Huvitav kas selline päikesekollektor oleks võimeline kanaliga 28 ruudst garaaži mõningal määral kütma ja niiskust vähendama?
Või peaks kanali ventileerima ja siis seinale paar värske õhu sissetõmbega kollektorit monteerima?
(21-01-2014, 01:19 AM)Kombimiis Kirjutas: [ -> ]Huvitav kas selline päikesekollektor oleks võimeline kanaliga 28 ruudst garaaži mõningal määral kütma ja niiskust vähendama?
Või peaks kanali ventileerima ja siis seinale paar värske õhu sissetõmbega kollektorit monteerima?
Kollektor panna garaažist õhku ampsama, ning seejärel ringiga tagasi, siis oleks vast kasu kõige enam.
(17-01-2014, 14:24 PM)Romka Kirjutas: [ -> ]Täna päike juba intensiivsem. Õues temperatuur -9,3, õllepurgisoojendaja ülemisest avast tuleb 28,5C!
Ruumi (sauna pesuruum) sisenedes lööb soe õhk vastu.
oled sa proovinud kui kiirelt muutub ruumi temperatuur
paneeli temp paneeli temperatuuriks aga huvitab just see õhukogus mis sealt väljub.
ehk mitu m3 on ruum ja kui kiirelt tõstab temperatuuri
muidugi oleneb ka ruumi konstruktsioonist endast
tõenäoliselt ei saa mõõta selle paneeli "toodetavat" õhukogust ja sealt arvutada võimsust aga ehk saab tuletada võimsuse võrdluses nt. elektriradikaga mis samadel tingimustel sama ruumi kütab.
ja mis toimub öösel ehk pilves ilmaga kas hakkab külm alt sisse vajuma tagasi ?
(20-01-2014, 23:23 PM)karvik Kirjutas: [ -> ] (18-01-2014, 12:42 PM)Basilio Kirjutas: [ -> ]Aga kuidas härmatisega lood on, sulab ise ära võid käid kraapimas?
Mina käisin täna kraapimas.
Kas sa vaatasid, palju vahe oli enne kraapimist ja peale kraapimist?
Ei ole vaadanud. Kraapimas käin suht hommikul(ahnus!
), siis ei tule veel nii ehk naa suurt midagi. Eks ta vist päeva peale sula ära jah, sest purikad ripuvad allservas, aga siis on pool päikselist päeva toodangu suhtes juba raisus kah. Püüan ikka paneelidest maksimumi välja pigistada. Mida paksem härmatis küljes on, seda kauem sulab.
Mõtisklused kihtplastiku teemal on väga oodatud ja teretulnud. Kui keegi pääseb ligi erinevatele kihtplastiku (tasuta)näidistükkidele, võiks kõigile teene osutada ja katseid teha. Igavene au, kuulsus ja kaasfoorumlaste tänupisarad oleksid garanteeritud!
Võin need katsed ka ise teha kui materjalid saaksin. Ei saa ju ehituspoodi minna ja kamandada: "Lõigake mulle igast tahvlist 30x30cm tükk! Ma rohkem ei osta...".
Ehk on kellelegi abiks järgmine lehekülg päikesepaneelide valimisel ja sättimisel.
re.jrc.ec.europa.eu/pvgis/apps4/pvest.php
Eks neid tõdesid on mitmeid aga koerus tunduks parim nurk siiski 39kraadi.
ja mitte päikest jälgiv lahendus oleks võimalusel kasulik 3 positsiooniga 0-45/39-90 kraadi nö pilvine suvi-kuldne kesktee-talv.
Nüüd aga mure päike-õhk paneeliga...
http://www.hot.ee/memphi//ko.000017.pdf
Kas ideel paneeli valmistamiseks oleks mõtet?
Tegemist on hetkel veel eskiisiga...torud espakist 80mmx3m 3,5€/tk, soojustus oli mõttes katustele mõeldud jäigem kivivillast plaat + foolium, katteks makrolon 10mm plaat ning selle alla jääva värviksin kuumakindlama värviga mustaks...
Milliseid mõõte suurendada või vähendada meie kliimas? Purkide sõbrad youtuubis elavad veidi soojemates kohtades.
(23-01-2014, 21:36 PM)memphi Kirjutas: [ -> ]Nüüd aga mure päike-õhk paneeliga...
http://www.hot.ee/memphi//ko.000017.pdf
Kas ideel paneeli valmistamiseks oleks mõtet?
Tegemist on hetkel veel eskiisiga...torud espakist 80mmx3m 3,5€/tk, soojustus oli mõttes katustele mõeldud jäigem kivivillast plaat + foolium, katteks makrolon 10mm plaat ning selle alla jääva värviksin kuumakindlama värviga mustaks...
Milliseid mõõte suurendada või vähendada meie kliimas? Purkide sõbrad youtuubis elavad veidi soojemates kohtades.
Selline mooduli suurus annab hea võimaluse suurendada ja vähendada vastavalt vajadusele võimsust moodulite juurde lisamisega või vähemaks võtmisega ja paigaldamine ka vähe mugavam. Mõõdud jätaks samaks.
Muudaks sisse/välja avade asukohta keskele ja paneks nende ette miskise lauajupi või midagi mis ei laseks otse torudest tõmbama hakata. Kui asi jääb loomuliku tõmbe peale, siis ei ole erilist vahet aga kui vendi ka paned, siis vaja. Hakkab ju liikuma ikka sealt kus lihtsam. Loomuliku tõmbega läheb sealt kus kuumem aga kuna koheselt kuumem toru maha jahutatakse, siis valitakse järgmine.
Üldiselt on mõistlik kasutada sund venti ja ideaalne oleks kui miski asi suudaks vendi võimsust kontrollida vastavalt vajadusele ja säilitada temperatuuri vahe siseneva ja väljuva õhu vahel kusagil 2 kraadi. Selliselt on kasutegur kõige suurem.
päikesekütte teema väga huvitav.Endal olemas klaastorud lâbimõõt ca50mm ja ca2m pikad,kui neist ehitada.(lauda piima torud)teeks siis nii nagu eelmiselpostitaja lingil.ainult mina muudaks nt seda ,et õhk sisse alt vasakult ja välja ülalt paremalt.
kas mul oleks ka vaja ikka seda katte klaasi siis ette?või tõõtavad need torud (klaasist)ise juba kinnise süsteemina?
Enda garaažiski lisa soojus ei teeks paha,praegu raiska puid(veoki velgedest tehtud säästu bullerjan)
(24-01-2014, 00:44 AM)muffik Kirjutas: [ -> ]päikesekütte teema väga huvitav.Endal olemas klaastorud lâbimõõt ca50mm ja ca2m pikad,kui neist ehitada.(lauda piima torud)teeks siis nii nagu eelmiselpostitaja lingil.ainult mina muudaks nt seda ,et õhk sisse alt vasakult ja välja ülalt paremalt.
kas mul oleks ka vaja ikka seda katte klaasi siis ette?või tõõtavad need torud (klaasist)ise juba kinnise süsteemina?
Enda garaažiski lisa soojus ei teeks paha,praegu raiska puid(veoki velgedest tehtud säästu bullerjan)
http://www.builditsolar.com/ lehel on see augu asetus ja lauajupi osa läbi käidud ja parim on auk keskel ja õige pikkusega lauajupp augu ees. Kui oli augud eri nurkades, siis hakkas keskelt peamine õhuvool liikuma. Täpset asukohta selle katse kohta ei ole kohe meeles aga seal palju uudistamist.
Katteklaasi osa on siin teemas juba mõned korrad vist lausa läbi käinud aga kordamine on tarkuse ema ja teema on väga pikaks veninud ja on ikka lugemist väärt.
Katteklaas on vajalik selleks, et välis õhk ei jahutaks maha energiat koguvat pinda. Et siis kui sul need torud oleksid sooja kogujad, siis need peaks olema välisõhust eraldatud. muidu jahutatakse nad lihtsat maha ja tootlikust peaaegu ei olegi.
Kui sul õnnestuks kuidagi sinna toru sisse teha eraldi sooja koguv toru mis ei oleks vastu klaasi, siis saaks ilma katteklaasita aga ma ei saa lubada, et need torud järgmise tuulepuhangu järel veel terved on.
Olid need piimatorud vist suht suvaliselst klaasist?
Puru minemise põhjus on selles, et kui tuult ei ole ja päike kütab kõik kuumaks ja siis järsult külm tuul peale puhub on klaasi jaoks tembi kõikumine väga järsk ja klaas annab järele. Kui just eri klaas ei ole.
Uuendasin eskiisi
http://www.hot.ee/memphi//ko.000017.pdf
ja mõtteid tekkis juurde.
Kui sisend/väljund on d100mm , siis torudest(kütmise hetkel) oleks kasulik ka vaid samas suurusjärgus õhku läbi liigutada.
Selleks lisasin düüsi no.000135...nüüd aga oleks kohe mõtlemise koht - kuidas arvutada läbimõõtusid? Katsetades võiks mingigi loogiline piir alustamiseks olla ja hetkel on see võetud sahtlis oleva puuri järgi.
Või jääda tõesti aktiivsele klapile lootma - paneelis oleva õhu piisava temperatuuri juures lastakse väljuv kanal avatuks. Seega toimub soojenemine ja sooja õhu kogunemine torude ülemisel osas ja ahtakeses SxKxL 90x175x664 mm kambris enne väljuva õhu klappi!
Hetkel on eesmärk teha passiivne lahendus - klappe ei tule.
NB! al. torud on seest 80 ja pealt 87...seega lisasin koostamise lihtsuse nimel papist torud (kilerullide sisud) kambrite ja al. torude liitmiseks.
Praeguses olukorras mul loogika longab vähege aga kas seal saab päris nii lihtsalt, et paned tüüsi ette ja töötab. Seesmõttes, et mida kuumem on õhk seda kiiremini ta üritab torust minema pääseda ja mida kuumem on õhk, seda suurem on kadu. Tundub olema mõistlik vist ikka kõik sinna kogumiskambrisse kokku suunata ja jätta need torud sinnapaika, sest kui kambrist ei jõua enam eest ära minna, siis õhu liikumiskiirus ju niikuinii väheneb.
Kambri peab ka isoleerima katteklaasist näiteks ühelt poolt mustaks võõbatud fooliumiga.
(20-01-2014, 23:23 PM)karvik Kirjutas: [ -> ]Kas sa vaatasid, palju vahe oli enne kraapimist ja peale kraapimist?
Minu õhküttepaneel sulab ise ja suht kähku aga 6mm kihtplast on natuke vist hõreda võitu.
Olen nüüd vaadelnud, katsetanud ja mõtisklenud. Kraapimine küll kiirendab härmatise sulamist, aga ei tasu ennast vaeva ja kriipimisohu tõttu ära. Ka kõva pakasega suudab paneel ennast keskpäevaks ise härmatisest vabastada. Olenevalt härmatise paksusest väheneb tootlikkus ca paari ampri võrra. See on praegu puusalt lastud, sest õige tulemuse saamiseks tuleksid veekindlad pistikud katusel lahti kangutada ja mõõta kohapeal enne ja pärast kraapimist. Ning mõõta uur näpus sulamiseks kuluvat aega kraapimata ja kraabitud paneelil. Nii palju mul viitsimist ei ole ja kalleid pistikuid pakasega lõhkuda ei taha.
Enne katusele minekut ja pärast allatulekut kontrolleri kiikamine aga ei päde eriti, kuna päikese tõustes muutub selle kiirguse intensiivsus suht ruttu ning madala päikesega käivad kõrgete puude varjud üle paneeli. Täna sain näiteks katuselt alla tulles hoopis väiksema näidu kui üles minnes, sest vahepeal oli otsustanud mingi vari peale liikuda.
Pühkisin täna ka päikese(tarbevee)kollektori paneelidelt lume maha. Sügisel sai nad kuivaks lastud. Kevadel on plaanis antifriis sisse valada, aga eks vaatab kas rahakott kannatab.
Klaasid olid mõlemalt poolt jääs. Lõunaks oli aga ülemisel paneelil +14*C sees, alumisel aga -7*C, kuna see jääb praeguse madala päikesega naabermaja varju. Nüüd ma usun küll, et hüper-super vaakumtoru võib kesktalvel sooja tarbevett anda! Kui juba minu primitiivne ja ühekordse aknaklaasiga paneel sellise soojakraadi pakasega välja jookseb.
(27-01-2014, 15:05 PM)Basilio Kirjutas: [ -> ]Pühkisin täna ka päikese(tarbevee)kollektori paneelidelt lume maha. Sügisel sai nad kuivaks lastud. Kevadel on plaanis antifriis sisse valada, aga eks vaatab kas rahakott kannatab.
Klaasid olid mõlemalt poolt jääs. Lõunaks oli aga ülemisel paneelil +14*C sees, alumisel aga -7*C, kuna see jääb praeguse madala päikesega naabermaja varju. Nüüd ma usun küll, et hüper-super vaakumtoru võib kesktalvel sooja tarbevett anda! Kui juba minu primitiivne ja ühekordse aknaklaasiga paneel sellise soojakraadi pakasega välja jookseb.
käisin eelmisel nädalal reedel vaatamas ühte eramut kus katusel olid torupaneelid
ja kella 14...15 ajal päeval sai nähtud +58C temperatuuri
välistemperatuur oli siis ~-10 ?
ka minu usk pöördus sellel hetkel
valdaja jutu järgi lükkab 500L paagi soojaks - kahjuks ma ei täpsustanud kas ka juba praeguse vähese päikesega või millistel tingimustel.
edit: ja lisaks veel "...Kevadel on plaanis antifriis sisse valada,...."
see vedelik peab kannatama lisaks külmale ka kindlasti kuuma
eelmainitud majapeal olevat korra "keema" läinud ja jutu järgi oli siis temp ~200C !
(27-01-2014, 15:50 PM)MeelisV Kirjutas: [ -> ]edit: ja lisaks veel "...Kevadel on plaanis antifriis sisse valada,...."
see vedelik peab kannatama lisaks külmale ka kindlasti kuuma
eelmainitud majapeal olevat korra "keema" läinud ja jutu järgi oli siis temp ~200C !
Selle pärast ei ole tarvis muretseda. Tänu ühekordsele aknaklaasile muutub minu paneelidel soojakadu temperatuuri tõustes nii suureks, et isegi kuivalt ei lähe temp üle 85*C.
(27-01-2014, 20:24 PM)omaenergia Kirjutas: [ -> ]Ei seondu küll päikese, vee ega tuulega, kuid tundus jagamist väärt 
Ehk on hea idee kellegile edasiarenduseks:
http://www.bywayofbicycle.com/the-candle...ce-heater/
Ei saa nagu põhimõttest aru. On need kopsikud seal küünla ümber või mitte, küünal annab ikka kindla koguse sooja välja. Ega energiat kusagilt juurde ei tule kui poti tagurpidi küünla peale keerad.
Peris paeluv, seda peaks küll proovima.
Asja mõte vist on selles et polt on selle agregaadi taht (metall juhib hästi soojust) ja potid salvestavad seda liita soojenevad küünla leegi soojusest.
(27-01-2014, 21:40 PM)viplala Kirjutas: [ -> ] (27-01-2014, 20:24 PM)omaenergia Kirjutas: [ -> ]Ei seondu küll päikese, vee ega tuulega, kuid tundus jagamist väärt
Ehk on hea idee kellegile edasiarenduseks:
http://www.bywayofbicycle.com/the-candle...ce-heater/
Ei saa nagu põhimõttest aru. On need kopsikud seal küünla ümber või mitte, küünal annab ikka kindla koguse sooja välja. Ega energiat kusagilt juurde ei tule kui poti tagurpidi küünla peale keerad.
seda minagi mõtlesin, et keegi püüab jälle ullikestele igiliikurit võluda
Asi sobib käte soendamiseks. Otse küüna on kole kuum aga pott hajutab soojust. Kütmiseks on vaja pärsi korralik kogus küünlaid. Erinevatel andmetel(internetist
) on on küünla mahutavus 30-75Wh. Keskmise toa kütmiseks võiks olla miski 2kW näiteks, siis läheb vaja isegi 75Wh puhul 27 küünalt, et pakutav energia tuppa saada ja see eeldab, et küünal põleks tunniga ära. Tavaliselt põlevad teeküünlad miski 3-4h vist. Et siis kui tahta nendega kütta peaks vähemalt 100 küünalt korraga põlema.
Siin ka veidi sellest juttu.
Hinna kWh kohta saab küünalde järgi arvestada päris korraliku.
Küsin, et kas keegi ka Eestis toodetud päike-elekter paneele kasutab ja kuidas nendega rahul on