automoto.ee foorumid

kuidas panna deltal süüde õigeks ?

Magneeto ja karteri küljes on vastavad märgid. Karteri küljes siis kriips ja magneeto küljes sälk.Kui need on kohakuti, on süüde enamasti ka õige.

(09-08-2009, 23:36 PM)delta omab teid ^.^ Kirjutas: [ -> ]kuidas panna deltal süüde õigeks ?

Tavaliselt on isendi tehnilises dokumentatsioonis kirjas, mitu mm enne ÜSS peab süütemoment olema.

Ühendad esmalt katkestikontaktide külge kas "vanakooli" osutiga testri (takistuse diapasoonis) või patarei-kontrolllambi, et oleks täpselt tuvastatav, millal kontaktid lahutuvad.

Siis keerad küünla maha ja ajad küünlaaugu kaudu miski odjamuse silindrisse, nii et selle ots vastu kolbi ulatab. Vänta-kolbi liigutades ja odjamust vastu kolbi hoides liigub seesinane koos kolviga kaasa. Nüüd püüad kuidagipidi odjamuse asendit mõõta - näiteks fikseerid koha, kus selle odjamuse välisosa vastu silindrikaane ribisid käib ja tekitad odjamuse peale mingi gradueeringu vms. Ja siis niimoodi mõõdadki, kui mitu mm enne ÜSS katkesti oma kontaktikesed lahti teeb Kui vaja, siis reguleerid.

Samas pead jälgima, et katkesti kontaktivahe oleks dokumentatsioonis toodu piirides, st jääks selliseks peale süütemomendi paikaajamist - vähemalt ühel 1930ndate aastate JLO mootoril sai neid ainult koos muuta ühe kruvi alt ja nad kippusid koos liikuma.

Kui küünlaauk on kolviga paralleelne (ma ei tea, kas kõikidel supermoodsatel isenditel on, minu kõige moodsam kahetaktiline mootor on 1965.a. Riga-3 Ð-51), saab valmistada nn täiustatud odjamuse, mis koosneb küünlaauku keeratavast torust ja seal sees liikuvast gradueeritud vardast. Minul pole seda seni vaja läinud, olen suutnud hädapärasemate vahenditega ca 0,2-0,3 mm täpsusega süütemomendi alati paika panna.

Nii supermoodsa liikuri nagu Deltaga ma tegemist teinud ei ole, aga ma usun, et ka seal annab nii küünlaaugust miskit odjamust vastu kolbi ajada kui ka katkestikontaktide külge testrit/lampi ühendada. Ehk siis ka Deltal peaks see meetod toimima.

Elektronsüütega neh. Mäletan et minu omal märki karteril ei olnud või oli valel kohal. Ajasin ÜSS-i kruvikeerajaga välja ja seadsin anduri silma järgi natuke varasemaks. Õnnestus alati 100% Mäletan veel et kolb ei tahtnud täpselt ÜSS-is seista miskipärast. Oli nõus olema natuke ees või tagapool. Vot see eesmine seis enne ÜSS-i oligi täpselt paras süütemoment, millega sõitsin kogu tatika-aja. Selles seisus tuli anduri südamik rootori magnetis oleva lõhikuga kohakuti seada ja kogu moos. Käras küll. Vähemalt käima peaks nii küll saama, eks pärast võib proovida natuke siia sinna keerata ja katsetada.

Deltal on igal juhul elektronsüüde ning omaniku vaevaks jääb vaid kriips ja sälk kohakuti panna. Vastasel juhul oleksid noored võrrimehed ammu lolliks läinud.

(10-08-2009, 17:09 PM)karpaadid Kirjutas: [ -> ]Deltal on igal juhul elektronsüüde ning omaniku vaevaks jääb vaid kriips ja sälk kohakuti panna. Vastasel juhul oleksid noored võrrimehed ammu lolliks läinud.

Minu meelest on just see märgi-sälgu asi üsna kahtlane värk... eriti kui korpused kulunud (sälk maas?), miskipärast eelmine jaantatikast soss-sepp uusi sälke juurde teinud jms. Võta siis kinni, mis peab kus olema...

Kui ikka isendil on lollikindel mehaaniline katkesti, siis on ülilihtne ja üheselt ilma segadusteta fikseeritav see hetk, millel seesinane sirakas siis ikkagi tegelikult sinna silindri sisse suratakse. Ja Sinu pühaks ülesandeks jääb ainult kolvi asend sellesinase siraka ajal ära mõõta. Täpsemalt - mõõta, kui palju asend erineb asend siraka ajal kolvi kõrgeimast asendist. Üli-üli-elementaarne

minu delta mootori on teinud kas pimedad või joobes mehaanikud õige süüde erineb sälgust sentimeetri võrra.