(16-04-2009, 22:19 PM)üks kaasfoorumlane Kirjutas: [ -> ]Ideed oodatud, kust hankida oma kahele sõiduriistale tagumisi logareid, kuna muda pidev väljauhtumine urgetest hakkab tüütuks muutuma.
Paneks siinkohal ühe kirja õhe
teise teooria, mis põhineb minu isiklikel kogemusel, vaatlustel ja ka
katsetel aastatel 1990 kuni 2009.
Logariga auto: muda koguneb samuti uuretesse, aga välja pesta seda ei saa, sest logar on ees. Läbi lombi sõitmine ka ei aita.
Logarit ära võtta pesemiseks, muidugi, ei viitsi.
Tiiva sisemistele servadele koguneb pikkamisi logari alla päris paks muda/tolmu kiht. Iga vihmase ilmaga vettib see "mudakäntsakas" läbi ja kuivab aeglaselt, sest õhk läbi ei käi. Hoides samal ajal tiiva all piisavat niiskuse kontsentratsiooni, mis juba tõsiselt aitab kaasa auto koobaste/sisetiibade mädanemisele....
Logarita auto: muda koguneb rattakoopasse, aga nii paksu kihti ei moodusta, kuna aeg-ajalt autot pestakse survepesuriga ja sõidetakse ka suure hooga läbi lombi (teeb sama välja).
Kui ilm on kuiv, kuivab mudakiht kiiresti tolmuks ja heal juhul kukub aukudes põrudes vähemaks ka, sest pole logarit, mis teda kinni hoiaks....
Kogu rattakoobas tuuldub paremini. Roostetamine aeglustub.
Panin kirja vaid selle, mis puudutab korrosiooni; mürateema ja põhjavärvi kulumine pideval kruusal sõitmisel on pisut teine asi.
Kokkuvõtteks: kui oma autost hoolite, ärge pange kunagi logareid. Eriti puudutab see uunikume...
Kui on tegemist uuema asjaga ja kasutusel tehase logarid, siis need hoidke korras ja terved, kuna tehas on need sinna pannud muudel, (mitte ainult korrosioonikaitse), põhjustel.
julgeksin vaielda vastu.
olen ise aastaid tegelenud roostetõrjega,samas paigaldanud ka autodele uusi tagalogareid.
autod käisid 3 a. tagant roostetõrje hoolduses.sealjuures võtsin alt sinna paigaldatud tagalogarid ja rattakoobas on tunduvalt puhtam.
asja mõte ongi selles,et kui paigaldada logarid ,siis peab neid aeg-ajalt alt võtma,tegema uuesti survepesu põhjale ja kus vaja-uuendada roostetõrjet.
meie kliima on selline et see soodustab auto põhja roostetamist.
kõige eeldus ongi siiski roostetõrje,mis tuleks teha autole võimalikult uuena.kui roostetamine on juba alanud,siis saab seda n.ö. pidurdada ,kuid protsess on juba käivitunud.
paigaldades vaid logarid,on effekt muidugi väiksem.kõige eeldus on siiski roostetõrje.
esirattakoobastega sama lugu. muda koguneb esilogari alumisse ossa-sinna kuhu kinnitub porilapakas.sedagi vaja aeg-ajalt lahti võtta ja ära pesta-puhastada.
paljud kindlasti mäletavad soomest toodud Ladasid,millel küll logarid alla pandud,kuid plekid läbi mädanenud.põhjus ongi selles,et omanik lasknud kunagi ammu teha roostetõrje ja paigaldatud logarid ja arvates et see on nüüd igavene.kuid hoolduses hiljem jätnud käimata.
tänapäeval paigaldab näit.ford taha n.ö. vildist/kangast tagalogareid.jah-need summutavad küll ideaalselt müra,kuid samas hoiavad hästi niiskust ja soola enda sees ja sobivad rohkem l-euroopa turule ,kus ei soolata teid.
Mina olen meie tingimustes logarite poolt, kui on pikalt maanteesõitu. Talvel ikka see saast, mis teedel on kulutab seda värvi ja mastiksi kihti ikka tugevalt. Loomulikult tuleb korra logarid aastas lahti lasta ja alt ära pesta. Kuna olen teinud vaatlusi iseenda autode juures, võin kindlalt väita, et meie tingimustes tasuvad logarid kindlasti ära. Üks auto hakkas alt roostetamismärke andma ikka päris varakult, võrreldes teisega, millel logarid all. Mõlemad sama marki autod. Üks juba 12 aastat pidevalt sõidus olnud ja nüüd hakkab rooste juba võimust võtma. Läbisõit aastas 40000. Kõige hullem muidugi see, kui soolasegune auto aetakse sooja garaazi, siis kuuled juba magades, kuidas roosteuss oma tööd teeb. Ka uuemad autod roostetavad, kuigi tsingitud kere. Lihtsalt tsink tuleb ka pikapeale maha(mõnedel see kiht ka imeõhuke). Korrosioonitõrje tegemine, aitab ikka ropult auto kere eluiga pikendada.
Eelkõige olekski huviorbiidis oma igapäevaliikur, mis ka talve näeb. Otseloomulikult tuleb logarialust paar korda aastas puhastada-kemiseerida, see on igati loogiline. Suve-hobisõiduk pigem satub vihmase ilmaga suhteliselt mudastele teedele ning oma omapärase konstruktsiooniga tagakoobaste tõttu (viimati sai kummaltki poolt stange vastast ca. 7-8 kg muda välja kougitud) korjab aplalt soppa urkesse, kust seda teps mitte väga lihtne eemaldada pole
Talve nägevate sõiduriistade puhul olen ikkagi rohkem täheldanud positiivseid külgi, kui aeg-ajalt raatsida ka koobast logari tagant kasida.
(17-04-2009, 09:50 AM)auk_ Kirjutas: [ -> ]Mina olen meie tingimustes logarite poolt, kui on pikalt maanteesõitu.
Unustasin pealkirja lisada, et minu jutt käib põhiliselt ikka
hobiautode kohta...nende, mida vahel harva garaaþist välja aetakse.
Põhiliselt suvel ja äärmusena ka talvel (P.Veski, krt, on selles tavaliselt süüdi...
) Nende kohta, mida reeglina on ise ehitatud, seega sa täpselt tead, mitu kihti krunti/värvi/keremastiksit/korrosioonitõrjet seal tiiva all on.
Igapäevasõidukitest (reeglina ikka kaasaegsed) , millega maanteel pikki otsi nühitakse ja talvel soolas ujutatakse, on mul suht savi...
Nad viivad turvaliselt punktist a punkti b ja ei enamat. Kui rooste hakkab välja paistma, siis kas viiakse garantiivärvimisse või müüakse maha ja ostetakse järgmine, mis ei roosteta....
Äärmisel juhul mõned väiksemad roostetõrje/värvitööd.
Mis aga puutub korrosioonitõrjesse, siis see on hoopis omaette ja pikem teema, mida ma käsitleks hoopis omaette edaspidi...
Noh, pole just päris see hobiauto kategooria mida Stihl mõtles, aga ma tõmbasin bemmil just mõni aeg tagasi tagumised tehase logarid lahti et vaadata mis karu kõhus on ja sealt tuli välja 2,5kg sodi (kaalusin täpselt ära, kuna õige kaal on minu rakenduses oluline). Samas roostet selle lasu all polnud, ilus puhas mastiks.
Võibolla pole mõtet ühe auto baasil järeldusi teha, aga minu arvamus kaldub sinnapoole et roostetamise seisukohalt on halvem variant kui ratta alt lenduv sodi mastiksi maha hõõrub. See, kui sinna aja jooksul natuke mingit jama koguneb, ei tee korralikult kaitstud plekile midagi. Selleks et kiviga pihta saada, ei pea kruusateele minemagi, suvel ikka parandatakse teid killustikuga ning kui hooaja jooksul koguneb viis-kuus tuhat kilti sõitu, siis satud ikka igale poole. Kui sõidud piirnevad suvise paarikümnekildise ringiga 1-2 korda kuus, siis pole ilmselt üldse vahet.
Aga noh praktilised kaalutlused tulevad mingi hetk ka mängu, originaale ma ei tea kas üldse on olemas ja mingi suva plastikuga ei viitsi eriti tuunida seal jne, seega ma olen Escorti puhul siiani ilma läbi ajanud.
Koobastest seni ei roosteta
Vene autodel on kõige probleemsem esikoobas ja seal tulede ümbrus.
volgale panin tehase alumiinium logarid, eelnevalt värvisin tiivad seest ja lasin kivi kaitsmega üle. Volgal logaril ees selline nokk, et sõiduajal nagu peaks tuulutama.?.
06-le plaanin ka ette panna logarid, et pori tulede ümber ei pääseks.
Tagumised koopad jäävad aga paljaks, sest seal ei ole nii palju õnarusi.
Isiklik kogemus on selline, et kui on logarid, millest tuul läbi käib, siis pole hullu, kui isegi iga aasta ei võta neid kontrolliks ära.Sellised tolmu kogunemise, märgumise ja pikalt kuivamise kohad muidugi on, kuid kui seal ei toimu hõõrdumist- kaitsekihi mahakulutamist, siis see nii ruttu ei mõju . Minu 16 a kogemus lada 02-ga, oli ta ekspordiks tehtud või ei, igatahes läks venemaa avarustesse plekkide poolest, kui uus.
Teema juurde tagasi tulles siis küsimus rohkem selles, kas hobiautole võib logarid panemata jätta? No nii ja naa, eelnenud jutu põhjal ütlen , et ega midagi hullu ei juhtu, kui nad all on.Ikkagi kindlam. Ja inimene ju laisk , tarvis järgmise projektiga tegeleda ja miks siis nii palju eelmisega jälle jännata!
Terv. Veteran.
Peale (KAVZ 3270) esimeste logarite (õigemini paigaldatud transportöörlindi) eemaldamist olen veendunud logarite vastane - logari ja tiiva kokkepuutekoht oli täiesti läbi roostetanud. Lihtsam on talvel sulailmadega koopaid seest pesta kui logareid eemaldada. Pealegi võrduks see bussi puhul sisuliselt esitiiva eemaldamist
83 aasta universaal MB l esimesed logarid eemaldades oli vaatepilt jube . Need kohad mis tavaliset ilma logariteta MB del on roostest puutumata sai sellel masinal näpuga läbi lükata .
Ma olen justkui täheldanud, et need logarid mis on oma olemuselt lihtsalt sirged (alu)plekitahvlid mis siis kumeraks väänatud ja ratta peale topitud, et need mäendavad väga ilusti ja kiiresti tiiva ära kokkupuute kohast. Korralikumat malli "kausi moodi" logaritega pole seda probleemi veel näinud, et tiibades probleeme oleks - keegi pole neid ka sealt kunagi hoolduseks eemaldanud vms. Nendel pole ka kinnituse juurest mingit roostet näinud. Karbid samal ajal olid/tegelikult küll on puudu praktiliselt. Eks see oleneb sõidetavast kohast (tee mis tahad - maal on küll sopane aga seda krdi soola ja muud mäendavat sodi pole ikka niipalju kui linnas) ja samuti ka sellest, et millest keegi kuskil tehases auto teinud on ja millega selle auto katnud. Ehk siis - see on kõik suhteline. Minu meelest.
Selge see , et "logar" mis servaga vastu poritiiva külge puutub ,hõõrub sealt kaitsva mastiksi ja värvikihi maha jne. Õige logar peab olema plastikust täpselt rattakoopa kuju jäljendav ning selle serv peab ulatuma poritiiva ääre alt veidi välja kaitsmaks poritiiva serva, kust tavaliselt roostetamine laieneb juba välisküljele.Ka peab see katma rattakoopa sees olevad paagi täite- ja tuulutustorud ja muud nurgatagused sopid. Siis on see logar, mis tõesti kaitseb.
Sellised transportöörilindiribad jm sarnane on tõepoolest ainult paksu pahandust tekitav.
Terv. Veteran.
Kinnitused on ka olulised, kui lasta lihtsalt suvalistesse plekkidesse augud sisse ja poltidega kinni, siis hõõrub vibratsiooniga sealt augu ümbert värvi/mastiksi maha ja ongi uss sees, seda "efekti" on eriti hästi näha üle jala järelpaigaldatud porilapakate pealt.
Üldiselt on logard ikka laisa-vaese inimese elu mugavamaks muutmiseks. Logardialune mastiika ju praktiliselt ei kulu, seisab puutumatuna aastakümneid. Aeg-ajalt tuleb üle vaadata need kohad, mida logard ei kata ja eriti tähelepanelikult need, kus ta kereplekiga kokku puutub.
Kui iga paari aasta pärast koopad mastiikaga üle käia, siis logardi järele vajadus puudub. Seega mingit erilist efekti ta eriti ei anna.
(17-04-2009, 13:32 PM)Jesper Kirjutas: [ -> ]Kinnitused on ka olulised, kui lasta lihtsalt suvalistesse plekkidesse augud sisse ja poltidega kinni, siis hõõrub vibratsiooniga sealt augu ümbert värvi/mastiksi maha ja ongi uss sees, seda "efekti" on eriti hästi näha üle jala järelpaigaldatud porilapakate pealt.
vaatasin üle hoolikalt , tiivakaared ok aga just need kohad kuhu isepuuruvad kruvid plekki sisse lastud ongi kõige nutusemad .
Eks logari vajalikkus sõltub automudelist. Kas ja mis logari taha koguneb sõltub õhuvooludest rataste juures ja on jälle autodel erinev. Isiklikult olen logarite puhul näinud ikka positiivset efekti. Takistab otsest vee ja kivirahet, õigel paigutamisel sõidudtuul kuivatab logari ja koopa vahe, ning salamädanikke kergesti ei teki. Tagumised logarid ja koopad on üldiselt probleemsemad, sest sinna jõuab ka esirataste alt õhkutõstetud plöga ja sool, ning siin on logaritaguse roostetamine kergem tulema..
Kes on klassikmosse esikoopaid kobanud, see teab kui suured panipaigad on seal muda jaoks tehtud. Ilma logarita võib sealt labidaga liiva koukida...
[ot - logaritest veel üldisemalt]Minu esimene auto, 2101, oli toodud Soomest ja kandis lisaks tavapärasele Lujaa Lada Laatua kleepekale tagumisel küljeaknal uhket klepsu, mis teatas, et sellele autole on paigaldatud "sisälokasuojat" ehk logarid. Äge. Nii et rääkides hobiautodest ei pruugi olla tegemist mitte ainult pelga vahendiga auto ja pori vahel, vaid hädavajaliku pärliga autentse komplekssuse saavutamisel.