automoto.ee foorumid

Ma energia tootjate jutu vahele küsiks ühe tarbija küsimuse Gu10 sokliga led pirnide kohta - mul elamises ehk pooled pirnid sellised. Gu10 sokliga led pirnid on ebays kohati oluliselt odavamad kui "tavalised" sama sokliga pirnid kohalikus ehituspoes. Mida nende valikul silmas pidada? Väikesed erinevused pakutavatel ledidel ikka on, nt see või see. Milliseid eelistada?

(17-09-2011, 13:04 PM)Basilio Kirjutas: [ -> ]Mõnedes maades toimib süsteem, et kui su majapidamine toodab mingil hetkel rohkem elektrit kui ise vajab, siis vastava toega voolulugeja fikseerib väljamineva koguse. Elektriarve tuleb selle võrra väiksem. Kuidas rehkendus täpselt toimib ei tea. Kas kerib voolulugeja ennast sel ajal lihtsalt tagurpidi või annab eraldi näidu, mis siis üldkulust maha arvatakse. Targemad võiksid valgustada.
Eestis see minu teada ei toimi ja vaevalt EE sellest väga huvitatud olekski.

Tegelikult on ka Eestis võimalik kui sul õnnestub omale hankida nn vanakooli kettaga arvesti. Need töötavad mõlemat pidi ja EE on neid uusi taadeldud arvesteid ka mõningatel juhtudel paigaldanud.

(17-09-2011, 13:04 PM)Basilio Kirjutas: [ -> ]Odavaim on n.n. modifitseeritud siinusega inverterid. Sisuliselt on tegemist ristkülikimpulsside genekaga. Ka kasutegur on neil kõrgeim. Paraku saab nendega toita vaid küttekehasid ja impulsstoiteplokiga elektroonikat. Kumbagi liiki tarbijale ei lähe korda ei signaali kuju ega sagedus. Peaasi et pinge on enamvähem sinnakanti ja töötavad mõlemad ka alalisvooluga.
Tunduvalt kallimad ja madalama kasuteguriga on siinus-inverterid. Nendega saab toita ka võrgutrafoga ja elektrimootoriga seadmeid, millel peab olema tingimata puhas ja õige sagedusega siinus. Sinna hulka käib ka külmkapp.

Kas need odavamad modifitseeritud siinusega inverterid siis ei sobigi el.mootorite käitamiseks?
Ma siiani sellisega kõik asjad tehtud saand. Drell, relakas ja tolmuimeja on kõik selle pealt käima läinud. Kõikvõimalikud laadijad muidugi ka, kuid seaL vist pole vahet, millise siinusega tegu.
Või on asi hoopis selles, et odav inverter võib el.mootoriga seadmed tuksi keerata?

(19-09-2011, 17:28 PM)korvimees Kirjutas: [ -> ]Kas need odavamad modifitseeritud siinusega inverterid siis ei sobigi el.mootorite käitamiseks?
Ma siiani sellisega kõik asjad tehtud saand. Drell, relakas ja tolmuimeja on kõik selle pealt käima läinud.

Teoreetiliselt ei tohiks jah, sobida. Peaksid mõlemad üle kuumenema jne. Vähemalt nii targemad räägivad. Aga kui ütled et on OK, küllap peab uskuma. Ise pole julgenud proovida. Kas oled proovinud korraks või lasknud ka pikemalt käia? Oleks päris huvitav teada.

---

(19-09-2011, 13:50 PM)bom Kirjutas: [ -> ]Ma energia tootjate jutu vahele küsiks ühe tarbija küsimuse Gu10 sokliga led pirnide kohta - mul elamises ehk pooled pirnid sellised. Milliseid eelistada?

Ega muud vahet vist olegi kui töötemperatuur. See nelja power lediga isend kuumeneb päris tugevasti. Kinnisesse korpusse ei tohi mitte mingil juhul panna. Jahutus niigi piiri peal. Ilmselt on aluseks võetud kolme lediga versioon ja ühe ledi lisamisega lamp kurjemaks tehtud. Radikas jäeti sama... Tuuning hiina moodi Minul on need lugemislampideks magamistoas ja ühte on saanud 2x parandada. Olen sellest eespool pajatanud. Valgust annab muidu täitsa OK, olen rahul.
See teine, pisikeste SMD ledidega on veel proovimata, aga kirja järgi on neil heledus ühesugune.
Et siis pigem soovitaks seda, kui ei taha tuba kütta. Telli algul üks ja proovi ära.

(19-09-2011, 18:04 PM)Basilio Kirjutas: [ -> ]Kas oled proovinud korraks või lasknud ka pikemalt käia? Oleks päris huvitav teada.

Inverter kasutuses üle nelja aasta ning siiani pole mingit jama olnud. Spetsiaalselt pikemalt midagi käiand ei ole, kuid niipalju kui konkreetse töö jaoks tarvis küll.
Bussi koristades huugab tolmuimeja ikka mitu head minutit järjest, samamoodi relakas, kui midagi lõigata. Survepesurit olen ka kasutanud, kuid mitte pikalt järjest käianud, kuna ei tahtnud akusid tühjaks lasta.
Pigem ongi häda selles, et akud tühjaks ei saaks, kuna suurema võimsusega riistad tarbivad palju voolu.

Selge, võtan teadmiseks. See on tegelikult suur kergendus kui nii on, sest moditud siinusega inverter on ikka kordades odavam.
Kui omatehtud elektrit juba rohkem hakkab olema kui 12V süsteemile otseselt vaja, kavatsen 1000W inverteri osta. Kui see tõesti nii universaalne on, siis ju super!

(19-09-2011, 21:35 PM)Basilio Kirjutas: [ -> ]Selge, võtan teadmiseks. See on tegelikult suur kergendus kui nii on, sest moditud siinusega inverter on ikka kordades odavam.
Kui omatehtud elektrit juba rohkem hakkab olema kui 12V süsteemile otseselt vaja, kavatsen 1000W inverteri osta. Kui see tõesti nii universaalne on, siis ju super!

Hm, mul on kilovatine inverter olemas ja pole osanud seda kartagi, et mingi loll mootor võiks seda kandilist voolu karta. 750 W relakas igatahes laulis täitsa kenasti nii kümmekond minutit...

Aga huvitava kombel ei läinud selle pealt käima IBMi läpaka toide.

(19-09-2011, 21:54 PM)v6sa Kirjutas: [ -> ]

(19-09-2011, 21:35 PM)Basilio Kirjutas: [ -> ]Selge, võtan teadmiseks. See on tegelikult suur kergendus kui nii on, sest moditud siinusega inverter on ikka kordades odavam.
Kui omatehtud elektrit juba rohkem hakkab olema kui 12V süsteemile otseselt vaja, kavatsen 1000W inverteri osta. Kui see tõesti nii universaalne on, siis ju super!

Hm, mul on kilovatine inverter olemas ja pole osanud seda kartagi, et mingi loll mootor võiks seda kandilist voolu karta. 750 W relakas igatahes laulis täitsa kenasti nii kümmekond minutit...

Aga huvitava kombel ei läinud selle pealt käima IBMi läpaka toide.

Kas ei ole mitte nii, et seda kandilist "siinust" kardavad just "päris" vahelduvvoolu mootorid. Relakates, tolmuimejates ja mujal olevad harjadega isendid on kõigesööjad, ainult saadav võimsus sõltub mähisjoone alusest pindalast. Aga need modifitseeritud on tehtud nii, et pinge efektiivväärtus on ikka ca 230V.
IBM-i läpaka toiteplokk võis tõrkuma hakata, sest pinge amplituudväärtus tema meelest liiga suur oli. Sellele kilovatisele inverterile võiks huvi pärast tühijooksul dioodsilla ja kondeka peale panna ja siis viimase klemmidel alalispinge ära mõõta. Ennustan, et on tublisti üle 330V.

Võrgutrafoga seadet on keegi proovinud kandilise siinusega toita? Teoreetiliselt peaksid nii inverter kui trafo mõlemad tegema kurja häält ja kuumenema.
Tuli meelde kunagine projekt, kus akulaadijat ehitades tegin reguleerimise trafo primaari poolele. Reguleerisin sümistoriga. Siinus jäi siis poolenisti sama kujuga nagu seinakontaktist tuleb, aga osa lõigati ära. Jäi selline poolkandiline siinus. Võib ka öelda, et töötas ju küll, aga...
Laadimisvoolu poole peale keerates hakkas trafo kuuldavalt urisema ja voolutarve kasvas 2x suuremaks kui täiskoormusel! Maha see trafot ei põletanud, kuigi soojaks läks küll. Laadija on siiamaani alles ja vist isegi töötab. Äkitse on selle mootori-teemaga sama lugu, et töötab küll, aga tarbib kõvasti rohkem ja soojeneb ka rohkem kui muidu?
Oleks hea kui mõni "kandilise" inverteri omanik mõõdaks ära oma tolmuka või drelli voolutarbe nii võrgust kui inverterist tarbides ja paneks tulemuse siia üles.
Oleks kõigile abiks.

(19-09-2011, 13:50 PM)bom Kirjutas: [ -> ]Ma küsiks ühe tarbija küsimuse Gu10 sokliga led pirnide kohta

Tänasest üks kogemus juures - saabusid tellitud 4 GU10 sokliga 4W power ledidega lampi. Keerasin magamistoa lakke 50W halogeenide asemele. No päris võrdusmärki vahele ei tõmbaks, just hajunud valguse osas. Halogeeni oma on ühtlasem, ledi oma moodustab ikka ühe ereda laigu ja kuigipalju paistab laiali ka. Et siis üldine valgusfoon terake nõrgem kui 50W halogeenil, kuid erksam kui 20W halogeenil.
Lapse toas on üksainus 6W kuue power lediga http://www.ebay.com/itm/220815914144?ssP...1436.l2649 ja ei ütleks et valgus nõrgem oleks kui neljal GU10 tuutul. Tänu mattklaasile hajutab valgust sama hästi kui säästukas.
Sama pakiga saabusid ka 2 MR16 sokliga 12V pingega lampi http://www.ebay.com/itm/220720536167?ssP...1436.l2649 ehk siis sama lambi madalpingeline versioon. Mõõtsin huvi pärast ära voolutarbe - 320mA 13,5 V juures.
Kui nüüd küsimus tekkis, miks ma neid power ledidega lampe tellisin, kuigi ise teisi soovitasin, siis esiteks mulle meeldib nende disain.
Mul on ka üks selline: http://www.ebay.com/itm/320634385783?ssP...1436.l2649
Näeb välja nagu plastist junn, valgust ei hajuta nii hästi ja ka seda on tulnud lappida. Üks ledidest otsustas läbi kõrbeda. Põhjus teadmata. Jootsin otseks ja käib jälle.
Teine põhjus power lede eelistada on nende 230V versiooni lampide lihtsam ümberehitamine 12V peale, kui peaks vajadus tulema. Need lambid ongi madalapingelised, vaja ainult soklis asuv toiteadapter välja visata ja valmis!
5050 tüüpi ledidega lambil on kõik 150 ledi järjestikku ühendatud ja 230V köetakse otse sisse.

Tellisisin algatuseks paar 5050 smd ledi. Kui ennast õigustavad, siis võiks kokku ca 30 pirni ledide vastu vahetada, jätaks säästupirni etapi vahele : )

(21-09-2011, 00:06 AM)bom Kirjutas: [ -> ]Tellisisin algatuseks paar 5050 smd ledi. Kui ennast õigustavad, siis võiks kokku ca 30 pirni ledide vastu vahetada, jätaks säästupirni etapi vahele : )

Õigesti teed, säästupirn on üks nurisünnitis! Led on tulevik!

(21-09-2011, 11:07 AM)Basilio Kirjutas: [ -> ]Õigesti teed, säästupirn on üks nurisünnitis! Led on tulevik!

Oled sa proovinud prisma abil ledi valgust spektriks lahutada, kas tulemus on ligilähedane päikesevalgusele või erineb nagu öö ja päev. Silmale tundub nagu võõras. Võibolla peaksid nad veel arenema.

(21-09-2011, 12:08 PM)aavu Kirjutas: [ -> ]

(21-09-2011, 11:07 AM)Basilio Kirjutas: [ -> ]Õigesti teed, säästupirn on üks nurisünnitis! Led on tulevik!

Oled sa proovinud prisma abil ledi valgust spektriks lahutada, kas tulemus on ligilähedane päikesevalgusele või erineb nagu öö ja päev. Silmale tundub nagu võõras. Võibolla peaksid nad veel arenema.

Spetsialistid on tunnistanud, et asjad on alles toored, hõõglambi keelustamisega EU - s on järjekordselt kiirustatud nagu banaanikõveruse määramisega. Muidugi hõõglambi saatana sigituseks tunnistamisega kiirendatakse alternatiivsete (teiste) lahenduste arengut.

(21-09-2011, 12:08 PM)aavu Kirjutas: [ -> ]Oled sa proovinud prisma abil ledi valgust spektriks lahutada, kas tulemus on ligilähedane päikesevalgusele või erineb nagu öö ja päev. Silmale tundub nagu võõras. Võibolla peaksid nad veel arenema.

Tundub võõras küll, see on õige. Alguses oli sama lugu säästukaga, aga harjus kiiresti. Kõigil lambitüüpidel on pisut erinevad spektrid, vähemalt silma järgi. Aga küll nad arenevad, kuhu nad pääsevad!
Veel mõned aastad tagasi polnud keegi eredast sooja valgusega ledist kuulnudki. Olid sinakad ja nõrgukesed "virvatuled", mis hädapärast taskulampi kõlbasid.
Täna kolisin esimese ruumi majas 12V led valgustuse peale üle. Valgus täitsa ok. Toiteks esialgu 7Ah UPSi aku. Suure asja väike algus.

Led-lambi valguse värvusest veel niipalju, et üks neid ise ehitanud sõber pani valgete hulka ka kollaseid. Täpselt ei mäleta, aga vist iga viies või midagi sinnapoole. Lampi vaadates on naljakalt kirju, aga valgus on mõnusalt pehme nagu päikesevalgus.
Kuna täna oli pilvedele vaatamata üsnagi päikeseline päev, siis tõin paneeli õue ja sättisin lauajupi najale üles. [attachment=36862]Et mis ta niisama toas vedeleb, tehku tööd! Arvasin et kui 7 Ah upsi aku täis saan laetud, siis kõva küll. See sai täis kahe tunniga. Edasi laadisin kõiki akusid, mis kätte sain, kaasa arvatud 2 poolpidust autoakut. Kuigi tehas lubab maksimaalselt 2,85 A ja lühisevooluks 3 A, siis tegelikkus üllatas. Lõunase päikesega: [attachment=36863] Kollane multimeeter näitab siis ampreid ja vana hea TL4 pingeks 15 V.
Sellega peaks olema kummuli lükatud müüt, et Eestis ei ole päikest ja see on nii lahja, et elektrit peaaegu ei saa.
3A voolu sai kl 11:30-15:30. Ligikaudu 1,5 A sai alates kl 9-st ja veel kuni 18-ni. Sügise edenedes saab seda muidugi järjest vähem olema.
Paneeli käisin käsitsi pööramas. Kes paneeli niisama jäigalt seinale või katusele kruvib, kaotab poole energiast! Üheks põhjuseks, miks paneel andis lubatust rohkemgi voolu, pean madalat temperatuuri, mis tõstab paneeli efektiivsust. Tehaseandmed on toodud +25* juures. Ilm oli jahe ja väga tuuline. Tihedalt katusele või seinale kruvitud paneel kuumeneb üle ja kaotab võimsust. Võimsatele paneelidele olevat mõned nupumehed isegi ventikad jahutuseks külge pannud. Ju siis tasub ära. Mina kavatsen paigaldada küll katusele, kuid posti otsa. Seal tuuldub ise, ei jää lume alla ja puud-majad ei varja madalat päikest ära.
Päikesekiirgust näikse tugevdavat ka pilved. Kui päike piilub kahe valge pilve vahelt, annab peegeldus mõningat lisa. Paneel väheke ergem kui täiesti selge taevaga. Vahe pole küll suur, aga paar-kolmsada mA ikka.

1918. aasta sügisel oli ka tuuleenergia ja sealt saadav elekter aktuaalne teema. 6. novembri Postimehes oli selleteemalise äsjailmunud raamatu reklaam:



Huvitav on vaadata tollast sõnakasutust - tiivikut nimetati nt purjemootoriks, staatorit seisvaks osaks jms

Kui vaadata tänaseid tehases toodetud väiketuulikuid, siis odavama otsa toodang olla ennesõjaaegsetest käsiraamatutest maha kopitud. Tootjad ise rebivad särki ja karjuvad et uus ja enneolematu disain! Füüsikaseadused ei muutu paraku nii tihti kui riigikord!
Laadisin hommikul päikesega veel drelliakusid. Autoaku oli lisakoormuseks küljes, muidu oleks 2,8A 17V juures selle punni lõhki kütnud. Ilma regulaatorita ikka ei saa.[attachment=36879]
Ühtlasi hakkab valmis saama pööramismehhanismus ehk "solar tracker". Õieti küll selle rauaosa. Elektroonika on alles mõttes.
[attachment=36880][attachment=36881]
Õhtuks sai ka post püsti: [attachment=36888]

Nüüd pööramisest üldse:
Põhjusmõtteliselt piisab ka 1-teljelisest pöörajast. Paneeli kalle ei mõjuta saadavat energiahulka väga palju. Võib ka ühesuguse kaldega olla kogu aeg, palju ei kaota. Laisemad iseehitajad teevad ka nii, et pöördtelg on 40 kraadi põhja poole kaldu. Pöörates muutub parasjagu ka kalle. Hommikul ja õhtul on paneel püsti, ainult et inetult poolviltu, ei näe elegandiline välja!
Kallutust võib teha ka käsitsi a la aukudega latt, polt läbi. Suvel tõstab 40 kraadi alla, talveks keerab püsti.
Kaalusin ka ise motoriseeritud kallutamisest loobumist. Leidsin siiski et pole paha kui paneeli saab nupust tormiga horisontaalseks tõsta või kõva rahega vertikaalseks lasta.
Snitti võtsin Sinutorust ehk Youtubest.
http://www.youtube.com/watch?v=coVJ9LfFx...re=related
Idee eest kasutada pööravat käruratast teeksin talle õlle välja!
Pöördmehhanisme on tehtud ka kontoritoolist: http://www.youtube.com/watch?v=ItLL1Mrx4...re=related
Ajamina on kasutatud vana akudrelli ja keermelatti http://www.youtube.com/watch?v=R_qHyiOWpYM
On suurte paneeliraamidega ja imeõblukese liigendiga http://www.youtube.com/watch?v=wqrNos7uG...re=related Vaatan ja mõtlen - kas neil seal kunagi tuul ei puhu? Või on minu liigend üledimensioneeritud?

---

(24-09-2011, 19:54 PM)meli666 Kirjutas: [ -> ]Mis põhimõttel see elektroonika toimima hakkab. Kas lihtsalt mingi programm, mis teatud ajahetkedel keerab paneeli teatud asendisse?
Või on mingi "päikese" andur olemas ja keerab siis vastavalt sellele?
Kuidas nende kojamehe mootoritega arvuti saab teada, et mis asendis paneel parasjagu on? Tuleks vist kasutada sammumootoreid?

Täpselt ei tea veel, asi natuke toores. Kindlasti tulevad lõpplülitid et asi paha peale ei läheks. Pööramine tuleb aja peale. Teatud intervalliga tuleb sobiva pikkusega impulss. Selle eest, et ajam teeks täpselt 1 tiiru, hoolitseb kojamehe "kojutoomise" süsteem.
Fototakistitega primitiivsed, pidevalt päikest taga ajavad süsteemid pidid liiga palju elektrit raiskama. Sealt ka pärit müüt - ei tasu ära. Muidugi ei tasu kui 5W paneeli kogu aeg edasi-tagasi võbistatakse! Kui väljundi lahendus tehakse nagu mudelautol, mootor nelja transi vahel, siis on mootori mähistel pidevalt väike toide peal. Sinna see elekter pidavat kaduma, nagu targemad pajatavad!
Piisab kui tunnis korra nõksukese keeratakse ja süsteem kohe jälle tuttu!

Ilmselt oled mõelnud kestvuse peale, et rooste ei sööks. Erilist kaitset tahab vist see kuulidega laager, sest isegi hommikune udu kondenseerub sinna peale ja alumise saale õnarusse võib koguneda piisav kogus vett või jääd.