automoto.ee foorumid

nimelt hetkel olude sunnil olen kohustatud kolima ja uues elukohas ei ole otseselt garaazhi , vaid on katusealune . aga auto on hetkel pulkadeks lammutatud. nimelt probleemid on salongi(istmete ja muu sinna kuuluvaga) ja kap remonditud mootori säilitamisega.
koht oleks olemas maakodus neid asju säilitada, aga hetkel leian et probleemiks saavad arvatavasti närilised ja niiskus , mida teha kuidas käituda .


kui teema vales kohas ,palun tõstke ümber

päikest . heigo

(21-10-2009, 22:14 PM)k2rpman Kirjutas: [ -> ]nimelt hetkel olude sunnil olen kohustatud kolima ja uues elukohas ei ole otseselt garaazhi , vaid on katusealune . aga auto on hetkel pulkadeks lammutatud. nimelt probleemid on salongi(istmete ja muu sinna kuuluvaga) ja kap remonditud mootori säilitamisega.
koht oleks olemas maakodus neid asju säilitada, aga hetkel leian et probleemiks saavad arvatavasti närilised ja niiskus , mida teha kuidas käituda .

1. Ehita garaaþ uude kohta nii kiiresti kui võimalik.

2. Seniks, kui Sul garaaþi pole, pead kusagilt oma lahtivõetud kolile üürima ajutiselt garaaþi/katusealuse. Kuna Sul on seda vaja koli hoidmiseks, mitte restaureerimiseks/remontimiseks, siis võib otsida seda maapiirkondadest, kus nad on kindlasti odavamad. Nagunii Sa vast sõidukit enne restaureerima ei hakka, kui oled garaaþi valmis ehitanud, st lähiajal (lähiaastal või lähiaastatel) tegeled sõidukite asemel hoonetega.

Näriliste vastu aitab peene silmaga võrk ja maakodu katusealune on ennegi olnud hästi säilinud huvitavate asjade leiukohaks. Seega võid vabalt oma asju maal säilitada.

Dad.

eiei , mul linnas uues kodus on katusealune sinna lükkan kere ja maakodus oleks võimalik muid asju ilusti hoiustada lakas,pööningul, aidas jnejne . aga kardangi just närilisi ja mootori puhul niiskust .
lõhki laenata ei taha, siis kahjuks jah linna garaazhi ehitamine hetkel käib ülejõu .

kas närilised ei või võrku mitte läbi närida ? kas aitab ehk tavaline marjapõõsaste NÖ linnuvõrk ?

Ikka traatvõrk! Võib riskida ka aidas asjade lae alla riputamisega. Mootori avadele õlised kaltsutropid iga ava ette.

Aga need närilised on ühed saatana sigitised ja võivad ikka väga suurt pahandust teha. Samas arusaamatu, mul oli kast nõukaaegset rohelist seepi klaaspurkides. Närisid plastmasskaaned läbi ja panid pool purki seepi ka veel pintslisse!

kõikse parem oleks ilmselt teha nagu vanasti kodudes vilja hoiti. puust suur kast kaanega, ja selle ümber sõel vms. asi oli, mille silm oli umbes 2mm läbimõõduga.
Lihtsaim oleks teha vast paksemast OSB plaadist kast, millele metallist vinklid servadele ümber. Keset siledat pinda niisama lihtsalt vast närima ei hakata. Ja eks ise tuleb ikka silm ka peal hoida.
Ainuke tiheda silmaga võrk mida olen näinud poes, oli raabitsvõrk. suht pehme, ja ei olnud ka eriti kallis osta. Sealt aga pisemad närilised saavad läbi pugeda.

(22-10-2009, 12:02 PM)Veteran Kirjutas: [ -> ]Ikka traatvõrk! Võib riskida ka aidas asjade lae alla riputamisega. Mootori avadele õlised kaltsutropid iga ava ette.

Aga need närilised on ühed saatana sigitised ja võivad ikka väga suurt pahandust teha. Samas arusaamatu, mul oli kast nõukaaegset rohelist seepi klaaspurkides. Närisid plastmasskaaned läbi ja panid pool purki seepi ka veel pintslisse!

Hiirtele ostetakse "kommi". Sellised punased ja rohelised briketikesed, mida nad rõõmuga järavad

Aga "komm" tuleb mingi suure eseme külge kinnitada (vt alljärgnevat illustratsiooni), muidu viiakse see urgu ära ja sellest pole kasu.



Ja veel - "hiirekommi" lähedusest tuleb eemaldada kõik esemed, millele hiirte hammas peale hakkab. Mul panid nad nt nahka Soome ehitusmaterjalipoest ostetud haamri kummikäepideme otsa. Õnneks mitte sõjaeelseid jalgratta rantrehve, mida läheduses seisvate isendite all lademes leidus

(22-10-2009, 11:36 AM)k2rpman Kirjutas: [ -> ]lakas,pööningul, aidas

...üks võimalus närilistest hoidumiseks, vanas talumajapidamises, kus nendest kubiseb - tõmbad kauba kimpu ja peenikese trossiga üles lakke. sarikate ja nendevaheliste pennide peale närilistel üldiselt asja pole, vertikaalsest trossist rääkimata.

teine variant - võtad vana reformvoodi (nagu neid igas vanas talumajapidamises leidub ,paned keset tuba seinast eemale ja laod asjad peale. neid raudjalgu pidi hiir, rott ega mutt üles ei roni.
kui reformvoodit pole, ajab ka suvaline neljajalgne laud või riiul asja ära, millel kindluse mõttes paned jalad plekk-ämbritesse.

niiskusega on palju raskem, et mitte öelda võimatu midagi ette võtta (peale kütmise). sügisel-talvel tuleb kütmata ruumides ikka oma 80-90% õhuniiskust ära. Õues seisvas autos niisamuti. Aga ei juhtu seal ju istmetega ega juhtmetega ega kellade-viledega midagi, kui just räige mustus sees või peal ei ole, mis üheskoos niiskuse ja pimedusega hallitusele väga maitsev on.

(22-10-2009, 12:18 PM)nustu826 Kirjutas: [ -> ]Ainuke tiheda silmaga võrk mida olen näinud poes, oli raabitsvõrk. suht pehme, ja ei olnud ka eriti kallis osta. Sealt aga pisemad närilised saavad läbi pugeda.

täpsustan:
Espakis on päris palju eri võrke (TLN-s seal soojustusmaterjalide jms pool) - eelkõige 0,6m laiusena rullis. Nii keevisvõrgu kui punutud võrguna. Ma oma maakodu tegemistes sealt peene silmaga võrku võtnud, et soojustatavad vahelaed esmalt närilistele ligipääsmatuks muuta. Viimativõetu (silmaga vast 4mm kanti, traadi jämedus võis olla ca 0,4mm - peaks igati närilistekindel olema) maksis kliendikaardiga 42,40eek/jm.
aastat 10 tagasi olid samas kohas lehtedena pakkumisel ka "linnuvõrgud" - nüüd enam mitte. Nende traat oli ka kuidagi pehmem...

aga eks katuse alla riputamine on tõesti lihtsam-kindlam ning siis ei pea ka niiskuse pärast muretsema.

(23-10-2009, 01:33 AM)TeeTL Kirjutas: [ -> ]sarikate ja nendevaheliste pennide peale närilistel üldiselt asja pole, vertikaalsest trossist rääkimata.

Vot selle vertikaalse trossi osas ei julgeks mina päris kindel olla. Olen nimelt omaenda silmaga näinud, kuidas nooremapoolne rott jookseb (tõsi, harjavarre eest ära saamiseks) mööda vetsupoti veevõtuvoolikut loputuskasti peale, kusjuures seda mitte vooliku peale hüpates, vaid alt kinni võttes ning sibamise käigus end toru peale pöörates. Samuti sai seesama rott kuidagi duðikardina kinnitamiseks mõeldud toru peale ning seejuures oli ainukeseks loogiliseks variandiks sellesama toru külge riputatud ja duðikardina konksudest moodustatud vanni alumise ääreni rippuvat ketti mööda. Võib-olla on Mustamäe rotid kuidagi akrobaatilisemad või oli sellel konkreetsel isendil puberteet või midagi muud, aga nii oli...

Joonas,
mõni seiklus jääb kauaks meelde. Väga kauaks.

ok , aga kuidas käituda mootori osaga, kuna mootoril küljes uusi osi neid ei viitsiks eriti küljest keerata. sisse ja väljalase ei ole küljes, hetkel kaltsutropid ette pandud .