automoto.ee foorumid

Täisversioon: Päike, tuul ja vesi - need me sõbrad kolmekesi
Teile näidatakse hetkel lihtsustatud versiooni tekstist. Vaadake täisversiooni õiges formaadis.
Tsitaat:Aga huvitav küsimus ikkagi - kas keegi on kuumakindla aerosooliga värvitud asja vähemalt üheks suveks päikese kätte vedelema jätnud?
Arvan, et sellele küsimusele peaks siit teemast vastuse leidma:http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=36861
(04-03-2014, 09:55 AM)judas Kirjutas: [ -> ]
Tsitaat:Aga huvitav küsimus ikkagi - kas keegi on kuumakindla aerosooliga värvitud asja vähemalt üheks suveks päikese kätte vedelema jätnud?
Arvan, et sellele küsimusele peaks siit teemast vastuse leidma:http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=36861
Kui see oli vihje sellele, et ma omaehitatud grilli tõttu omast käest teadma peaksin, siis ei. Ma ei hoia oma grilli lageda taeva all ja kasutan suht harva. Kes aga hoiab, sellel on pada roostes.
Avastasin et mõni päev tagasi täitus 100W päikesepaneelidel esimene teenistusaasta!
[attachment=47317]
Kui sellele näidule lisada n.ö. esimene spidokaring, ehk 10 000, mis täitus juba eelmisel suvel, siis on e-vaba lektrit aasta jooksul vaaritatud 15 639 A/h.
Pekis teeb see välja ümardatult 188 kW/h. Koos võrgutamis-, vägistamis- ja muude tasudega läheb Liive elekter mulle praegu maksma 14 senti kW/h.
Seega olen otseselt kokku hoidnud veits üle 26 jewro. Kahe paneeli tasuvusaeg tuleb seega umbes 8 aastat, eeldades et elektri hind jääb kogu aja samaks(mida ta ei tee). See on väga hea tulemus. OK, kontrolleri, kaablite ja akude peale läheb ka. Jämedalt 10 aastaga peaks ikkagi kõik tasa olema. Paneelide eluiga öeldakse olevat 25a. Näib et tasub juba ära, härrased! Cool
Nagu juba varem olen öelnud, asjale tuleb läheneda kompleksselt s.t. mitte kulutada päikeseelektrit hõõglampide ja elektriboileri sussitamiseks.
12V led valgustus ja soe vesi kütteperioodil oma keskküttest, suvel aga päikesekollektorist, keskkütte ringluspump 12V 25W jne.
Tasuvus sõltub paljuski ka sellest kui suurelt asi ette on võetud. Pisike paneel või tuulik on rohkem katsetuseks hea, majanduslikult ta ära ei tasu. Mida suuremalt teed, seda kasulikum on. Kui pool katust paneelide all oleks, saaks ka pilves ilmaga arvestatava koguse elektrit.
Selline leid http://www.nadaparasiempre.com/hobbies/w...metric.xls

Tegemist tuuliku jaoks kodusel teel valmistatava gene arvutamise juures kasuks oleva exceli failiga.
Täitsin paar päeva tagasi tarbevett soojendava päikesekollektori antifriisiga ja eile õhtul käisin juba päikesesooja duši all. Täitsa toimib ka juba märtsikuus, kuigi ehitatud on see eeskätt suviseks kasutamiseks. Karvavõtmis-vesi just ei olnud, aga 35*C veega pestes külm ei hakka. Keskpäeval suudavad kollektoripaneelid hoida siseneva ja väljuva vedeliku temperatuuride vahe püsivalt 10-12*C. Pumba tootlikkus oli vist 380L/h, kuigi reaalselt on see takistuste tõttu kindlasti madalam. Öise parasiitringluse takistamiseks paigaldasin boileri kütteringi sisendi vahele 1/2" rippklapi. Must vidin on flow sensor. Esialgne kavatsus oli lihtsalt jälgida, kas kõik on korras, vedelik voolab kui pump käib. Et kui midagi juhtub, siis pannakse pump seisma. Nüüd mõtlen et saaks hea tahtmise korral ka mingi algelise energiaarvestuse teha. On ju teada siseneva ja väljuva vedeliku temperatuur. Kui ka vooluhulk ära mõõta, saab energiahulga välja rehkendada. Esialgu on sensor siiski ühendamata. Kõike ei jõua, muid tegemisi miljon...
[attachment=47594]
Rippklapist piisas, boiler ei küta enam öösiti paneele. Boileri kütteringi väljundisse lisasin kaks kraani ja mudasõela.
[attachment=47595]
Antifriisi ei ostnud valmisseguna vaid hulgimüügist oma kankuga 10L kontsentraati, mis läks koos kõmmiga maksma 21 jewrot. Süsteem on 25L. Ega ta peagi -36*C-ni vedel olema, peaasi et midagi ära ei lõhu.
------------------------
Tulevase õhkkütte purgid on nüüd kõik puuritud, pestud ja torudeks liimitud. Kasti tegemine on pooleli. Kui rohkem mahti saan, panen mõne pildi ka üles. Üldiselt - valmis torude ostmisega hoiab vaeva ikka mäekõrguselt kokku! Purkidega on ikka stx vaeva, eriti kui projekt on suur. Minul tuleb 4m2 ja purke läheb 330tk. Puurimine ja pesemine üksi võttis terve nädala, liimimine ka üsna mitu päeva, sest ei raatsinud liimimisalusteks üle kolme kipsikarkassiposti osta. Selle peal on väga hea purke kokku kleepida, hoiab joru koos ja sirgena. Kleepimiseks kasutasin kasvuhoonesilikooni, mida kulub ümmarguselt 1 padrun 100-le purgile. Purkide puurimisel kasutasin kaane jaoks 35mm koonuspuuri ja põhja jaoks keraamilise seinaplaadi ümara ava lõikurit, sellist reguleeritavat ja kõvasulamotstega. Tegin puurimisest ka video, aga heameelega üles ei paneks, kuna töö sai tehtud põhimõttel "ohutus neljandaks!" Big Grin Kui mõni järele teeb ja oma käeluu ümber puurpingi spindli mähib, olen mina süüdi. "Lible tegi, Lible tegi!" Mainin siis vaid et "nii saama".
Mõned pildid "purkla" ehitamisest.
Purgipesu. 100L segukasti läheb ridadena paigutades 6 x 9 ehk 54 purki. Veenmismeetodi abil mahub ka 60tk.
[attachment=47596]
Kuivatamine.
[attachment=47597]
Valmistorud. Pildilt on ka näha, miks ma ei kasuta terminit "õllepurk" vaid "joogipurk". Seda siis mitte peenutsemisest vaid kogu krempli peale ei ole ühtegi õllepurki! Ega ma kogu seda "Taina-Maitu" üksi ja ühekorraga ära joonud. Vastasel korral ei oleks mind enam elavate kirjas. Smile Siin ikka mitme sõbra-tuttava kaasabi ja vist mingi 3 aastat juba korjatud.
[attachment=47598][attachment=47599]
Vana puitkilp, mis tahab niikuinii renoveerimist või asendamist. Püüan lüüa kaks kärbest ühe hoobiga ja paigaldada purkla selle asemele. Sellest ka horisontaalne asend. Kas nii korralikult tööle hakkab, ei tea veel. Kui ei hakka, peaks piisama kahe OSB plaadi ostmisest. Purkla läheb siis püstiasendis esialgsest kohast mõne meetri paremale ja madalamale.
[attachment=47600]
Pildil olev Liive-elektri ehk "liivetricity" õhuliin läheb varsti maha. Maakaabli paigaldamine juba käib.
See on päris ränk kogus Taina-Maitu...

Sauna hakkad selle 4 ruuduse paneeliga kütma? Big Grin
(30-03-2014, 19:17 PM)Kombimiis Kirjutas: [ -> ]See on päris ränk kogus Taina-Maitu...

Sauna hakkad selle 4 ruuduse paneeliga kütma? Big Grin
Mul maja paras sara, sinna läheb talvel soojust üksjagu...
Loodan purklast sooja välja pigistada südatalvelgi kui päev lühike ja päike lahja. Sellest ka mõningane üledimensioneerimine. Suvel tuleb seda kuuma vist hoolega õue ventileerida, muidu läheb käes sulama!
Kaalun praegu võimalust paigaldada purgiridade vahele mõned õhukese seinaga vasktorud. Vanamehest on jäänud nurka seisma 2m pikkused 10tk. Sinna saaks hiljem torud või voolikud külge ühendada ja vedeliku sisse lasta. Saaks ülearuse soojuse juhtida ntx keskkütte akumulatsioonipaaki. Sellele tegin enne kokkukeevitamist päikesekütte tarvis soojusvaheti sisse. Midagi ehitades peab mõte ikka valgusaasta eespool käima ja kõik valmidused külge pookima, siis on pärast vähem ümbertegemist.
Aga jah, esialgu pole muud päikesesoojuse salvestamise võimalust kui seintesse. Kujutan juba ette, kuidas pere päeval trussikute väel ringi silkab! Big Grin
(30-03-2014, 19:57 PM)Basilio Kirjutas: [ -> ]Kujutan juba ette, kuidas pere päeval trussikute väel ringi silkab! Big Grin

Naise lahtiriietamiseks kolm aastat purke kogutud?
Big Grin
Aga hea näide skeptikutele, kes arvasid, et päike on Eestimaal nii lahja, et sellega pole mõtet mingit küttesüsteemi ehitama hakata. Kui saad selle veesoojendi torudele tehtud, krabad lämmit kõrge õhurõhuga selgel veebruaripäevalgi.
(30-03-2014, 22:13 PM)Janka Kirjutas: [ -> ]Naise lahtiriietamiseks kolm aastat purke kogutud?

No ei ole päris lahti riietatud, 3 aasta jagu purke veel, siis saab ehk trussikud ka jalast? Big Grin
Kas purkide asemel poleks lihtsam kasutada painduvat venitlatsioonitoru - purkidega peab ikka kõvasti tööd vihtuma, enne kui nendest toru saab.

Kas suvisel perioodil, kui sooja õhku pole tarvis tuppa lasta, topid torud kinni või katad kollektori?
(30-03-2014, 22:50 PM)speedsta Kirjutas: [ -> ]Kas suvisel perioodil, kui sooja õhku pole tarvis tuppa lasta, topid torud kinni või katad kollektori?
Lambist tuiskas mõte pähe,et kinni toppida ega katta pole vaja vist,pigem väljundile radika(auto salongi radikas) moodi asi ette soe õhk kütab sooja vett.kui sooja vett liiga palju saab siis otse pesumasinase ja pesu pesemisel ka korralik elektri sääst.
(30-03-2014, 22:50 PM)speedsta Kirjutas: [ -> ]Kas purkide asemel poleks lihtsam kasutada painduvat venitlatsioonitoru - purkidega peab ikka kõvasti tööd vihtuma, enne kui nendest toru saab.

Kas suvisel perioodil, kui sooja õhku pole tarvis tuppa lasta, topid torud kinni või katad kollektori?
Kindlasti on lihtsam vent. toru kasutada, ma seda juba mainisin ka. See purkide hekseldamine on paras pain in ass. No oli alguses see purgi-idee ja hunnik purke juba korjatud, kui ventikatoru pähe torkas. Rahaliselt tuleb purkidega vähe odavam ka, kuigi tööd on stx.
Suvel oli esialgu plaanis lämmi lihtsalt vareste lennuruumi lasta. Või äärmisel juhul ventika abil puukuuri puuriida alla suruda. Kuuris riitade all on nimelt kaubaalused, et tuulduks ka altpoolt.
Nüüd siis plaan paigaldada lisatorud ja lämmi hoopis akupaaki suruda. 1,5m3 vett ikka lambist keema ei lähe. Pealegi on siis võimalus vihmase ilmaga akupaagi abil keskkütteboilerit kütta. Radikaringi saab kinni panna, sinna sai keskkütet ehitades just selleks tarbeks kraan pandud.
Aga kui miski muu ei aita, siis jah, olen mõelnud 4m pikkuse koormakatte abil paneeli kinni katta.
Üks nüanss veel - vertikaalis asuva paneeli kasutegur peaks kõrgelt käiva päikesega langema. Seega loodan et suvel käes lõhkuma ei lähe. Suviseks kasutamiseks mõeldud veesoojendi paneelid aga on just lääpa monteeritud.

(30-03-2014, 22:13 PM)Janka Kirjutas: [ -> ]Aga hea näide skeptikutele, kes arvasid, et päike on Eestimaal nii lahja, et sellega pole mõtet mingit küttesüsteemi ehitama hakata. Kui saad selle veesoojendi torudele tehtud, krabad lämmit kõrge õhurõhuga selgel veebruaripäevalgi.
Veebruaris kulub see vähene soe otsesele õhukütmisele ära.
Skeptikud minu arvates:
A) ei tunne asja, sest pole ise proovinud, aga meeldib edastada Naised Saunas Rääkisid seisukohti (eeskätt ajakirjanikud, eriti tibiajakirjanikud)
B) on asjatundmatusest midagi väga valesti teinud (talumehed, kes koolis füüsikatunnis maganud)
C) on käed taskus lasknud asja kallil firmal valmis ehitada ja kurdavad siis pika tasuvusaja üle (linnamehed, kes on koolis maganud nii füüsika kui tööõpetuse tunnis)
D) tehkem kummardus vandenõuteoreetikutele - on kinni makstud ja esindavad Eesti Energia või kelleiganes seisukohta (jällegi ajakirjanikud)

Variant B all pean ma silmas ka selliseid mõttehiiglasi, kes toodavad ise elektrit ja selle otsekasutamise ning salvestamise asemel lasevad läbi inverteri ja müüvad sümboolse hinnaga EE-le. Ise aga ostavad kirvehinnaga tagasi ja kaebavad siis et ei tasu ära. Asi vaevu plussis! Kui sellistel absurdsetel tingimustel asi ikkagi kõvasti miinusesse ei jää, siis on tegelikult ülikõva ju! Aga ikka on vaja telepurgis või kobrulehes soiguda, kuidas ei tasu, no kohe mitte ei tasu! Ja ajakirjanik kiidab kõrval takka, no näete kuidas ei tasu, ärge tehke, inimesed!
Hakkan ka mina päikesepaneeli ehitama-probleemiks lõuna pool olevate akende puudumine Olen nüüd lugenud ja mõtisklenud teiste kogemuste üle.Enda projekt on samuti 4 ruutu-miks?Vastuseks on-parem rohkem kui vähem,vajadusel saab ju akent ka avada,kui mind kodus ei ole,võib ka temperatuur +35 olla,mind see ei sega.Lisaboonuseks saan aga värske ja kuiva õhu tuppa-põhjapoolsete tubade probleem on ikka suurem niiskus ja hallitusoht.Minu plaan on järgmine-karkass teha immutatud voodrilauast-15cm laiune.Ehitasin 10 aastat tagasi terrassi nendest,püsivad siiani,vaja ainult õlitada üle aasta.Sooviks küll õlitamisest pääseda,aga pole leidnud sobivat almiinium materjali.Põhja õhuke OSBplaat.Nüüd soojustus-5cm jäigem kivivillaplaat,mille püüan õhutihedalt pakkida fooliumiga.Nimelt ei soovi ,et kivivill niiskusega,ja seda õues on,hallitama läheks ja tuppa kutsumata külalisi tuleks.Soojusvahetiks -katan paneeli põhja pooleks lõigatud painduva vent.toruga.Ma ei saa siiani aru purgivendadest,kes soovivad,et paneelis olev soe õhk-selle asemel,et tuba soojendada-peab soojendama läbi purgi minevat õhku.Katsetes kiidetud alumiiniumvõrku ei suuda ma Eestist kusagilt leida,kui keegi teab,andke teada,Espakis ei olnud.Katteks makrolon 10 mm.Ventilaatorina tuleb vist ikka arvutiventi ja päikesepaneeli kasutada,sest paneel vajab suvel jahutust-seda on lihtne lahendada-toru ots majast lahti ja las puhub õue.Eeldatav maksumus on 150 Eurikut ,kasuks 1200kw sooja ja boonuseks värske ja kuiv õhk.Tasuvus oma tööd ja vaeva arvestades max 2 aastat.Termostaat-30C snap switch.
(31-03-2014, 19:06 PM)sven j Kirjutas: [ -> ]Ma ei saa siiani aru purgivendadest,kes soovivad,et paneelis olev soe õhk-selle asemel,et tuba soojendada-peab soojendama läbi purgi minevat õhku.
Nii purkides kui vent torus ringlevat õhku soojendab otsene päikesekiirgus, mitte Makroloni ja toru vahel olev õhk. See viimane peab ka soe olema et toru ei jahutaks, aga praktika näitab et n.n. kütteelement on päikese käes alati mitu kraadi soojem kui paneelis olev õhk. Seega mitte õhk ei soojenda kütteelementi vaid vastupidi.
Kas sa lõõtstoru hinda ikka oled vaadanud et loodad 150 euroga hakkama saada? Mina pole veel numbreid kokku löönud, aga 200 tuleb kindlasti ära. Makrolon on mul 10mm ja OSB plaat 12mm. Kast tuleb 50 x 100mm immutatud prussist.
Purkidest toru üks eelis peale odavuse pidavat olema keeriste tekkimine, mis parandab soojuse ülekannet toru seinalt toru läbivasse õhku. Vastasel korral soojeneb vaid toru seina vastas olev õhukiht ja kasutegur on väiksem. No nii nad räägivad.
Lõõtstorul tekib siiski ka tänu oma "vindilisele" sisepinnale mõningane turbulents. Olles mainitud toru kasutanud küttepuude kuivati ehitamisel, võin kinnitada, et selle õhutakistus on lausa üllatavalt suur. Käärsoolena kasti lapates peaks see teoreetiliselt andma sama efekti mis "purklal".
4m2 kollektorile võib arvutiventikas väheks jääda. Võid küll proovida, aga pakun, et see ei suuda õhku tänu eelpoolmainitud takistusele piisava kiirusega läbi paneeli suruda.
Ise kavatsen algul lihtsuse mõttes kasutada suuremat 100mm otstega 230V ventikat, hiljem tuleb ise ehitada auto salongiventika turbiinist uus ventikas, millel on hõlpus pöördeid muuta.
Sven, loe isand Basilio jutt omale kõvasti ette. Selles on palju tarkusi.

Arvuti vent ei suuda 2m2(Ei olnud neljaruutu võtta) paneeli puhul mittemidagi teha ja isegi kaks ei suuda. Alt 4C* sisse ja ülevalt läbi kahe vendi tuli 65C* ja enam välja. Õhkkütte paneeli suurima kasuteguri piir on kusagil 2C* siseneva ja väljuva tembi vahel.

Auto ventilatsiooni vent on juba ilmselt päris hea. Tarbib ta voolugi kusagil 50-60W mis on kindlasti rohkem kui 1,5W arvuti vent.

Alu võrgu otsingutega tegelesin isegi mingi aeg. Tulemus oli 90€ ruut. Võimalik, et on ka sootsamalt saada, aga minu foolium koguja või Basilio ja Judase jne purk kogujate ruudu hinnale ei saa ikka vastu. Fooliumit ostsin u.2€ ruut.
Purgimehed teavad oma hinda paremini. Neil on peale purgi ostu veel elamuslik kogemus purgi sisust.

Purgivendade kaitseks kordan siis veel kord üle selle, et soe tuppa jõuaks siis on vaja köetav õhk isoleerida soojustamatta pinnast, ehk sellest samast makrolonist. Muidu ta lihtsalt jahutatakse maha. Eriti kui on tuuline ilm.
Kuna alu võrk on raske saada ja hind on kole, siis selle võrgu ja purgi paneeli kasuteguri vahe on nii väike, et teed purkidest ühe ruudu suurema paneeli kui võrgust on ja oled ikka võidumees.
Ma võibolla peksan nüüd veits segast, kuid mina lahendaksin asja tavalise, neljast klaasist koosneva kihiga, kus soojenduse jaoks on keskel 4mm mustaks värvitud klaas, ning tuule eest kaitseb värvimata klaas. Vana klaasi saab tasuta okidokist. Kõik ülejäänu on juba ehitamise vaev. Klaaside omavahelised kaugused saab paika tavalise puidust liistuga, ning jääb üle vaid õhku juhtiv torustik teha. Kulu mõni eurot.
Nagu ikka,räägib üks aiast ja teine aiaaugust.Vaata nüüd seda purkide rida ja ütle,kuidas päikesekiirgus langeb purkide alumisele poolele?Teiseks purkide õhutakistus,vaja võimsamat ventilaatorit,minu süsteemil aga soojusvaheti pind suurem.Aga pole head ilma halvata,maksumuse suhtes oli sul õigus.Liitsin kõik kokku ja sain tõesti suurema summa.Kiire otsing internetist andis mulle järgmise tulemuse.Lõõtstoru 3meetrine-4,12 tk,diam.100.Pikuti pooleks lõigatuna-vaja 20tk e.82 eur.Terrassilaud 2 eur jaemeeter,e.32 eur.Makrolon 24 eur(kust saan nii soodsalt,ei ütle).Kivivill pakk 21,20-9,65 ruutu(saab veel ülejääki kasutada).Fooliumpaber 14 eur,al.teip 4,4 rull.Seega hind on juba 177,61 eur.Tuttav ehitusfirma omanik aitab summat vähendada 20%,ehk jääbki u.150 eur.Kruvide ja vajaliku al traadi hinda ei tea,sest need on mul keldris juba vene ajast olemas.Vaja on veel silikooni,musta värvi ja makroloni kinnitamiseks kolm al.nurka,alla ma nimelt nurka ei pane,sest see kogub vett ja tekitab ebasoovitava kasvu makroloni sees.Nimelt on mu korteris fresh klapid,sinna ette panengi paneeli,seega aitab ka vannitoa ventilaator kaasa,soojal õhul on omadus ülespoole tõusta,seegi abiks.Unustasin veel termostaadi-10 eur. Päikesepaneel ja vent ajavad hinna üles,seega Sunoni toodangust midagi,muideks arvutivendid on ka erinevate võimsustega,keldris on mul paar vannitoaventilaatorit,eks proovin nendega,kuigi kasti õhutakistus ei tule liiga suur.Seega peaks arvestama 200 euriga ümmarguselt.võrreldes valmistoote müüjate 1100 eur. on hinnavahe märgatav.Katsetati ka musta kasti,selle tulemused polnud ka pahad,tahan öelda,et asjale tuleb läheneda odavalt ja mõistusega.Cliksson hakkab tööle 30 kraadi juures,enne teda teeb töö ära vannitoa ventilaator(nimelt töötab kogu aeg imedes korterist välja 30 kuupi tunnis,niiskusega 90 kuupi tunnis) ja sooja õhu omadus ise ülespoole ronida.Paneeli temperatuuri tõus 1 kraadi võrra annab mulle juba säästu.Jutt,et minu pakutud paneelist sooja ei saa ,et 10 mm makrolon jahutab õhu ära (võrreldakse teda ju soojapidavuselt klaaspaketiga) on nii rumal,et seda ei tahagi komenteerida).Kuna mulle on tähtis asja kergus,siis soojusvahetina trapetsprofiilplekki ei kasuta,kuigi see võtaks hinnast kõvasti maha.Jutt sai natuke kiire ja segane,aga aeg on ka hiline.
(01-04-2014, 00:07 AM)sven j Kirjutas: [ -> ]Jutt,et minu pakutud paneelist sooja ei saa ,et 10 mm makrolon jahutab õhu ära (võrreldakse teda ju soojapidavuselt klaaspaketiga) on nii rumal,et seda ei tahagi komenteerida).

Soojapidavus, ning pinna/materjali/õhu kuumutamine/jahutamine, on siiski kaks täiesti erinevat asja. Kui päike pinda kuumutab, siis saab selle pinna all olev õhk samuti temperatuuri tõusu osaliseks. Kui aga samal ajal tuul seda pinda maha jahutab, ei soojene ei materjal, ega õhk seal taga.
Sven, võta natuke rahulikumalt. Pane kirjavahe märkide järgi tühikud ja kasuta vahepeal enter nuppu teema muutuste ajal. jne
Mitte, et ma keeleteadlane oleks ja kirjutamisest midagi teaks, aga kergem oleks lugeda.

(01-04-2014, 00:07 AM)sven j Kirjutas: [ -> ].Jutt,et minu pakutud paneelist sooja ei saa ,et 10 mm makrolon jahutab õhu ära (võrreldakse teda ju soojapidavuselt klaaspaketiga) on nii rumal,et seda ei tahagi komenteerida).Kuna mulle on tähtis asja kergus,siis soojusvahetina trapetsprofiilplekki ei kasuta,kuigi see võtaks hinnast kõvasti maha.Jutt sai natuke kiire ja segane,aga aeg on ka hiline.

Seda kas ta sooja annab või mitte ei pea kahtlema.
Vaata natuke ringi ja näed isegi, et see jutt ei ole minu välja mõeldis. Proovi järgi. Mina proovisin. Ei raatsind teiste vigadest õppida ja tegingi kaks korda ühte ja sama asja. Tulemus oli üllatav.

Vannitoa vent 4m2 paneeli ees on esimese päeva õhtuks sulanud kui sa ta tõmbe poole peale paned. Kui vent on lahja, siis kasutegur väike. Sooja saad ikka.

Maksumus läks minul kusagil 20€ ilma termostaai ja vendta. Paneeli suurus on pisut üle 2m2.
Vendi hind oli vist 15€. Oli ta selline 150mm vendi torude vahele käiv 230V junn. Lahja igaljuhul.
Termolüliti maksis 7€

Esimeses postis on sul ka väide, et saad 1200kW sooja lisaks. Kas eksisid ühikuga või on see mingi arvutus tulemus?