai aken sisse tehtud, alguses küll kandiline kuid konstruktsiooni tugevust silmas pidades tegin selle ovaalseks (tänud 2715). Lisaks sai veel surveastet suurendatud. Et asja veel võimsamaks teha sai sisselaskeavasi suurendatud külgedele.
Niisiis, mootor on töökorras. Väike video ka.
http://www.vimeo.com/7395074

Kuna motikale on veel tulemas korralikud resonaatorid tekkis mul küsimus kas IZ-i väntvõll üldse talub sellist forsseeringut ära.

Avaldage arvamust. Pildimaterjali lisan hiljem.

Väntvõll peab vastu, kuid soovitav on kasutada invasõiduki mootori kepsulaagreid parema separaatori materjali tõttu.
Väntvõlli võiks 16mm pealt maha treida ja ka tekkiva karteri mahu rõngastega täita.Nõrgimaks lüliks selle mootori juures on kolb.Kui võimalik,siis võiks paisumispilule allapoole keevitusega punkti panna.Kindlasti peab kolbi kinnijooksmise vältimiseks külgedelt ümber sõrmeaugu 0.2-0,3mm peenemaks
viilima.Peale neid täiustusi,nii uskumatu kui see ka tundub käib see mootor kuni 8000 pööret.
Silindri parandamisest niipalju,et ülevoolukanal peab ülevalt kitsenema,et segu
kiirus pidevalt tõuseks.Mingil juhul ei tohi kolb olla ass akende alaäärest madalamal!Pigem olgu 0,2mm kõrgemal.Kolvipeal tuleks kumerus siledaks treida
nii,et keskele jääb 15mm puutumata pinda(segu ei keera nurgataha).Akende servadest tõmmatud sirged peaks kohtuma silindri tagaseinas,et segul oleks kindel suund ja juga ei hajuks.Väljalaske kõrgust suurendada ei soovita,kuid laiust küll.Ülevooluakent ei saa samuti eriti suurendada,sest siis ei saa enam kanalit ahenevana kujundada.Segujoale üle 3 kraadi tõusu anda ei tohi,sest siis jäävad kolvi peale heitgaasid.Uuemal ajal antakse ülaservale isegi väike
langus,et segu hakkaks kolvi pealt üles tõusma ja ei tekiks keeriseid.
Summuti koonus peaks hakkama kohe peale silindrit ja leegitorudest tuleks
loobuda.
Peale neid täiustusi liigub see ratas ikka uskumatult edasi ja sama mahuga
Cz ei pakkunud konkurentsi.Krossirajal sai takistuseks mootori suur kaal ja mõõdud.Seepärast mindigi Planeta spordi peale üle.
Inimene,kellel oli üks paremini liikuvaid Iz tüüpi rattaid on kindlasti nõus lähemalt asjast lähemalt rääkima.Tel.53450328

Tänud 2715, sain palju targemaks. Arvan, et proovin kunagi kindlasti väntvõlli treimist.
Praegusel mootoril on peal Invaliidiauto silinder. Kuulsin, et Invaliidiauto silinder omab originaalis suuremaid aknaid kui mootorratta versiooni silinder, on see tõsi ?

(04-11-2009, 20:26 PM)siniraag Kirjutas: [ -> ]Tänud 2715, sain palju targemaks. Arvan, et proovin kunagi kindlasti väntvõlli treimist.
Praegusel mootoril on peal Invaliidiauto silinder. Kuulsin, et Invaliidiauto silinder omab originaalis suuremaid aknaid kui mootorratta versiooni silinder, on see tõsi ?

Sai uuritud ja invaauto silinder on täiesti tavaline Planeta silinder.
Tänapäeval siiski soovitaks kasutada 1 summutiga silindrit,kuna summuti tegemisega tööd vähem ja lihtsam arvutada.
Tekkis veel küsimus,et milline on süüde?
Kontaktsüütega pole suurematel pööretel midagi head loota,sest nukkmuhv on
väntvõlli laagrist kaugel ja vibratsioon muudab süütemomendi nii juhuslikuks,et
stroposkoop üle 4000 pöörde enam süütemomendi suure muutumise tõttu näitu ei anna.Sobivaks võiks lugeda Delta ja uuema Minski kontaktivaba süüdet.

Projekt on juba palju kaugemale jõudnud. Peal uus Ikovi karburaator (pärit CZ 125-e pealt) ja sai ka tehtud resonaatorid.
Video ka.
http://www.youtube.com/watch?v=-9VSrDVy_Ac

Häälest ütleks, et väntvõll treimata?Ilma koormuseta tuuritamine pole mootorile hea.

Häälest ütleks et kuidagi uimane tundub...gaasi andes läheb aeglaselt pöördesse. Aga võib-olla see ongi Iz eripära.

Paar küsimust oleks ?



Väntvõlli võiks 16mm pealt maha treida ja ka tekkiva karteri mahu rõngastega täita.
>Kas rõngad alumiiniumist või teisest materjalist ja kuidas rõngad kinnitada ?

Samuti võiks peale kolvisõrme rõngaste alla kolvile ja silindrile puurida avad,
mis avavad alumises surnud seisus kolvis olevale kuumale segule tee ülevoolukanalisse.
Paraneb kolvi jahutus ja sõrme õlitus
>Kui suure puuriga puurida ava ?

Väntvõlli võiks 16mm pealt maha treida ja ka tekkiva karteri mahu rõngastega täita.
>Kas Võib täita sama paksu rõngaga kui maha treitaksse ? Ehk siis 25-9=16 ( rõngas 9või 8 mm ) Ja mis materjalist ning neid 2 tükki kummagile poole ?

Kõigepealt tuleb karteri pooled seest üle treida, sest muidu ei sobi sinna ükski rõngas.Treimiseks pannakse karteri pool laagriavast punni otsa ja lastakse üle.
Nüüd saab väntvõlli maha treida ja siis selgub rõnga paksus.Kavalam on kasutada ainult ühte rõngast ja rõngas kinnitatakse ainult ühe mootoripoole külge kruvidega väljastpoolt.Rõngas on kaval jätta pealt 0,5 mm suurem et ta liibuks vastu karterit.
Treida saab muide ainult vana tüüpi väntvõlli, sest uuel on tasakaalustusavad
peaaegu välisservas.
Avadest on ka 8mm avast suur abi.
Tänapäeva keevitustehnika areng lubab ka kolvipilu alt punktiga kinni panna ja kolb kestab kauem kui plaan kasutada üle 6500 pöörde.