automoto.ee foorumid

Täisversioon: Päike, tuul ja vesi - need me sõbrad kolmekesi
Teile näidatakse hetkel lihtsustatud versiooni tekstist. Vaadake täisversiooni õiges formaadis.
Huvi oleks,aga ASUKOHT ja proofilis valitseb tühjus
Nagu mina olen asjast aru saanud, siis klaas ei ole just kõige parem soojus juht ja kiirgaja.

Asja jume peakski olema see, et kui törts päikest peale särab, siis kuumeneb õhuke alumiinium plekk (toru või plekk, võib vasest või kullast kasvõi teha - kui raha on) kiiresti ja annab oma kogutud energiat kiiresti minema. Kuna kui kiiret energia eraldust õhule ei toimu - siis kuumutatakse mõtetult seda toru ja soojakadu läheb kõrgeks.

Siinkohal ongi klaas kehv, kuna soojus juhtivus on nigel. Sellest pole kasu, et toru ühelt poolt soojaks muutub. Toru peab pealmise pinna pealt sooja endasse tõmbama ja sisemise diameetriga kibekähku õhule sooja andma.
(08-04-2014, 21:37 PM)phyl Kirjutas: [ -> ]Toru peab pealmise pinna pealt sooja endasse tõmbama ja sisemise diameetriga kibekähku õhule sooja andma.

Keegi ei käsi klaastoru väljast värvida. Värvi sisepind mustaks ja neelab soojust kohinal. Võibolla on kaod kasti sisse väiksemad ja kastis õhk ei kuumene niipalju kui tavakastis.
Klaas torusse saab panna ka näiteks vasktoru millest vesi läbi juhtida.

Võimalus on ka vasktorusse näiteks atsetooni tilk panna ja teha kodukootud ilma vaakumita vaakum toru koopia(heat pipe). Naguinii ei püsi seal vaakumtorus see vaakum niikaua kui müügimehed lubavad.

Vasktoru sisse panevad kodupunujad kas atsetooni või piiritust.
Tööstuslike asju ei tea mis seal sees on.
Väidetavalt mingi spets asine.

Kunagi ammu panin sellise vasktoru sisse piduri puhastus vedeliku(brake cleaner) ja toimis küll. Koguse pakun puusalt ja oli vist soovituslik 5ml, 1m x 10mm toru kohta.
Tegin 60l vaadist pooleks lõigatud kujul fooliumi abil peegli mis suunas päikese energia torule. Tünni poolikud olid tuuletõkkeks kaetud toidukilega ja valmis asi oligi. Seekord oli võtta termomeeter mis suutis kuni 200C* näidata ja 120*C tuli päris kähku.
Paartundi katsetamise järel veendusin selles, et pidevalt peegli päikeses hoidmiseks oleks vaja mingit lahendust ja toru tegemine oli ka mõningane puserdamine. Torult veel sooja kuhugi ära ka ju juhtida vaja, mis oli sootuks tegemata lahendus ja kokkuvõttes loobusin sellisest lahendusest seekord.
(09-04-2014, 23:16 PM)karvik Kirjutas: [ -> ]Klaas torusse saab panna ka näiteks vasktoru millest vesi läbi juhtida.

Võimalus on ka vasktorusse näiteks atsetooni tilk panna ja teha kodukootud ilma vaakumita vaakum toru koopia(heat pipe). Naguinii ei püsi seal vaakumtorus see vaakum niikaua kui müügimehed lubavad.

Vasktoru sisse panevad kodupunujad kas atsetooni või piiritust.
Tööstuslike asju ei tea mis seal sees on.
Väidetavalt mingi spets asine.

Kunagi ammu panin sellise vasktoru sisse piduri puhastus vedeliku(brake cleaner) ja toimis küll. Koguse pakun puusalt ja oli vist soovituslik 5ml, 1m x 10mm toru kohta.
Tegin 60l vaadist pooleks lõigatud kujul fooliumi abil peegli mis suunas päikese energia torule. Tünni poolikud olid tuuletõkkeks kaetud toidukilega ja valmis asi oligi. Seekord oli võtta termomeeter mis suutis kuni 200C* näidata ja 120*C tuli päris kähku.
Paartundi katsetamise järel veendusin selles, et pidevalt peegli päikeses hoidmiseks oleks vaja mingit lahendust ja toru tegemine oli ka mõningane puserdamine. Torult veel sooja kuhugi ära ka ju juhtida vaja, mis oli sootuks tegemata lahendus ja kokkuvõttes loobusin sellisest lahendusest seekord.
Kahjuks pole kursis vaakumtoru hingeeluga.saan hetkel nii aru,et too vasktoru ülemine ots veesärgis ja sees olev ollus ajab toru kuumaks ja ülemine veesärgis olev ots siis kannab soojuse veele üle?Sorry kui juhm küsimus.
Jah.
Nimetus siis kuumtoru süsteem (heat pipe system).

[attachment=47732] [attachment=47735] [attachment=47736]

Teine torudega mässamise süsteem on U-toru süsteem:

[attachment=47733] [attachment=47734] [attachment=47737]
(08-04-2014, 08:08 AM)muska71 Kirjutas: [ -> ]Huvi oleks,aga ASUKOHT ja proofilis valitseb tühjus

Asukohaks torudel Vigala vald, Raplamaa.
Eks need oligi sellise lihtsama süsteemi tarbeks alles jäetud, et omavahel ühendusse ja katusele kasvõi lihtsalt sooja vett õhtuteks, aga ei näe lähiajal seda aega, et neist ise midagi valmis ka tehakse.
Kindlasti saab ka asjalikuma süsteemi tõesti neist teha, kellele asi huvi pakub.
Rauno.lilander @ gmail.com võib märku anda huviline.
Natu kurb on see, et need pakutavad torud on nähtavasti ühekordse seinaga. Kui vaakumit tekitada ei saa, on kuumakadu päris suur.
Vaakumit saab aga tekitada suure paneeli juures Smile.
Muidu mõeldakse, et millega seda küttekasti siis ikkagi katta, et parem oleks ja ei puruneks ja soe välja ei läheks (?).
Klaaside jaoks saaks teha õhukese raami, millel kaks klaasi. Liimid kobeda liimhermeetikuga ühe klaasi ühele ja teise teiselepoole. Raami küljele statsionaarne stuts, kuhu ühendad voolikuga 12v vaakumpumba, kasvõi sellise, lisad automaatika, et klaase lõhkumata alarõhku hoiaks ja ongi olemas.
Sooja kadu läbi sellise topeltklaasi juba kindlasti väiksem Smile.
ikka ühekordne jah. pead ei anna, aga ehk on need sellised, mis vanasti olid mõeldud piimatorudeks farmides.
Sõbral tekkis kunagi idee kasutada soojuse püüdmiseks samuti läbipaistvas kestas ringlevat vedelikku, mis värvaine abil tumedaks muudetud.
Värvaineks võiks olla nii tint kui miks mitte ka koopiamasina tahm. See viimane küll ei lahustu vees, aga kuni pump ringi ajab, siis vast välja ka ei sadene. Teadmata on ainult, kuidas ringluspump sellisesse solki suhtub. Idee uba oli küll kasutada Makroloni sees olevaid kanaleid, kuigi minu pea ei võta, mismoodi oleks sinna vettpidavad otsad külge saadud. Aga lausvõimatu see ehk ei ole.
Kuna juttu tuli klaastorudest, siis mõtlesin et äkki sobiks tindi-idee seal kasutada. Tõsi küll, soojakaole juba viidati. Vedelikuga klaastorudele tuleks Makroloniga või topeltklaasidega kaetud kast ümber ehitada. Torud asendaksid sel juhul metallradikaid.
Variant kasutada klaastorusid sisse paigaldatud vasktorudega tundub samuti hea.
Mitteköetavas kasvuhoones mulda freesides tõstsin termomeetrit kõrvale. Näitas tänase vilu ilmaga maapinnal +27 ja 2 m kõrgusel +47 kraadi. Mida ta veel lae all võib näidata! Katteks topeltkile, millele 45 minuti tagant ventilaator on reguleeritud paar minutit õhku vahele lisama. Elumajani u 50 meetrit. Kui poleks nii laisk, siis reaalne võimalus 26 meetri pikkuse kasvuhoone lae all sooja duši- tarbevett toota lihtsalt korra läbi musta plasttoru lastes. Reaalne oleks antifriisiga maaküttele (veel pole) soojust akumuleerida- ainult tasuvus?
(11-04-2014, 01:00 AM)pen.skar Kirjutas: [ -> ]... reaalne võimalus 26 meetri pikkuse kasvuhoone lae all sooja duši- tarbevett toota lihtsalt korra läbi musta plasttoru lastes.
Sellest on siin juba juttu olnud, aga plasttoru ei juhi sooja kõige paremini. Pooletolline või kolmveerandtolline terastoru ei ole ka teab mis röögatult kallim PEM toruga võrreldes, aga soojeneb kindlasti palju paremini. Ise teeks nii.
26m pikkust peaks olema enam kui küll. Võibolla ei tasugi korraga täispikkust panna kui rahakotile hakkab. Paned esialgu vähem ja pikendad kui lahjaks jääb. Katsetamise asi.
viiks teema koraks päikesepaneelidele mis elektrone toodavad
ehk pigem nende laadimis-kontrolleritele
küsimus oleks mis sisendit need aparaadid söövad ? kas pinge peab olema paigas või ...
paljude kontrollerite müügikuulutustes pole sisendpingest juttugi.
minu huvi siis 12V lõpptulemusega süsteemid aku laadimiseks

teoorias on mul 5 paneeli mis pidavat olema ~5V väljundpingega ja ~36w võimsust
ehk kui panna kõik 5 tk. jadasse siis annab ehk 25V (kõva päikesega unistades 30V) välja.
kas kõik kontrollerid elavad selle 25V üle või on siiski vahe sees.

mis vahe on tulemustes saavutatav kui paneele kombineerida erinevalt jadasse ja paralleeli.

kes teab see targutab Big Grin teadmatu loeb hoolega Toungue
mõnest kohast on hakanud kooruma infot, et kontrollerite sisendid on ~50V
ehk mõnel ka vähem.
soovitati siis ka mul paneelid ikka jadasse panna ehk võtta välja maksimaalne pinge.

kui kellegil on üle kontrollerit muidugi mppt ja mis elab üle sisendi 25+V ja ~180W ning tortab akut mis on süvatsükliga geel 140Ah siis võib mulle pakkuda (privaatselt siis ehk mitte risustades seda teemat)

kevad käes päike käib kõrgelt ja haagis vajab lisatoidet Cool
küttepaneelide vahele ma ikka oma elektripaneeli juttu jauran Toungue
selgus et paljud hiinas(t) müüdavad/tellitavad kontrollerid kirjaga "mppt" pole teps mitte see mida see kiri lubab.

nt. selline lugu - https://www.youtube.com/watch?v=umRNiJ1oLwo
https://www.youtube.com/watch?v=UvDr0hZKbnk
https://www.youtube.com/watch?v=IrjwghIamkw

või selline lugu - https://www.youtube.com/watch?v=NmFdpgHyJMw
https://www.youtube.com/watch?v=tbmaG4f8f_w

krt. ei julgegi igat asja tellida.
(14-04-2014, 08:47 AM)MeelisV Kirjutas: [ -> ]krt. ei julgegi igat asja tellida.
Justnagu mälupulkadega või?:
Tsitaat:http://www.hinnavaatlus.ee/products/...eadmed/412462/
http://www.okidoki.ee/item/2983287/
http://www.okidoki.ee/item/3143504/
Esimesel lingil hinnavaatluse 64 GB mälupulgad ja need ongi kõige suuremad.
Teistel pakutakse 500 GB-seid ja 1 TB-seid poole odavamalt.
Kas järjekordne petuskeem? Mõni on proovinud ka neid?
Tsitaat:Võid lõdvalt sellisedi utoopilisi numbreid ignoreerida. tehniliselt pole veel võimalik. Need on arvatavasti formateeritud 2GB mälud seal peal.

Kui on aega ja huvi siis soovitan vaadata: https://www.youtube.com/watch?v=CPEzLNh5YIo
mis neil päikse paneelidel viga on? need põllud mis täis ei ole vist vaatamisväärtus aga majakatused ja tuhamäed mis saksas täispandud on küll silma ei riiva, samas 30-40 km ümbermõõduga auk et elektrit toota on küll kole.
Aga tuule energia on kahtlane sügisel tõmmati suur ventilaator lihtsalt põllule küllili ja nüüd on 5 asemele pandud. raha on äris ikka vägevalt kui põllupeale asfalt teid kruusa asemel rajatakse ainult hoolduse jaoks või 3 km tänavakivist teed
liigutasin ülaloleva postituse tuumaenergeetika teemast siia. Saab õiges teemas rahus taastuvenergia "roheluses" kahelda Smile

(14-04-2014, 17:40 PM)nootsii Kirjutas: [ -> ]Aga tuule energia on kahtlane sügisel tõmmati suur ventilaator lihtsalt põllule küllili ja nüüd on 5 asemele pandud. raha on äris ikka vägevalt kui põllupeale asfalt teid kruusa asemel rajatakse ainult hoolduse jaoks või 3 km tänavakivist teed
KIK lehelt leiab mõne tuulepargi toetamise kohta infot:
http://www.kik.ee/et/kik/rahastusallikad...nergeetika

5,1Meur toetust saanud "park" (Ojaküla) on nominaalvõimsusega 6,9MW (3x2,3MW)
7,5Meur toetust saanud "park" (Tamba) on nominaalvõimsusega 6MW (2x3MW)

jäme kuluhinnang (suure) tööstusliku tuuliku püstitamisel ja el võrguga liitmisel on 1Meur per 1 MW. Ütleme nii, et ma ei kurdaks üldse, kui ma toetust saanud OÜ (ainu)omanik oleks. Pmst on jutuks "saadud" asjad, mis esimese 12a jooksul keskmistatuna iga kuu viiekohalise eurohunniku teenivad. Selle viiekohalise arvu esimene number on "2". Energia ise moodustab teenistusest alla poole ja ülejäänu on taastuvenergiatoetus, mille päritolu näeme me kõik oma elektriarvelt Wink
esimene märkimisväärse kuluga korraline hooldus peaks neil tuulikutüüpidel tulema ca 10a peal. Enne seda nad üldpildis märkimisväärset raha väga küsida ei tohiks.
MPPT kontrolleritega on asi jah nagu ta on. Odavad junnid reeglina asjaga hakkama ei saa nii nagu vaja.

Endal on mingi eriti odav junn ja ei ole viitsinud sisend võimsuse ja väljund võimsuse mõõtmisega tegeleda. Kuna maksis 10€, siis oli huvi kas tõesti. Hetkel tean, et ei toimi nii nagu peaks muusosas kui ainult seda, et ei lase akudel liiga tühjaks saada ja ei lase akusi üle laadida.




Enamvähem MPPT kontroller näiteks TriStar TS-MPPT-30

Üks mis ka tuulikute kontrollimisega hakkama saab on näiteks Midnite CLASSIC 150

Hinnad on suht krõbedad kui paneeli vähe, aga töötama pidavat hästi. Ise ei ole ühtegi näpuga katsunud. Arvamus pärineb www.fieldlines.com/.