Treffile ei jõudnudki, sest ilmnes järgmine probleem.
Sõitsin Dnepr MT-10-ga läbi paduvihma, sai ca 200 km läbitud, ilm läks ilusaks, aga ratas suri sõidu pealt ära. Alguses hakkas sõidu ajal popsutama (ehk mootor jättis vahele) kuni päris seisma jäi.
Viga otsides jõudsin lõpuks süütepoolini - see oli ühest otsast mustaks tõmmanud. Selge, uut pooli vaja. Siinkohal tänan üht abivalmis otepäälast, kes ei pidanud paljuks mind aidata ja oma rattalt süütepooli laenata.
Uus süütepool küljes, ei käivitunud. Kontkatikarbi kaas maha võetud, selgus, et regulaatoril kõrvad, kus vedrud kinnituvad, ära murdunud. Tõmbasin vedrud traadi abil kokku. Masin läks käima, teekond jätkus.
Ca 30 km pärast hakkas jälle popsutama kuni välja suri. Vahepeal saabunud öö sai veedetud looduskaunis kohas, telk oli õnneks kaasas
Hommikul võtsin süütepool uuesti maha, samuti regulaatori. Panin need suht sama targalt tagasi, masin käivitus. Sain ca 10 km sõita, suri välja. Vahepeal olin saanud tuttuue süütepooli omanikuks, mille ka rõõmsalt külge kruvisin, samuti vahetasin välja regulaatori ja kondeka. Sädet sai otsitud, aga seda ei olnud või oli see väga hädine. Küünlad peale tagasi, proovisin käivitada, läks käima. Sai jälle ca 15 km sõita enne kui popsutama hakkas ja välja suri. Köie abil sai turvalisse kohta ära tõmmatud.
Oskab mõni targem mees arvata, milles viga võib olla? Või kustkohast seda viga otsima hakata? Süütepooli, regulaatori, kondeka vahetamine ei aidanud (kaks viimast olid küll pruugitud).
Jään head nõu ootama.
Kunagi sai katsetatud stendis 5-6-t uut süütepooli ja nendest ükski ei andnud korralikku sädet välja, TREFF-il on aastaid käinud üks soomlane, kellel on süütemäng kapitaalselt ümber ehitatud, seda masinat on ka biker.ee piltidel näha.
Kui tahad lollikindlat süüdet saavutada, siis pead "istutama" mõlemi silindri jaoks korralikud süütepoolid või siis teistsuguse kaheotsalise süütepooli, kui tegu 12V masinaga, siis see üritus lihtsam.
Isegi siis, kui originaalsüütepooliga sõita saab, tuleb ta välja vahetada miskise muu vasta.
Olen pannud mitmele Dneprile peale Lada süütepoolid, kummagi silindri jaoks oma. Masinad käivituvad paremini, tühikäik on stabiilsem ja igatsorti jamad on kadunud.
Olen olnud hädas samasuguste sümptomitega ja põhjuseks oli vigane kondensaator.Kui mootor soenes kadus ära kõigepealt üks (vahet ei olnud kumb,suvaliselt)silinder,paukus.Lubas vändast veel paar korda ja siis enam ei käivitunud,aga säde oli.Jahtus pool tundi ja jälle sai viis kilti "laperdada".
Vigase süütepooliga tavaliselt mootor töötab tühikäigul normaalselt aga ei taha pöördesse minna,nagu vool kaoks ära,sama võib teha ka vigane kondekas.Vahet saab teha selle järgi,et p..s kondekas soenedes jääb järjest viletsamaks aga vigane süütepool on kogu aeg samasuguste kaladega.
Põhimõtteliselt kui kondensaator mahtuvus on nii väikeseks muutunud, et hakkab süüdet segama, hakkavad kontaktivahed sädelema. Selle järgi saab siis tuvastada kondeka vea.
Enda emmil on ka ümber ehitatud kahe süütepooliga süsteem. Jagaja on vahelt ära jäetud ja juhe läheb otse katkestilt süütepoolidele. Selle tagajärjel on säde samal hetkel mõlemas silindris, aga ei ole probleeme täheldanud (teoreetiliselt võib tekkida järelpaukumine küttesegu mittetäielikul põlemisel). See jagajasüsteem pidi ka olema mõnede sõnul probleemne.
Venelane teeb M-ilise tarvis elektronsüüdet. Tean mitut meest kes seda kasutavad ja ei kurda. Panin ka oma Dneprile. Käib kohe paremini.
(04-09-2009, 22:33 PM)vanamadu Kirjutas: [ -> ]Venelane teeb M-ilise tarvis elektronsüüdet. Tean mitut meest kes seda kasutavad ja ei kurda. Panin ka oma Dneprile. Käib kohe paremini.
Linki, infot?
Müüakse teletorni poes. Toimib hästi, aga kaks suurt puudust- süüde on fikseeritud ja ei reguleerita pöörete muutudes, nagu originaalsüütel. Seetõttu maanteesõiduks reguleeritud süüde (kõrgemad pöörded ja varasem süüde) võtab kohalt startides suht kergelt detoneerima. Teine häda selles, et el-süütega ei saa süüdet muudmoodi paika, kui stroboskoobiga või tunde järgi.
(18-08-2009, 22:53 PM)yllar21 Kirjutas: [ -> ]Enda emmil on ka ümber ehitatud kahe süütepooliga süsteem. Jagaja on vahelt ära jäetud ja juhe läheb otse katkestilt süütepoolidele. Selle tagajärjel on säde samal hetkel mõlemas silindris, aga ei ole probleeme täheldanud (teoreetiliselt võib tekkida järelpaukumine küttesegu mittetäielikul põlemisel). See jagajasüsteem pidi ka olema mõnede sõnul probleemne.
Enamik pritsega autodel on säde korraga 2-s silindris, ei ole seal mingit paukumist väljalaske takti lõpus
(05-09-2009, 12:14 PM)tiit Kirjutas: [ -> ] (18-08-2009, 22:53 PM)yllar21 Kirjutas: [ -> ]Enda emmil on ka ümber ehitatud kahe süütepooliga süsteem. Jagaja on vahelt ära jäetud ja juhe läheb otse katkestilt süütepoolidele. Selle tagajärjel on säde samal hetkel mõlemas silindris, aga ei ole probleeme täheldanud (teoreetiliselt võib tekkida järelpaukumine küttesegu mittetäielikul põlemisel). See jagajasüsteem pidi ka olema mõnede sõnul probleemne.
Enamik pritsega autodel on säde korraga 2-s silindris, ei ole seal mingit paukumist väljalaske takti lõpus
Viimatimainitu kehtib ka Harley WLA kohta.
Veteran.
(05-09-2009, 12:05 PM)Ishijupp Kirjutas: [ -> ]Müüakse teletorni poes. Toimib hästi, aga kaks suurt puudust- süüde on fikseeritud ja ei reguleerita pöörete muutudes, nagu originaalsüütel. Seetõttu maanteesõiduks reguleeritud süüde (kõrgemad pöörded ja varasem süüde) võtab kohalt startides suht kergelt detoneerima. Teine häda selles, et el-süütega ei saa süüdet muudmoodi paika, kui stroboskoobiga või tunde järgi.
Njah, läksin ka ilusa jutu peale siis lõpuks kõige lihtsama (ja ilmselt kõige kallima) lahenduse teed. Soetasin eelmine nädal Kloostrimetsa motopoest elektronsüüte, hind 1900 eeku. Nädalavahetusel kinnitasin selle rattale, paigaldasin kaasas olnud õpetuse ja hooratta märkide järgi. Elektronsüüde on (analoogselt kontaktikarbiga) teatud ulatuses pööramise teel reguleeritav. Ratas käivitus, kuid enamvähem mõistlik mootori töö ilmnes elektronsüüte keeramisel maksimaalselt varaseks (süüte korpusel kirjani +10). Nagu eelkirjutaja mainis, siis väike iseärasus ilmneb mootori pöördesse viimisel - tekib kerge viivitus. Tühikäigul töötas normaalselt ja sõites tundus ka ok. Maanteel küll ei proovinud, seda katsetan järgmisel nädalavahetusel. Igatahes jäi mulje, et oleks vaja süüdet veel varasemaks keerata - oleks sel üldse mõtet ja on see teostatav? Oskab keegi kommenteerida?
[/quote]
Njah, läksin ka ilusa jutu peale siis lõpuks kõige lihtsama (ja ilmselt kõige kallima) lahenduse teed. Soetasin eelmine nädal Kloostrimetsa motopoest elektronsüüte, hind 1900 eeku.
Tere,
Sellel lingil on ka saadaval elektronsüüde ja palju muid varuosasid. Hinnad ei olegi kõige hullemad.
Mul on enda Dnepril ka olnud jama süütega. Tühikäigul käis normaalselt aga pöörete lisades hakkas paukuma. Sai ka kontakte puhastatud, süütemomenti reguleeritud ja süütepooli vahetatud aga ei midagi. Lõpuks võtsin kontaktid maha ja selgus, et liikuva kontakti (haamri) küljes olev kontaktipool on lahti tulnud aga päris ära ei kukkunud vaid loksus. See tingiski nimetatud probleemi. Pärast kontaktide vahetust oli asi korras.
Lugupidamisega
Marko
Tihti on ka nukkvõlli kontaktinukk valesti tehtud, üks pool kõrgem kui teine, või vales kohas.
Paljudel Bike tyypi jaapani riisiniidukitel on kahe kõrgepingeväljunidga süütepoolid peal-keegi seda ei ole proovinud paigaldada? See mõte on mulomal tiksunud peas juba jupi aega aga pole kahjuks M tüüpi ratast enam
Tere,
Nägin Haapsalus nostalgiapäevadel ühte miilitsa-urali, millele omanik oli kahe väljundiga Kawasaki süütepooli peale aretanud. Rääkisin veidi juttu ka ja ta ütles, et asi on töökindel küll.
Kuhu aretatakse? Mahub kaane alla ära?
(22-09-2009, 10:38 AM)Ishijupp Kirjutas: [ -> ]Kuhu aretatakse? Mahub kaane alla ära?
Süütepool?
Sellel konkreetselt oli väljas raami küljes aga peaks mahtuma sinna kaane alla ka. Kõik sõltub sellest kuskohast kõrgepinge väljavõtted tulevad.