teen veel ühe kompressoriteema.
nimelt on näha et siinmail liigub palju veneaegset rõhutehnikat. kuid ma pole näinud veel nii tarku mehi kel oleks ka andmeid palju need kompressorid ka õhku annavad ja rõhku.
nimelt on üheks levinumaks selline komprssor:
http://album.ee/album/268480/50148019
samas on teadmata tema tootlikus , mitu l minutis saab ja mis on maksimumrõhk.
ning ka teine on mida olen mitmes kohas näinud ja mis omalgi olemas.
välja näeb selline nagu siin:
http://album.ee/album/268480/50100239
mis selle viimase müraka tootlikus on ja maksimumrõhk?
viimasel on aukartustäratavalt suur pea ja kella peal on rõhk märgitud (kui ma ikka õieti aru sain) 25atm???
vanakooli mehed ,teile peaks asjad tuttavad olema. kes teab?
Esimese kohta andis Googel selle:
http://ntb.org.ua/ntb/machinery/building/pbeton/so_7b/
Teise kohta ei oska midagi tarka kosta peale selle, et manomeetri tööpiirkonda aluseks võttes ei pruugi hinnang tõene olla. Vabalt võib olla tegu asendusmanomeetriga, mille tööpiirkond vajalikust paar-kolm korda suurem .
Mul on esimese kompressori kohta pass alles ja viitel antud mahud ja rõhud on tõesed. Teise kohta ei oska kaasa rääkida.
Teise pildi peal olev kupatus oli endalgi kunagi olemas. Originaalkompressor ise oli natuke väiksem, kui sellel pildil ja nii suure paagi täitmine oli suhteliselt aeganõudev. Kuna oli olemas suurema tootlikusega kompressor, siis sai asi sellele üles ehitatud, jättes originaalist alles ainult õhupaagi. Paak on vastupidav ja on pidevalt näinud ka 13At suurust rõhunäitu.
1. kompressor on passis kirjas 30m3/h ehk 500L/min
uurisin neid rõhke lihtsat põhjusel et omal plaanis varsti väike liivapritsikamber püsti panna. lihtsalt ei viitsi enam oodata teiste taga, millal saab ette ja samas mis ka maksab. omal mees töö jaoks olemas ja ka kohe kohe ka ruum selleks. saan oma õuel omad tööd ise kiirelt ära teha.
alatihti vaja nii valuvelgi kui autojuppe,sildu jne puhastada. oma enda cadillaci ka vaja hakata tükk tüki haaval puhastama ja pritsima. kui tööse saan siis automoto kasutajatele tartus linnas sees saab pakkuda soodukat. eks teavitan siis.
kuna esimesel kompressoril on pea tootlikus suht asjalik siis vb saab asjaarmastaja liivapritsiga oma tööd tehtud. liivaprits tahtis andmete järgi saada 210l õhku minutis.
teine kompressor on eelduste kohaselt ilsmelt veelgi kurjem relv...
tegelikkuses on arusaada et esimesel masinal on paagid liiga väiksed ja ta raiskab ressurssi. kuna on silmapiiril teise kompressori paak ja teine pea siis vist lahutan esialgu selle hiigelpea paagist ja panen väiksema masina sinna peale. ühe korra olen proovinud seda ka hetkel olemasolevatega. väike masin lõi suurt paaki täis ligi 40sek ja hiljem sai sealt tükk aega püstoliga kruntida jne.
vene tehnika miinuseks on vaid see et paljusid asju polnud neil juba alguses tehtud , ntx kuulklapp paagi ja pea vahel. ilmselt peab ise ehitama selle. elektriautomaatika vist ka vaja aretada ise. aga see oli juba teises teemas.
seega ikkagi küsimus, teise kompressori tootlikkus?
(27-09-2009, 14:20 PM)ryblik1 Kirjutas: [ -> ]seega ikkagi küsimus, teise kompressori tootlikkus?
Sisendfiltri, väljundavade asukoha järgi silindripeas ja et spets vahejahuti olemas on siis kahtlustan, et tegu on kaheastmelise kompressoriga. Seega olemasolev 25 atm kell võib isegi õige olla. See aga on ainult arvamus. Teadasaamiseks pead silindripea alla vaatama.
on küll kaheastmeline, kaks silindrit.
Suvalise kompressori maksimaalse tootlikuse saab välja arvutada termodünaamika valemite järgi - kompressorite reaalne tootlikus on alati väiksem.
Kui võtta 1 m3 ehk 1000 liitrit normaalrõhul olevat õhku, siis tema kokkusurumiseks n atmosfääri peale kulub A kilo dzauli energiat järgmise valemi järgi:
A= 100 ln (n)
Kui kokku suruda 1m3 ehk 1000 liitrit õhku 8 atm peale, ehk 125-ks liitriks, siis kulub energiat: 100 ln(8) = 100 x 2,07 = 207 KJ, ehk 0.0577 KWh.
Kui kokku suruda 1m3 ehk 1000 liitrit õhku 200 atm peale, ehk 5-ks liitriks, siis kulub energiat: 100 ln(200) = 100 x 5,29 = 529 KJ, ehk 0,1469 KWh.
Seega suudaks 1 KW mootor suruda tunni jooksul kokku ( 1 / 0.0577) = 17.33 m3 õhku 8 atm peale (nii saadakse 2.16 m3 õhku 8 atm rõhu all) - see teeb 17330 liitrit/tunnis, ehk 288 liitrit/minutis, ehk 4,8 liitrit sekundis - see oleks siis kompressori maksimaalne teoreetiline tootlikus 8 atm rõhu korral.
Näiteid reaalsete poes müüdavate kompressorite tootlikusest:
1.1 kw suudab kokku suruda 110 l/min rõhuni 8 atm.
1.5 kw suudab kokku suruda 230 l/min rõhuni 8 atm.
5.5 kw suudab kokku suruda 827 l/min rõhuni 11 atm.
Seega võiks kirve reegliks võtta selle, et reaalsed kompressorid suudavad toota pool termodünaamilisest võimalikust, ehk 1 KW mootoriga kompressor suudab kokku suruda minutis 144 liitrit õhku rõhuni 8 atm.
Kui liivaprits tahtis saada 210 liitrit õhku minutis, siis peaks piisama 1.5 kw võimsuse mootoriga kompressorist.
Reaalses elus kasutame me teoreetilisi ülempiire väga laialdaselt: näiteks iga külajoodik teab, et poole liitrisest pudelist ei saa valda 6 x 100 cl (jaan tatikas küll üritas ühes filmis nii teha) - maksimaalselt saab valda vaid 5 x 100 cl (teoreetiline maksimum) - reaalsete värisevate kätega saab 4 x 100 cl (osa voolab klaasi äärtest maha värisevate kätte ja möödavalamise tõttu) - sama loomulikult võiks teada ka kõikvõimalike seadmete maksimaalseid teoreetilisi tootlikusi.