Vene armee kasutuses olnud UD-2 mootoriga jõujaam. Aastaid seisnud kuuri all, mistõttu ei käivitunud. Kui magneeto oli talvitunud ahju otsas, siis oli säde "kui lehma keel" ja mootori kohapealt polnud midagi ette heita. Aga voolu ei tulnud sellest agregaadist mitte...Nüüd seisab ees kõigi ühenduste puhastamine-pingutamine ja tahaks loota, et see riistapuu hakkab ka elektrit "hõõruma", nagu vanaisad ütlesid.
Terv. Veteran.[
attachment=29921][
attachment=29922]
Vene armee oma sa ütled? Kuidas sagedusega on/jääb?
(06-05-2009, 17:57 PM)gruppen Kirjutas: [ -> ]Vene armee oma sa ütled? Kuidas sagedusega on/jääb?
"Kell" on peal, 48-52 HZ, ju siis pööreteregulaator koormuse (kuni10 A) muutusel asja selles vahemikus hoiab.
Vastuseks lp. Huckile : Generaator on mootoriga otse ühendatud so. samahästi, kui oleks samal võllil. Tänud vihjete eest!
Terv. Veteran.
Jap, seda ma mõtlesingi - kui 48-52 hertsi siis on ok sellega. Ma olen samasuguseid sõjaväe genekaid näinud mis teps mitte ei olnud tsiviilsageduse jaoks valmistatud. Kui sagedus vale on siis saab palakahju üdljuhul näha. Uuema aja asjad muidugi ei ole nüüd nii pirtsakad selles suhtes aga ikkagi.
P.S kas sa ergutada ei proovinud? Targemad energeetikud siin just pakkusid, et harjadele tuleb 12V näidata. Samane viga oli NA-s neil pidevalt ees olnud kui genekas oli pikemalt seisnud ilma töötamata.
(07-05-2009, 09:56 AM)gruppen Kirjutas: [ -> ]Ma olen samasuguseid sõjaväe genekaid näinud mis teps mitte ei olnud tsiviilsageduse jaoks valmistatud. Kui sagedus vale on siis saab palakahju üdljuhul näha. Uuema aja asjad muidugi ei ole nüüd nii pirtsakad selles suhtes aga ikkagi.
Täpsustaks pisut. Vale sagedust ei kannata ükski toiteplokk, mis tehtud võrgutrafoga, olgu siis uus või vana. Samuti ei meeldi asi elektrimootorile. Uuem elektroonika on enamasti impulsstoitega, kus sissetulev (vahelduv)vool kõigepealt alaliseks(ca. 400V) tehakse ja siis kõrgema sagedusega vahelduvaks muudetakse. Alles siis tuleb trafo, mis pinge ära muundab. Sisuliselt ei ole vahet, mis sagedus sisse tuleb, ka impulsside kuju pole eriti tähtis, ainult pinge peab enamvähem õige olema. See oleks lihtsustatult impulsstoite põhimõte.
Hõõglampidel ja küttekehadel on sagedusest täiesti savi. Säästupirni kohta ei tea täpselt öelda, ei ole süvenenud ja puusalt tulistama ei hakka.
Rusikareegel oleks siis:
Kui vool lastakse võrgust otse mähisele, on sagedus oluline.
Elektritööriistad ja elektroonika, kus on sees suur ja raske trafomütakas, põlevad vale sagedusega maha. Muu kraam peaks idee järgi töötama, kuigi alati pead anda ei saa. Hiinlased kasutavad pisema voolutarbega elektroonika jaoks vahel kirvemeetodiga pingemuundamist. Kondekas, takisti ja stabilka ning kogu lugu! Olen seda lahendust kohanud ntx odavates taimerites. Lahendus on üliodav ja lihtne teha, aga ei kannata muutuvat koormust ega üldse mingeid muutusi. Piisab kondeka mahtuvuse muutumisest ja enam ei tööta. Läheb kondekas lühisesse ja käib pauk. Selline julla ei pruugi ka vale sagedusega töötada ja võib üllatusi valmistada.
Ei ole kursis, et vene kroonus oleks vahelduvpinget alla 50 Hz kasutatud, küll aga kõrgemat, näit. 400 Hz. Kõrgem sagedus teatavasti põhjustab mähises suurema vastupanu, vool jääb väikeseks ja asjad lihtsalt ei hakka tööle, mahapõlemist karte pole. Kuna kroonusolek jäi lühikeseks ja pinnapealseks,siis vb oli ka alla 50 Hz seadmeid, aga pole näinud. Analoogset generaatoragregaati sai ka korra-kaks käivitatud eksamitel, olid staabi ja raadiojaamamasinatel komplektis - Gazid/Zilid näiteks.
Gruppen, tänan info eest! Seal on küll peal nupp " ergutus", sellega olen proovinud. Skeemi ka pole kaasas Proovin siis 12 V harjadele anda. Kõigepealt jälle magneeto ahju otsast peale monteerida.
Terv. Veteran.
Vene sõjaväes genekaid käidanuna väidan, et kõigil nähtutel oli sagedusmõõtja peal ja ka reguleerimisvõimalus. Sagedus siis ikka 50 Hz ringis, telekat andis küll vaadata jms. Reguleerimine ilmselt pööretele vastavalt, täpselt enam ei mäleta pika ajavahe tõttu. Pingeregulaator läks ühel genekal nässu, niiet andis õiget (220V) pinget ainult teatud takistusega, suuremaga ja väiksemaga oli pinge madalam. Kuna elektrialas siis (ega ka nüüd) tugev ei olnud, ei oska täpsemalt kommenteerida. Ergutuse asja ka ei tule meelde, et oleks vaja olnud.
Sagedus aetakse paika generaatori(ehk siis täpsemalt selle mootori) pööretega, voldid seejärel regulaatorist. Ergutust tahtsid saada pikalt seisnud Leningradi õhukaitsekilbi radarite ja rakettide pöördemehhanismide tagavara-genekad (tavaliselt olid olnud V-12 diislid (koondnimetusega: tank)). Kui õieti mäletan siis ergutati ka I diisliks tehtud bensiinimootoriga genekat meie kandis. Enda 15kW ergutas ennast ise üles, sai vist ka vastavat lülitit näpitud
Teagi nüüd täpselt - voolu annavad mõlemad igastahes praegu
Osadel sellistel genekatel oli faaside vaheline pinge 220V, nii et koduse 3-faasilise mootori/keevituse külgeühendamisel peab tarbija mähise ringi ühendama tähtühendusest kolmnurka.
Kuna maal on vahetevahel voolukatkestusi, tõsi, viimased tormid on vähem ühendust BSE -ga põhjustanud, siis alati sellisel hetkel mõtlen, et oleks pidanud selle jõujaama töökorda panema. Vool tagasi, on tähtsamatki teha...
Terv. Veteran.
Kah N/A-s analoogset generaatorit näppinud. Seisis ühe väiksema raadiojaama (avarii)toiteks. Põhivoolud andis vintsi asemel monteeritud suuremat sorti genekas.
Seda, et N/A oleks tavakasutuses mingit muud sagedust, kui 50Hz kasutanud, ei oska kommenteerida. Meie kasutuses olid vaid 48-52;220/280V seadmed. Täpsemalt nende hingeelu pole uurinud, aga antud masinavärk oli väga kapriisne, pidevalt küünlad märjad, säde kadunud jms vead. Märkuseks, et sama bensiiniga oli probleeme kogu liikuval tehnikal, ehk kvaliteet oli kesine. Üle paari tunni järjest ei toiminud. Peast ei mäleta, aga midagi peale käivitamist polnud vaja leiutada, genekas tuli ise järele, "automaatika" hoolitses kõige muu eest. Niipaljukest mäletan, et käivitamise ajal ei tohtinud tarbijaid järel olla, pealüliti pidi väljas olema ja lülitus toimetati alles mootori soojenemise järel.
Paaril pikemal reisil kasutasime seda genekat soojapuhurite toiteks, et öösel ära ei külmuks. Öösel unise peaga, ohvitseride vandumise saatel, -20c juures, küünlaid vahetada ja bensiiniga lödistada...
Teist sagedust, täpsemalt 400 HZ 115 V, kasutatakse lennukitel.Ilmselt siis ka raadiolokatsioonijaamades.
Terv. Veteran.
