automoto.ee foorumid

Seoses Voshod 3M mootori remondiga on tekkinud mõned küsimused.

1) millisest materjalist ja kui paks peaks olema karteripoolte vaheline tihend, silindri ja karteri vaheline ning silindrikaane alune tihend. Mul on mingi u. 1 mm paksune sinist värvi tihendimaterjal (nagu paraniit, võibolla ongi), kui vastuväiteid pole, siis teeksin sellest.
2) kas väntvõlli simmeri tihendid käivad mõlemal pool ühte pidi (vedruga pool väntvõlli poole)? Asi selles, et ühte vana mootorit lahti võttes nägin, et geneka pool oli tihend vedrupoolega väntvõlli poole, aga siduripoolel (kahe laagri vahel) oli see vedrupool siduri poolele suunatud. Kuna on vana mootor ja arvatavasti on varem lahti kistud, siis ma ei saa kindel olla, et need tihendid pole sinna valesti pandud. Loogika ütleks mulle, et vedrupool peaks olema suunatud survepoolele e. väntvõlli poole ja niimoodi mõlemal pool?

Tihendid peaksid ikka poest ostma. Kloostrimetsas peaksid nad olema 60-80eeki. Originaal komplekt

Simmeritega ausalt pean tunnistama, et ei ole kohanud masinat millel oleksid nad "tagurpidi" st tavaliselt on nad ikkagi sile pool kirjadega väljapoole ja rõngas sissepoole (väntvõlli poole) millegipärast usun, et sinumasinale oldi ka valesti pandud varem.

Minule on see seletus nii meelde jäänud: vedrurõngaga pool käib surve poole. Ehk siis väntvõlli poole jääb vedrurõnga poolne tihendi külg. Ma olen kõiki tihendeid nii sisse ladunud ja siiani on need asjad ka kõik töötanud.

Ok, kuigi pole Tallinna inimene (vahel siiski satun sinna), uurin sellest motopoest tihendite kohta.
Nii mulle tundus jah vana mootorit lammutades, et see vasakpoolne simmer oli valet pidi, kahjuks enda nö. õige mootori lahti võtmist (eelmise aasta suvel) enam ei mäleta. Igatahes panin ka vasakpoolse (selle, mis kahe laagri vahel on) nii, et sile pool väljapoole ja vedruga pool väntvõlli poole, loodetavasti oligi siis õige.
Veel: mis te arvate kui suur vahe on kas panna väntvõll, millel on kepsu ülemises peas pronkspuks või panna laagriga variant. Puksiga on vanematel Voshodidel ja laagriga alates Voshod3-st vist (3M kindlasti). Asi selles, et laagriga jääb liialt loksuma (võibolla lihtsalt laager kulunud ja aitab uus laager kui ma selle saan kusagilt) olemasoleva uue sõrmega, aga mul neid väntvõlle mitu ja vaatasin et ühte puksiga võlli sisse istus sõrm juba enam-vähem (siiski mitte nii nagu võiks, aga kui ma ei leia võimalust puksi vahetada, siis pean seda kasutama). Ei ole kaalunud, aga võibolla on puksiga ja laagriga võllid ka erineva kaaluga, aga see ei tohiks midagi olulist teha? Või siiski?

Tere.Aitäh meenutamast lapsepõlve.Asi nimelt selles,et kunagi panin ka selle tihendi valepidi ja käima saades oli mu KOVROVETS tõeline tossumasin,kuna õli satub vändaruumi.Kui lavaðõud plaanis ei ole siis ikka vedruga survepoole.

(13-04-2009, 16:36 PM)veix__ Kirjutas: [ -> ]Veel: mis te arvate kui suur vahe on kas panna väntvõll, millel on kepsu ülemises peas pronkspuks või panna laagriga variant. Puksiga on vanematel Voshodidel ja laagriga alates Voshod3-st vist (3M kindlasti). Asi selles, et laagriga jääb liialt loksuma (võibolla lihtsalt laager kulunud ja aitab uus laager kui ma selle saan kusagilt) olemasoleva uue sõrmega, aga mul neid väntvõlle mitu ja vaatasin et ühte puksiga võlli sisse istus sõrm juba enam-vähem (siiski mitte nii nagu võiks, aga kui ma ei leia võimalust puksi vahetada, siis pean seda kasutama). Ei ole kaalunud, aga võibolla on puksiga ja laagriga võllid ka erineva kaaluga, aga see ei tohiks midagi olulist teha? Või siiski?

Sai siin pool aastat tagasi ise ka selle teemaga vaieldud. Tulemus oli selline. Kui on võimalik siis kasuta nõelu (kui nõelad on originaalis ) Nõelte asemel võib kasutada ka pronkspuksi. (kuid siis pead õlituse kuidagi tekitama....
Vastupidi ei soovitata. St kui on puks ja siis soovid panna nõelu. Väidetaalt on kepsusilm ülevalt teistmoodi karastatud, ja tulemusena sööksid nõelad silma "ribadeks".
Nõelte asemel puks aga jälle on minusilmis taandareng tagasi.

Ostsin uue nõellaagri ära, homme-ülehomme paistab kas sellega kaob lõtk ära. Kuigi ma hästi ei usu, et see vana laager nüüd nii kulunud saab olla võrreldes uuega, et lõtk päris ära kaob. Sõrm on uus. Kuigi jah oleneb mitmenda remondi oma on (sõrmed ikka vist on remontmõõtudega?)
Ostsin ka karteripoolte vahele, silindri alla, siduripoolse kaane vahele ja karburaatori tihnedid, selline komplekt oli müügil. Huvi pärast mõõtsin ära paksuse, kõik tihendid olid 0,5 mm. Omal mul on 0,4 mm paraniiti, sellest saab ka ehk vajadusel teha, paksuse vahe väga suur pole.
Samas minu mäletamist mööda enne oli silindri all mingi ise tehtud paksem tihend. Nüüd kui selle õhukese 0,5 mm panen, siis tekib üks väike pobleem: silinder langeb veidi allapoole ja seega kolb silindris tõuseb. Kuna silindri üleval osas on ülemise kolvirõnga poolt tekitatud väike rant siis hakkaks ülemine kolvirõngas sinna vastu käima ja võib äkki halvemal juhul purunedagi. Arvatavasti peaks siis selle randi maha võtma. Ma kardan, et seda tavaliste koduste vahenditega (viilid, liivapaber...) hästi teha ei saa.

Jah, isegi uue laagriga jäi lõtk liiga suur. Samas ka märkasin, et selle väntvõlli hooratta küljepeal on väike pragu, niikuinii ei oleks saanud seda panna :o Lammutasin ühe vana mootori laiali, kus oli puksiga väntvõll ning panin selle. Samas natuke kahtlane oli see, et puks oli pesas pöördunud, õlituse augud olid umbes augu diameetri võrra paigast nihkunud. Ei tea kas see oli kõige parem mõte, aga läbi olemasolevate kepsu sees olevate aukude puurisin puksile uued augud.
Panin algul karteripooled selle nö originaalse 0,5 mm tihendiga kokku, aga siis pigistas käigukastis võlli liiga kokku, ei jõudnud pööratagi. Käigukastist ei olnud enam midagi ära ka võtta mis võiks aidata (seibe vms), panin siis ise tehtud 0,4 mm tihendi veel lisaks, kokku seega 1 mm. Siis jäi hästi täpselt, veohammasratta poolt katsudes vaevu tuntav külglõtk.
Silindri ülaosast selle randi lihvisin maha kasutades drelli otsa käivat lamellidega (liivapaberist) ketast, pärast lihvisin järjest peenemate liivapaberitega käsitsi üle.
Megaimelik asi oli see, et kui selle (juba teise) vana pooliku mootori lahti kiskusin, siis ka sellel oli vasakpoolne simmer vedrupoolega väljapoole. Kuna mõlemad mootorid on ühest kohast (sama inimese käest) pärit, siis võibolla ta oli need mõlemad kunagi lahti kiskunud ja niimoodi kokku pannud. Või on äkki ikkagi mingi hea põhjus, miks see tihend nii peabki olema?

Tihendi vedruga poole väljapoole panekul võiks olla see mõte,et siis ei tõmba
käigukastist vaakumiga õli sisse.
Väike küttesegu sattumine õlisse pole nii kriitiline.
Üldiselt on enamusel vene ratastel kas 2 poolega tihendid või 2 tihendit.

Samas jällegi vähemalt 3M-l (vist ka vanematel) käib käigukasti ja õhupuhasti vahel voolik. Selle eesmärgiks suudan välja mõelda 2 varianti:
1) käigukastis alarõhu tekitamine, et "valeti pidi" oleva simmeri vahelt käigukasti sattuv ülerõhk ja kütuse aurud/udu ära imeda
2) käigukastis alarõhu tekitamine, et "õiget pidi" oleva simmeri vahelt õli käigukastist karterisse ei imetaks

2. peaks vast ikka õige olema?

Minu teada on selle augu näol tegemist rõhutasandiga mis ei lase su "vaso" käigukasti hammasrataste poolt tekitataval rõhul käigukasti enda tihendeid välja suruda. Tänu sellele omakorda ei jookse käigukast kokku. Vähemalt muudel asjadel olen nagu sellist lähenemist kohanud. Võib-olla ka eksin - eks targemad parandavad.

Lugesin selle nüüd siin uuesti üle ja kasutades seda poppi ja noortepärast keelekasutust: mul sikutas see teema praegu kaabli ketsi alla kinni

Hästi ei usu, et need käigukasti hammasrattad (ja ka sidur) mingit rõhku seal tekitavad.
Nädalavahetusel saab siis näha kas ja millist häält mootor teeb. Eelmisel nädalavahetusel sain mootori kokku, aga polnud aega karbussi külge panna ja mootorit peale tõsta. Mida siis täpsemalt mootoriga tegin?
Kõigepealt võtsin täiesti lahti, kõik laagrid ja simmerid välja, ainult paljad karteripooled jäid. Kõik laagrid ja simmerid panin uued. Väntvõll läks siis ühe vana mootori seest (ülemises peas pronkspuksiga), sest vana oli omadega läbi. Kolb, sõrm ja rõngad uued. Silinder siiski vana (aga see on tegelikult üsna hea), ainult randi lihvisin ära.
Karburaatori jaoks ostsin eelmine aasta remondikomplekti. Vahetasin kõik need asjad ära. Tegelikult see komplekt oli K65B jaoks, aga mul oli vist K62B vms. Algul oli düüsiks 190, seal remondikomplektis oli 200. Eks näis kuidas toimib. Alati saan ka uuesti ümber vahetada.
Asjad mis natuke kripeldama jäid:
1) väntvõlli laagrikael oli geneka poolt veidi kulunud, laager läks liiga lõdvalt peale. On oht, et võll võib hakata laagri sees pöörlema
2) väntvõllil oli algul kepsu ülemise pea puks paigast nihkunud (õlituse augud). Puurisin küll uued augud, aga on siiski oht, et võib veel paigast nihkuda
3) algul (enne õlituse aukude uuesti puurimist) jäi kolvisõrm kepsu sees väikese lõtkuga, aga peale puurimist väikese (paraja) pinguga. See väike ping on muidugi hea, aga ma arvan et see on ainult ajutine, puuritud kohtade ümbrus võibolla kaardus veidi sissepoole (puurimise randid küll viilisin ära) ja need kohad hoiavad sõrme tihkemalt. Peale mõningast töötamist arvatavasti need kohad enam sõrme pingu all ei hoia ja jääb väike lõtk.
4) Kirjade järgi peaks kolvirõngaste lukupilu olema 0,2-0,4 mm, kusjuures ülemisel suurem (võiks siis arvata et ülemisel peaks olema sinna 0,4 kanti, vähemalt 0,35). Praegu jäi mõlemal 0,2-0,25 mm (see on siis ikka mõõdetud silindri kõige kitsamast kohast ehk see on minimaalne pilu). Ma loodan et sellest probleemi ei ole, esimeste ettevaatlike sõitude ajal püüan teha tihti pause ja vahepeal mootorit jahutada, ju ta algul sissetöötamise ajal kulub kiiresti veidi suuremaks.

Algul küll mõtlesin, et ostaks ka väntvõlli ja silindri uued, aga hakkas rahast kahju. See tsikkel on pealegi ametlikult mu sõbra oma, ma ainult kasutan seda. Põhimõtteliselt ta muidugi seda tagasi ei taha (omal bike), aga ikkagi sisse pandud raha ma kuidagi tagasi ei saa (tsiklit ära müüa ei saa). Ei hakanud siis jah päris uut mootorit ehitama (ma usun ka et praegu müüdavate juppide kvaliteet ei ole see, mis originaalis oli: silindrid, kolvid, väntvõll...) ja olen rahul kui selle ja võibolla ka järgmise aasta sellega ära sõita saan. Loodan et siis on võimalik veidi parem tsikkel osta, selline millega sõidurõõmu natuke rohkem ja remondirõõmu vähem ja julgeks ka pikemaid otsi ette võtta ning jõuaks ka kahte inimest (ma ise juba 100 kg ja tsikli kandevõimeks on märgitud 155 kg, teise inimese jaoks jääb vaid 55 kg järgi ) normaalselt vedada.

(20-04-2009, 16:37 PM)gruppen Kirjutas: [ -> ]Minu teada on selle augu näol tegemist rõhutasandiga mis ei lase su "vaso" käigukasti hammasrataste poolt tekitataval rõhul käigukasti enda tihendeid välja suruda. Tänu sellele omakorda ei jookse käigukast kokku. Vähemalt muudel asjadel olen nagu sellist lähenemist kohanud. Võib-olla ka eksin - eks targemad parandavad.

Lugesin selle nüüd siin uuesti üle ja kasutades seda poppi ja noortepärast keelekasutust: mul sikutas see teema praegu kaabli ketsi alla kinni

Jah põhimõtteliselt ongi. Eks ma hiljem otsin A.Palu piibli ülesse kuid meelde on jäänud,et käigukastis tekib rõhk seoses kuumenemisega ning see on vaja välja lasta muidu rikub tihendib või jumal teab mida.

Nüüdseks siis mootor käima aetud ja mõni proovisõit tehtud. Midagi on ikka mäda kusagil. Otseselt mootori mehhaanilise pealt nagu pole midagi näha. Tundub nagu säde ei oleks hea. Ei saanud hästi pihta milles asi. Seal ei saa ju muud reguleerida kui ainult magneti ja anduri vahelist pilu, mis peab 0,3 mm olema. Säde on kuidagi imelik ja tundub nagu jätaks sädeme pärast vahele mõnikord. Kui ühtlase koormusega sõita, siis hakkab hullult vahele jätma, gaasi andes olukord paraneb ja pöörded tõusevad, aga mingil maal nagu poob kinni ja võib hakata hoopis hoogu maha võtma. Jõudu absoluutselt ei ole ja max. kiirus u. 80 km/h. Ikkagi sama kala mis eelmisel aastal enne lahti võtmist oli.
Ühe teise juppideks oleva Voshodi pealt võtsin ja vahetasin ära süütepooli, süütejuhtme, generaatori (koos magnetiga). WTF? Ikka sama jama. Karburaatorisse panin remondikomplekti. Ei saa pihta milles asi. Silinder ei ole küll uus, kolb ja rõngad on. Lõtkud ei ole nii suured, et see võiks seda jama põhjustada. Mõtlesin, et äkki aja jooksul geneka magnet jääb nõrgemaks vms ja seetõttu ei anna enam head sädet? Süütehetk peaks paigas olema. Nagu aru olen saanud, säde tekib sel hetkel kui magneti pilu anduriga kohakuti läheb. 3 mm enne ÜSS-i on.