automoto.ee foorumid

Täisversioon: Päike, tuul ja vesi - need me sõbrad kolmekesi
Teile näidatakse hetkel lihtsustatud versiooni tekstist. Vaadake täisversiooni õiges formaadis.
Lõõpige aga edasi. Eurodirektiiv varsti jõus: kuni 500W tuulikud tuleb varustada normidele vastavate linnupeletus vahenditega ja suuremad lisaks piirata võrkaiaga, silma suurus 10mm. Kõigepealt hakatakse kontrollima eramajade katuseid ja hoove, hiljem kui vastav euroametkond on valmis tehtud ja tehnikaga varustatud, siis ka suuremaid tuulikuid. Oh õudust, kui mõni kajaka sulg juhtub seal kusagil vedelema.Sad
Mul see aasata oli õnne jääda oma elamisega värvuliste rännuteele(ei tea miks aga meeldib linde vahtida) ja linde oli siin julgen arvata, et tuhandeid. Loendada üle saja pealise kamba ei õnnestunud ja sedagi tegin tunde järgi jaotades umbkaudu parve gruppideks ja loendasin grupi linude arvu. Sellised kambad olid väikesed kambad, võrreldes kogu parvega. Tiirlemas on 4 tuulikut ja linde ei suut ükski kätte saada. Arvan, et nad on kobad lihtsalt. Peab vist uued ehitama.


Metsakohin, kas selle info kohta on ka mõni link pakkuda?

Kui see muidugi nii saab olemas, siis on see umbes sama mis panna PV paneeli ette toonitud klaas.
Kui just keegi ei mõtle välja aerodünaamilise traadiga võrku mis eriotstarbelisena saab maksta ainult vene keeles.
(24-09-2013, 02:17 AM)karvik Kirjutas: [ -> ]Metsakohin, kas selle info kohta on ka mõni link pakkuda?

Mul lihtsalt ajusagarate vahel korraks linkis, muud paremat esialgu pole. Big Grin Lohutuseks võin öelda, et ametnikud on piisavalt targad, et midagi sellist välja mõelda.
Mida sellest poisist arvata? On see 2500 reaalne ka sellise ehituse juures?
http://www.youtube.com/watch?v=bHzt74CE0fg
(07-10-2013, 21:19 PM)tainapea Kirjutas: [ -> ]Mida sellest poisist arvata? On see 2500 reaalne ka sellise ehituse juures?
http://www.youtube.com/watch?v=bHzt74CE0fg

Ikka on. Kui ehitus kui selline. Teostus ei tea kas ikka on päris parim mähise keskel on natsa vähe ruumi ja seal tekib palju niisama soenemist.
Aga, et asi reaalne oleks, siis peaks vähe rohkem teadma. Magneti tugevused, traadi jämedus jne.
Videost on näha, et magnet on N42 50x30x12 ja jutt mingist 13 meetrist, traat 0,9.
Viitsisin lõigu vähe pikemalt läbi vaadata ja puudu jäi andmetest mähise keerdude arv ja õhuvahe suurus, aga võibolla lihtsalt ei pannud tähele.

Antud näitajate juures peaks selle gene umbkaudne 54% kasutegur saabuma 50A juures, ehk siis 24V puhul 1200W väljund. Selle juures peaks olema võllil võimsus ~2200W. Kui nüüd tähte närida ja panna pingeks täis aku, ehk 29,4V, siis u. 2500W peaks olema võllil(1470W väljund). Nii et väga mööda ei olegi Big Grin .
Sellist tüüpi genede kasutegur püütakse hoida üle 50% täis võimu juures. Kuna tuulik töötab täisvõimul väga vähe aega, siis ei ole see väga oluline. Suurema keskmise tuulega aladel saab see määravaks. Muidugi on alati parem suurema kasuteguriga gene.

Mähise traat on 7x0,9mm mis annab kokku 4,55mm2 pindala ja peaks olema piisav. Sobida võiks selline gene 3,5m TSR 6 tuulikuga. Õigel ajal, ehk umbes 8-9m/s tuulega peab tuulest välja keeratud olema.


Mida teeks teisiti sellest videost on see, et rootori serva keevitatud plekk tundus olema mingi suvaline must raud mis juhib magnetit ja tähendab automaatselt magnetvälja kuju muudatust sobimatus suunas.

Teiseks teeks rootori vähe suurema, et samal kettal olevate magnetite kaugus suurem saaks ja seeläbi oleks võimalus kaotada ära mähise liiga väike auk mis peaks olema enamvähem sama suur kui magnet. See küll ei tähenda meeletut kadu, aga kadu ikka. Sellise võimsuse välja pressimiseks on vaja ka toekat tiivikut. Seega ei ole väheke suuremaks tegemine üldse mitte halb lahendus.

Magnetketta materjal peaks olema ka paksem. Videos on ta 8mm, aga magnet on 12mm. Soovituslikult on materjali paksus hea kui on sama mis magneti paksus. Ei pea muidugi niipaks olema, aga kui liiga õhuke, siis lekib magnetväli tahapoole ketast mis on kadu.

Selle gene miinuseks on mass ja materjali kulu, aga suur eelis väikese tuulega aladel takistamatult käivituda ja mitte omada terase kadusi.
Tänud, asjalik jutt. Aga kas see oleks liiast, kui ehitada see sama asi VAWT mingi 13m masti otsa?
Kui need pisivead ära parandada, siis miks mitte.

Ehituse juures ei tohi unustada, et tuule rõhk ruutmeetrile 20m/s tuulega on miskine 250kg kui on tegemist lameda pinnaga. Kui tuulik, siis koormus väiksem, aga umkaudu turvalisuse korrutisena 4 tuleks kokku 1000kg. See siis tähendab, et masti ülemine ots koos väätide või harkjalana peab kandma 2x3 VAWT-i puhul 6000kg jõudusid. Nurga all oleva trossi tõmbetugevus peab olema suurem. Arvud on peast, aga umbes sina kanti nad jäävad.
Sellise tugevusega trosse on muidugi saada ja nii tugevad peavad olema ainult kõige ülemised trossid ning ülejäänu võib olla mastile toeks, et läbi ei painduks.

13m masti puhul piisaks kahest komplektist väätidest.


Selle asja juures tuleb välja VAWT-i miinus, et teda ei saa tuulest eriti lihtsalt välja keerata. Gene ülekoormamist väga ei tasu peljata juhul kui on tõste tüüpi tuulikuga ja TSR ei ole liiga kõrgeks aetud. Mingi pöörde juures kukuvad labad stalli ja tootlikus enam ei tõuse, kuna tuulik käib füüsilise maksimum pördega, siis tuule koormus on endiselt mastile alles.
Tõuke rootori puhul ei oska väga täpselt ise varisemisest rääkida. C-rootor ja Lenz2 kasutegurid käivad kusagil 8-9m/s juures alla, aga mis seal täpselt toimub ei tea.

Kui mõelda välja toimiv pidur, mis rakendub näiteks 9m/s tuulega, siis ei ole asi enam nii karm, aga hea oleks mastil kukkumiseks ruum juhuks kui pidur alt veab ja tuulik lõhkuma läheb.
Pidur võiks olla ka gene ise. Mingi kindla pöörde juures tuleks hakata gene pooma ja seeläbi kukuvad labad varingusse, mis tegelikult vähendab tuuliku pöördeid ja tuuliku tuule läbilaske võime suureneb.
Seda võimalust kasutatakse enamuse kodu tuulikute juures selleks, et kaitsta suure tuulega tuulikut ja juhuks kui akud täis ja pole mõtet õhku kütta aga torm ei taha alla anda, siis lühistatakse gene otsad ja tuulik peaaegu peatub.
Seda olen katsetanud ka Lenz2 rootori maha rahustamiseks ja toimis küll.
http://www.youtube.com/watch?v=kUpQqGAPIIE
Pole just päike ja tuul, aga lahendab kõik meie probleemid.
Tere, kas generaatori mehed, siin teemas jagaks muljeid kuidas masinad on tormile vastu pidanud? Olen seda teemat huviga siin lugenud ja jälginud.
Minul tekkis väike kadu.

Kuna tuul oli üle maja, siis tähendas see tugevat turbulentsi(12m mast) ja aegajalt viskas tuuliku vertikaalsele tiirule mis võimaldas lahti loksutatud tiiviku otsast puhuda. Tiivik maandus mastist mõne meetri kaugusele ja murdis ühe laba millel oli suur oksa koht sees.
Tuulik oli ilma tormi kaitseta ja mastis olnud tänaseks kolm pool aastat.

Lahti oli loksunud polt mis hoidis võlli pikendust gene võlli küljes kinni. Oli pandus ta sinna kunagi keermeliimiga, aga praeguse seisuga oli seda võimalik näpuga keerutada.

Hea õpetund jälle millele tähelepanu pöörata.

Enne tormi käis ka mõte peast läbi, et oleks tiivikule pöördeid juurde vaja ja tuleks uus teha.
Nüüd on põhjust rohkemgi veel. Smile
TEUK XV ettekanded

Eilsel üritusel oli paar huvitavat ettekannet nii tuulikute kui PV-paneelide kohta praktikutelt.
Minul pole siiani ptüi-ptüi-ptüi kadusid olnud. Enne suurt tormi võtsin kogu träkkeri remondiks maha. Oli teine väga logisema hakanud ja kallutusmootor suri ära. Tegin ilusti korda ja panin tagasi. Siis tehti paanikat, pidi 30m/s tulema. Võtsin jälle maha. Tühjagi ei tulnud. Eile oli ilus ilm ja käisin hambaid kiristades ringi. Nii kui täna ka päike piiluma hakkas, panin jälle üles. 6,3A tuli sellesamagi nõdra päikesega. Vaatab mis edasi saab. Plaanis on ehitada uus ja tugevam träkker, aga ei tea veel täpselt kuhu ja kuidas. Muud tegemist on ka piisavalt.
Oma suure tuuliku panin igaksjuhuks seisma ja väikesed võtsin maha ning panin tuule eest peitu, seetõttu kaod puuduvad. Mahavõtmiseks on väikestel tuulikutel tööriistavabad kiirkinnitused.
(09-04-2013, 23:31 PM)indrek1000 Kirjutas: [ -> ]Järgmiseks tuleb pööramismehanism, kui aega saab.

Väike uuendus siis.

Pöördemehanismi ajuks valisin arduino Mega. Sinna külge on hetkel poogitud relay shield(8), 20x4 LCD, 4x4klahvistik ja servo(d). Hetkel kogu kompott teeb koostööd ilusti - Servo töötab nii nagu ise soovin (erinevad kiirused ja suunad). Klahvidega tegin väikese menüügi asjale.

Mida vaja on kellamoodul veel. Sest lähenen samamoodi asjale nagu ksf. Basilio. Moodul sai tellitud, aga esimese korraga kohale ei tulnud.

Mehaanika osani ei ole veel jõudnud.

Veel pakub huvi tuule kiiruse mõõtja (Anemomeeter) mis oleks digiväljundiga ntks. Ebayst odavaim kusagil 88USD, äkki leiab odavamaltki. Oskab keegi soovitada?

Indrek
http://www.aliexpress.com/wholesale?ship...eedQuery=y

Kvaliteedist ei tea midagi aga 8 tk saad selle raha eest.
(15-12-2013, 18:05 PM)indrek1000 Kirjutas: [ -> ]Veel pakub huvi tuule kiiruse mõõtja (Anemomeeter) mis oleks digiväljundiga ntks. Ebayst odavaim kusagil 88USD, äkki leiab odavamaltki. Oskab keegi soovitada?
Ise ei taha teha? Kui eesmärgiks ei ole ülitäpselt näitav ja kalibreeritud anemomeeter vaid lihtsalt turvaandur, mis näitab enamvähem sinnapoole, siis asi suht lihtne. Kerge käiguga laagritel südamiku saab vanast kõvakettast, Halli anduri Jebaist, topsikud laste Kinder Surprise munadest jne. Väike Arduino loeb impulsse viiendast digipordist(NB! library poolt paigas, ise muuta ei saa!), Mega kohta ei tea, sellel arhitektuur vist veits teine. Progejupi saab netist või minult.
(15-12-2013, 22:34 PM)Provoker23 Kirjutas: [ -> ]http://www.aliexpress.com/wholesale?ship...eedQuery=y

Kvaliteedist ei tea midagi aga 8 tk saad selle raha eest.

See link ei taha hästi avaneda. Aga Sa vist pead silmas seda seadet mis käes hoitakse. Ma mõtlen midagi sellist : http://www.ebay.com/itm/Wind-Speed-Senso...27d200036f

(15-12-2013, 22:43 PM)Basilio Kirjutas: [ -> ]
(15-12-2013, 18:05 PM)indrek1000 Kirjutas: [ -> ]Veel pakub huvi tuule kiiruse mõõtja (Anemomeeter) mis oleks digiväljundiga ntks. Ebayst odavaim kusagil 88USD, äkki leiab odavamaltki. Oskab keegi soovitada?
Ise ei taha teha? Kui eesmärgiks ei ole ülitäpselt näitav ja kalibreeritud anemomeeter vaid lihtsalt turvaandur, mis näitab enamvähem sinnapoole, siis asi suht lihtne. Kerge käiguga laagritel südamiku saab vanast kõvakettast, Halli anduri Jebaist, topsikud laste Kinder Surprise munadest jne. Väike Arduino loeb impulsse viiendast digipordist(NB! library poolt paigas, ise muuta ei saa!), Mega kohta ei tea, sellel arhitektuur vist veits teine. Progejupi saab netist või minult.

Eesmärgiks tõesti ainult turvalisus. Eks ma kaalun selle tegemist. Esialgu kõlbab ka iseenda tuuletaju. Big Grin
(15-12-2013, 22:44 PM)indrek1000 Kirjutas: [ -> ]Eesmärgiks tõesti ainult turvalisus. Eks ma kaalun selle tegemist. Esialgu kõlbab ka iseenda tuuletaju. Big Grin
Siis võid teha samasuguse nagu minul, vt. samas teemas http://forum.automoto.ee/showthread.php?...00&page=17 Postitus: #332
Kui küsimusi tekib võid "avalikult kusida", nagu ütles Tiit Lilleorg mingis vanas eesti filmis, vististi kolhoosi "jestlasest" partorgina. Big Grin
Ehk pakub anemomeetri ehitamine teistelegi huvi. Pole ka OT, kuna haakub teemaga igati.