(16-12-2013, 10:10 AM)Basilio Kirjutas: [ -> ]Siis võid teha samasuguse nagu minul, vt. samas teemas http://forum.automoto.ee/showthread.php?...00&page=17 Postitus: #332
Kui küsimusi tekib võid "avalikult kusida", nagu ütles Tiit Lilleorg mingis vanas eesti filmis, vististi kolhoosi "jestlasest" partorgina. 
Ehk pakub anemomeetri ehitamine teistelegi huvi. Pole ka OT, kuna haakub teemaga igati.
Seda postitust ma polnud näinudki varem.
Sai isegi mingi aeg lapatud teemat algusest peale läbi.
Aga asja juurde:
Leidsin midagi:
http://www.ebay.com/itm/Hall-Switch-Sens...565a496f63
Kõvaketta mootori korral saad mootori enda pooluseid kasutada lugemi saamiseks?
Indrek
(16-12-2013, 13:38 PM)indrek1000 Kirjutas: [ -> ]Leidsin midagi: http://www.ebay.com/itm/Hall-Switch-Sens...565a496f63
Kõvaketta mootori korral saad mootori enda pooluseid kasutada lugemi saamiseks?
Indrek
Haa, see plaat peaks sobima küll! Lihtsalt minul on sõbra tehtud, ilus ümmargune teine ja mahub heasti torusse. Kõvaketta mootori mähistelt saadavad impulsid on pullikaka. Seda moodust võid kasutada moodsa regulaatori-nupu tegemiseks, aga mitte anemomeetri jaoks. Nii kui asi vähegi kiiremini pöörlema hakkab, on asi hunnikus, proovitud! Kasuta ikka Halli andurit ja soovitavalt mitut magnetit ühe asemel. Suurema impulsside arvu saad softis ära jagada, aga tulemus on aeglastel pööretel täpsem. Minul on ühega ja käib kah, aga pole elegandiline.
Kõvaketta mootor on hea vidin raua kadude demomiseks. Südamikuga ja südamikuta ringikäimise vahe on üsna suur ja see on suurema täpsuse saavutamiseks jälle halb olukord.
Mul said ka lõpuks oma päikeseenergia testimissüsteemid üles. Tegin akude jaoks soojustusega kirstu. Inverter ja laadimiskontroller on ka sees. Vast kütavad niipalju,et väga kõva miinus sisse ei tule.
Onu tõi oma 220 Ah aku minu juurde talvituma. Lisaks on mul veel 74 ja 60 Ah süvatühjenemisaku.
Tuppa vedasin eraldi 230 V pistikupesa. Inverteri lülitamine ja voltmeeter on ka toas.
Pilt ka:
http://raig0.planet.ee/avatarid/soojendu...kukast.jpg
(03-01-2014, 14:18 PM)raig0 Kirjutas: [ -> ]Mul said ka lõpuks oma päikeseenergia testimissüsteemid üles. Tegin akude jaoks soojustusega kirstu. Inverter ja laadimiskontroller on ka sees. Vast kütavad niipalju,et väga kõva miinus sisse ei tule.
Onu tõi oma 220 Ah aku minu juurde talvituma. Lisaks on mul veel 74 ja 60 Ah süvatühjenemisaku.
Tuppa vedasin eraldi 230 V pistikupesa. Inverteri lülitamine ja voltmeeter on ka toas.
Pilt ka: http://raig0.planet.ee/avatarid/soojendu...kukast.jpg
olen siiani aru saanud, et erinevaid akusid ühte punti ei ole hea panna
mitta vaid parameetritest aga ka tüüpidest
sul seal suured ja väiksed ja starter ning süvatühjenemised kõik sassis
nõrgem annab varsti järele
võibolla eksin oma arvamusega aga eks targemad kommenteerivad üle
(03-01-2014, 19:44 PM)MeelisV Kirjutas: [ -> ] (03-01-2014, 14:18 PM)raig0 Kirjutas: [ -> ]Mul said ka lõpuks oma päikeseenergia testimissüsteemid üles. Tegin akude jaoks soojustusega kirstu. Inverter ja laadimiskontroller on ka sees. Vast kütavad niipalju,et väga kõva miinus sisse ei tule.
Onu tõi oma 220 Ah aku minu juurde talvituma. Lisaks on mul veel 74 ja 60 Ah süvatühjenemisaku.
Tuppa vedasin eraldi 230 V pistikupesa. Inverteri lülitamine ja voltmeeter on ka toas.
Pilt ka: http://raig0.planet.ee/avatarid/soojendu...kukast.jpg
olen siiani aru saanud, et erinevaid akusid ühte punti ei ole hea panna
mitta vaid parameetritest aga ka tüüpidest
sul seal suured ja väiksed ja starter ning süvatühjenemised kõik sassis
nõrgem annab varsti järele
võibolla eksin oma arvamusega aga eks targemad kommenteerivad üle
Kui on kõik rööp ühenduses plii akud 12V ja nende vahelised ühendused korralikude jämedate kaablitega mis oleks head kui oleksid ühe pikkused, toite positiivse võtad näiteks esimeselt akult ja negatiivse viimaselt akult(sedasi tuleb paralleelühenduses naguinii teha) ning jälgid akude maksimum ja miinimum laadimis pingid, siis ajutise lahendusena käib küll. Akude omavahelised kaablid oleksid head veel tegelikult jämedamad kui tarbija omad. Kuna tegemist antud juhul vähemalt ühe starteri akuga siis DoD võiks jääda maksimaalselt 20% juurde.
[
attachment=46433]
Selgituseks selline tähtis joonis voolu otsest.
Kui selliselt teha mingi 24V või 48V Või mõni muu selline krupp ja nii erinevate akudega, siis on teoreetiliselt võimalik elektroonika abil neid akusi kasutada aga mõistlik see ei oleks. Kõige väiksem aku saab hullu mahvi ja suured akud ei saa üldse aru et miskit toimuks.
Sellese akukasti peaks ilmselt mingi ventilatsiooni ka tekitama. Muidu võib palju üllatusi tulla. Olgu selleks siis happe aurudest tingitud ussitamine või kambrisse kogunenud vesiniku süttimise kujul.
Akud on ühendatud 16 mm2 ühepikkuste vaskkaablitega. Ja tegemist on ajutise lahendusega suveni.
Seda ma ise ka mõtlesin, et kerge ventilatsioon peaks vist olema. Ega see asi nüüd absoluutselt õhukindlalt kinni pole, aga eks ma teen väikesed augud ka ikkagi igaks juhuks sisse.
Hetkel suuremat sorti laadimist pole nagunii toimunud.
Tänasest päikesepaneelid jälle üleval! Vahepeal oli torm tormi otsa ja valgust samapalju kui söekeldris. Võtsin paneelid ajutiselt maha, kuni ilm rahuneb ja päike välja tuleb.
Täna jooksid paneelid peaaegu 6A välja, põhiliselt küll 5,5A kanti. Abiks ikka, Liive tasku jäi mõne sendi võrra kergemaks.
Romka Kirjutas:Tänased tulemused õllepurgisoojendajaga:
Temperatuur õues -13,6C
Päikesekollektorisse alt sisenev õhk +0,9C ja ülevalt väljuv õhk +18,3C.
At sa mait! Ja plastik on sul ühekordne nagu ma näen? Seega kihtplastikuga kattes venitaks ehk toatembi väljagi!
Täna päike juba intensiivsem. Õues temperatuur -9,3, õllepurgisoojendaja ülemisest avast tuleb 28,5C!
Ruumi (sauna pesuruum) sisenedes lööb soe õhk vastu.
(17-01-2014, 14:24 PM)Romka Kirjutas: [ -> ]Täna päike juba intensiivsem.
Oli küll, elektrit tuli ka rohkem kui eelmistel päevadel, nii 7A tuli ära. Õhk oli väga selge ja päike sai täiega lajatada.
Aga aplodismendid minu poolt eduka päikesekollektori katsetuse puhul. Selline temperatuur niisuguse külmaga välja võluda on tase!
kruvisin kogu teema kõik 38 lehte läbi ja pole ksf! romka "ahjust" varem sõnagi. seega pean ikka küsima. et siis kas see sisenev õhk tuleb otse õuest? kuidas ta siis saab nulli ligi olla kui õues jäme miinus? ja kas pealt päikse loojumist lükkab automaat lihtsalt siibri kinni või tuleb seinajämedune prunt mulgu ette pista või ...?
Õuest ei saa ta nüüd mitte mingi valemiga tulla....
Klappide kohta tahaksin minagi infot.
Sisenev õhk tuleb samast ruumist, lihtsalt põranda lähedalt, mingeid klappe ega prunte pole siiani ööseks ette pannud.
Millist ventikat kasutad ja mis seda lülitab? Või on loomulik ringlus?
Loomulik ringlus on, tegemist on väga lihtsa asjaga.
ahhaa, väga huvitav.
kas viitsiksid näiteks praegu ja ehk ka ommukul enne päiksetõusu mõlema toruotsa tempe mõõta?
ja kuidas muidu tundub, ega ta öösel hoopis jahutamisega ei tegele?
Aga kuidas härmatisega lood on, sulab ise ära võid käid kraapimas?
Mina käisin täna kraapimas:
[
attachment=46586][
attachment=46587]
Teisel pildil parempoolse paneeli üks pool võrdluseks puhtaks kraabitud.
(18-01-2014, 12:42 PM)Basilio Kirjutas: [ -> ]Aga kuidas härmatisega lood on, sulab ise ära võid käid kraapimas?
Mina käisin täna kraapimas.
Kas sa vaatasid, palju vahe oli enne kraapimist ja peale kraapimist?
Minu õhküttepaneel sulab ise ja suht kähku aga 6mm kihtplast on natuke vist hõreda võitu. Mujalt paneeli katsudes sooja kohta ei tunne kui ainult see plast. Et teada saada kas lisa kiht annab rohkem kasu või kahju, peaks panema ilmselt kaks ühesugust paneeli kõrvuti, et tõeseid andmeid saada.
Väidetavali pidi alates 8mm olema enamvähem võrdne paketiga. Või oli see 10mm aga 10mm on juba mitme kiihiline ja oleks vaja ilmselt kolmas paneel ja neljas paneel veel kõrvuti panna,et kõiki koos jälgida.