Tekkis küsimus, kas seadus reguleerib kuidagi odomeetri korrasolekut?
Samuti küsiks spidomeetri kohta?
TÜV-l neid kontrollitakse või mitte? Spidokat, ok, nad saavad kontrollida, kuid odomeetrit?
T.
Odomeetri kerimine on küll seadusega keelatud vist, aga seda, et seda kontrollitaks ei ole küll kuulnud. Pealegi kuidas nad kontrollivad sul seda?
Näiteks mul isa mondeol on odomeeter juba aastaid katki ja ei tööta(spido aga küll) Ülevaatusel ei ole sellega mingeid probleeme.
Seadusega ma kursis ei ole otseselt kuid vist oli mingi teema et ei tohi ise seda parandada ega kerida.
Ei ole "kerimine" keelatud, selles kogu trikk ongi selle tegevuse puhul. Ja kuidas seda saakski keelata, kogu spidoplokk autosse kinni plommida? Keelatud on pärast kerimist ostjale öelda et "auto läbisõit on x", selle pärast on igal pool auto24 jne sõna läbisõit asendatud sõnapaariga odomeetri näit.
Keelatud on taksomeetri ja sõidumeerikuga jurkimine mingil määral.
Korrasoleku kohta on sama lugu mis ikka auto paljude osadega, kui tehasest on ette nähtud töötav odomeeter, siis teoreetiliselt peaks ta töötama, aga ülevaatusel ei uuri seda küll keegi.
(28-10-2009, 12:45 PM)moto-onu Kirjutas: [ -> ]Odomeetri kerimine on küll seadusega keelatud vist...
[...]
Seadusega ma kursis ei ole otseselt kuid vist oli mingi teema et ei tohi ise seda parandada ega kerida.
Lp kaasfoorumlased, palun ärgem ajagem häma ja vist-juttu, kui puudub konkreetne teave, ja viited konkreetsele õigusaktide sätetele.
Liiklusseaduse (RT I 2001, 3, 6) § 13 lg 3 kohaselt on majandus- ja kommnunikatsiooniminister see kehtestab (oma määrus(t)tega) nõuded
tehnoseisundile ja varustusele ning registreerimise ja tehnoseisundi kontrollimise eeskirjad.
Kui nüüd vaadata ministri määrust "Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundile ja varustusele esitatavad nõuded" (RTL 2001, 69, 941), siis odomeetrist seal juttu ei ole, küll aga spidomeetrist.
Et ei tekiks tõlgendamise küsimuse kopeerin spidomeetrit puudutava lõigu määrusest siia:
"Kood 106. Kiirusmõõdik
Nõuded: 1) enne 2003. a valmistatud mootorsõidukil, mille valmistaja lubatud kiirus ületab 50 km/h ja alates 2003. a või hiljem valmistatud M ja N kategooria sõidukil, mille valmistaja lubatud kiirus ületab 25 km/h ja kui nad ei oma sõidumeerikut, peab olema toimiv kiirusmõõdik (spidomeeter), mis vastab E-reegli nr 39 või direktiivi 75/443/EMÜ nõuetele. 2003. a või hiljem valmistatud L kategooria sõidukil peab olema toimiv kiirusmõõdik, mis vastab E-reegli nr 39 või direktiivi 2000/7/EÜ nõuetele. Kiirusmõõdiku näidik võib kiirust näidata skaalal või digitaalselt, näidik peab asuma juhi vaateväljas ja olema selgesti loetav nii päeval kui öösel;
[RTL 2006, 84, 1537 – jõust. 4.12.2006]
2) mootorsõiduki valmistajakiirus peab olema kiirusmõõdiku skaala mõõtepiirkonnas ja skaalajaotused peavad olema võrdsed 1, 2, 5 või 10 km/h (inglise mõõtühikute süsteemi korral: 1, 2, 5 või 10 mil/h). Kui skaalale märgitud kiirus ei ületa 200 km/h, peavad kiiruse väärtused olema märgitud 20 km/h intervallidega; kui suurim skaalale märgitud kiirus on üle 200 km/h, märgitakse kiiruse väärtused 30 km/h intervallidega (inglise mõõtühikute süsteemi korral vastavalt 10 mil/h ja 20 mil/h). Väiksemate intervallide kasutamine on lubatud, kuid see peab olema kogu skaala ulatuses ühtne. Kui kiirusmõõdiku skaalale on märgitud skaalajaotused mil/h, peavad skaalajaotused olema ka km/h. Sõidukil võib kiirusmõõdiku skaalale olla märgitud või digitaalselt kiirust näidata ainult mil/h, kui sõidukile omistatakse üksiksõiduki kinnitus tähtajaliselt või kui sõiduk on saadud pärandvarana või kuulub ümberasujale;
[RTL 2006, 84, 1537 – jõust. 4.12.2006]
3) kiirusmõõdik ei tohi kunagi näidata vähem tegelikust kiirusest. [kehtetu - alates teisest lausest koos valemiga]
Kontrollimine: 1) TÜ – katsesõiduga või stendil;
2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 39/00 või M ja N kategooria sõidukitel direktiivi 75/443/EMÜ (paranduste direktiiv 97/39/EÜ) ja alates 1. juulist 2001. a esmakordselt kasutusele võetud L kategooria sõidukitel direktiivi 2000/7/EÜ metoodikale.
[RTL 2004, 45, 770 – jõust. 1.05.2004] "
Odomeeter ei ole minuarust kiirusmõõdik vaid distantsi mõõdik
Minu mälu mäletab hoopis sellist asja, et Eestis just nimelt ei olegi reguleeritud odomeetri näit ehk ta võib sul kogu aeg näidata 00000 või 66666 või midagi muud meelepärast. Saksas on selline reegel, et tagasi kruttida ei tohi. Sellise asja müütamisel peab ainult jälgima seda, mida ütled, muidu võib Võlaõigusseadusega pahuksisse sattuda (kui ostja mõni kangemat sorti jurist on).
Ja spidomeeter peab tehnonõuete järgi rääkima õigusjuttu või näitama tegelikust rohkem. Kontrollitakse katsesõiduga. Olgu lisatud, et mina ei tea kedagi, kes teaks kedagi, kes teaks kedagi, kelle autoga on ülevaatusel spidomeetri kontrollimiseks katsesõitu koos vastava mõõtmisega tehtud.
EDIT: no näed, kõik jõudsid ette
Eks nõuavad küll odomeetri töötamist aga kes seda kontrollib. Minu bussil ei tööta see asjake jumal teab kui kaua juba aga eelmise omaniku käes ülevaatajad iga kord kiunusid mittetöötava odomeetri pärast ja omanik alati enne ülevaatust võttis spido lahti ja liigutas odot paari numbri võrra edasi....
Omal ka tegelt ju mugavam,kui kiirusmõõdik ja odomeeter töötavad.
(28-10-2009, 21:59 PM)Edel Kirjutas: [ -> ]Eks nõuavad küll odomeetri töötamist aga kes seda kontrollib. Minu bussil ei tööta see asjake jumal teab kui kaua juba aga eelmise omaniku käes ülevaatajad iga kord kiunusid mittetöötava odomeetri pärast ja omanik alati enne ülevaatust võttis spido lahti ja liigutas odot paari numbri võrra edasi....
Omal ka tegelt ju mugavam,kui kiirusmõõdik ja odomeeter töötavad.
Oskad vihje anda, kust leida vastavat seadust sellele?
Oleks just vaja juriidilise poolega kursis olla.
Aitüma.
Valdo postitus huviga läbi loetud.
mind ka huvitaks see spidomeetri värk.
Mitte et ma mingi üli tuus ralli- äss oleks, aga just kiirus kaamerate tõttu.
huvitav nähtus on see, et eesti riik peab ennast nii võimsaks et paneb ennast loodusseadutest (füüsika) kõrgemale.
Lubatakse ju teha hoiatus trahv nendele kes 5 km/h ületavad.Vaadates siin eelnevaid postitusi kus seadus lubab spidomeetri ühele poole eksimist...???!!!!!
Heakene küll, ka füüsikud lubavad aeg ajalt ainult ühele poole eksimist, aga siis on see kõige halvima variandi võimalus, ja vaadatakse kõikide võimalike vigade kaldumist ühes suunas. Eeldatavasti on võimalikke suundi 2, ja seega kalkuleeritakse läbi mõlemad varandid ja saadakse delta eksimus ehk reaalne võimalik eksimuse piirkond.
Vaatame nüüd tundmatu mõõteriistaga töötamist, kus eksimust peal kirjas ei ole (näiteks spidomeeter). Spidomeetri vähim skaala ühik näiteks minu autol on 10 km/h. Standardina arvestatakse lubatud eksimuseks pool vähimast skaala ühikust ehk +/- 5 km/h, füüsikuna olen sunnitud arvestama kõige halvima variandiga, kus mõlemad pooled vähimast ühikust eksivad ühele poole, ehk siis spidomeetri ideaalne eksimus on 100 km/h juures +/- 5 kmh,reaalne ehk halvim variant siis kui eksimust seadmel ei kajastata on +/-10 km/h
Tekib tahes tahmata küsimus, miks siis ülevaatusel minu käru spido ei taadelda. Ja kuidas mind üldse saab nii väikse ületamise korral karistada sellise eksimuse eest, kui mina pean kasutama nii ebatäpset mõõteriista oma sõidu kiiruse määramisel. Huvitav palju veel kiiruskaamera eksimus on........
Miks see odomeetri näit üldse nii oluline on? Sisuliselt on see ju nagu tahhomeeter. Tore ju vaadata kui mitu pööret su mootor teeb (kui mitu km sõidetud on), aga käiku vahetad ju ikka kuulmise ja tunde järgi. Pealegi kuna spidomeeter nagunii valetab natuke, siis ei saa see odomeetri näit ka absoluutsele tõele pretendeerida, on teda siis krutitud või mitte. Minu meelest on tegemist lihtsalt ühe näidikuga, mis teavitab juhti tema sõiduki teatud parameetrist, aga mis ei ole otseselt seotud liiklusohutusega. Spidomeeter on ilmselge, sest piirkiirus on määratud. Aga mida näitavad samal ajal odomeeter, tahhomeeter, kütuse ja temperatuuri näidikud ja kasvõi kell armatuurlaual, ei tohiks küll mitte kedagi torkida. Kui ma eksin, siis vabandan juba ette.
OT, heaküll käike vahetad tunde järgi ja puha, aga hammasrihma jms? Mugav kui näit ees, sest vaevalt nüüd igaüks läheb selle seisukorda kapoti alla vaatama. Kuigi erandid kinnitavad reeglit.
EDIT: Samas siis variant kütusekuluga arvestada...
(29-10-2009, 22:45 PM)indrek1000 Kirjutas: [ -> ]OT, heaküll käike vahetad tunde järgi ja puha, aga hammasrihma jms? Mugav kui näit ees, sest vaevalt nüüd igaüks läheb selle seisukorda kapoti alla vaatama. Kuigi erandid kinnitavad reeglit.
EDIT: Samas siis variant kütusekuluga arvestada...
Said kehvasti aru.
(29-10-2009, 22:39 PM)oxygen Kirjutas: [ -> ]Minu meelest on tegemist lihtsalt ühe näidikuga, mis teavitab juhti tema sõiduki teatud parameetrist, aga mis ei ole otseselt seotud liiklusohutusega.
Kõike seda infot on vaja juhil teada. Aga AINULT juhil. Läbisõit, bensu kogus ja mootori temperatuur on vajalikud juhile. Aga juht peab läbisõidu kohta arvet äkki kirjalikult hoopis. Ametnikuhärrat see torkida ei tohiks. Kui minul hammasrihm puruks läheb, siis on ainult minu mootor ribadeks. Kaasliiklejatele ei tee see midagi. Seda muidugi juhul kui see tipptunnil kesk Vabaduse platsi ei juhtu.
(29-10-2009, 21:56 PM)sõidan saaniga Kirjutas: [ -> ]mind ka huvitaks see spidomeetri värk.
Mitte et ma mingi üli tuus ralli- äss oleks, aga just kiirus kaamerate tõttu.
huvitav nähtus on see, ...
Demagoogilises teaduses oled sa tugev.
Kui kardad trahvi saada, sõida nati aeglasemalt. Ei pea ju spidoka järgi täpselt 90sõitma. Enda huvides võid ka aeg ajalt kiirust kontrollida radariga. Politsei täitsa korraldab selliseid üritusi.
See seadusega lubatud, ühes suunas rohkem, spidomeetri eksimine ongi just selleks, et mitte kaameratele vahele jääda. Ehita üks auto (käi ekspertiisis) ja sa saad teada palju rohkem, kui mingi näkane spidomeetri veaprotsent.
(29-10-2009, 22:39 PM)oxygen Kirjutas: [ -> ]Aga mida näitavad samal ajal odomeeter, tahhomeeter, kütuse ja temperatuuri näidikud ja kasvõi kell armatuurlaual, ei tohiks küll mitte kedagi torkida. Kui ma eksin, siis vabandan juba ette.
Minuarust sai siin arutelu käigus juba mõnda aega tagasi selgeks et täpselt nii see vastava määruse järgi ongi. Üldjuhul ei panda seadusesse kirja mitte vabadusi vaid piiranguid, nii et kui keegi loodab näha tsitaati seadusest stiilis "odomeetrit ei pea olema", siis tuleb tal küll tõenäoliselt pettuda...
Kuna ma olen seda regulatsiooni oksendamiseni uurinud, siis vist on asjakohane veidi pikem selgitus: kui me räägime tavalistest autodest mis ei ole vanatehnika ega muul viisil "imelik", siis baasregulatsioon selle kohta kas auto tohib liikluses osaleda või mitte on tüübikinnitus - valmistaja piltlikult öeldes toodab ühe mudeli, näitab selle vastavatele asjapulkadele koos naha ja karvadega ette, tehakse erinevatel standarditel baseeruv otsus selle kohta, kas selline toode on tänavakõlbulik ning väljastatakse hunnik dokumentatsiooni, mille alusel siis iga järgnev identne toode arvele saab. Kui valmistaja on ette näinud töötava odomeetri, tahhomeetri või kaasistuja turvapadja, siis kogu ülejäänud sõiduki eluea jooksul lähtutakse eeldusest et sõiduk peab olema samasugune kui see ette näidatud etalon, kaasa arvatud kõik need pisividinad.
Samas igasuguse tehnoülevaatuse ja muu monitooringu raamdokumendiks on Valdo poolt juba viidatud Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundile ja varustusele esitatavad nõuded,
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13191853 . Seal on juttu ainult seadusandja arvates olulistest ja kontrollimist vajavatest asjadest, mille hulka need pisividinad ei kuulu - seega puudub justkui seaduslik alus tehnoülevaatuse andmisest keeldumiseks määruses mitte mainitud nõuete alusel.
Nüüd kui tehnoülevaataja tahaks anaalseks minna ja argumenteerida, et näiteks odomeeter või kaasistuja turvapadi on tüübikinnituse kohaselt auto juurde kuuluvad sõlmed, siis teoreetiliselt on tal võimalus seda teha, sest siin on seaduste hall ala ja vastava kohtulahendi puudumise korral ei ole võimalik seda kuidagi täita - üks raamistik nõuab justkui vähem ja teine rohkem, ma ei ole jurist ja ei suuda hinnata kuhu poole kohtu arvamus antud küsimuses kalduda võib.
Samas praktikas, juhul kui tegu mingi turvalisuse seisukohalt suhteliselt mõttetu vidinaga, arvan ma et piisab kui see viidatud määrus kaasa võtta ja sellega "lajatada" - ülevaataja ei ole ka jurist vaid tavaline mutrivello, ta ei pruugi olla huvitatud lõputust protsessimisest kohtusüsteemis. Aga näiteks puuduva kaasistuja turvapadjaga ma end väga kindlalt ei tunneks, kuna see on kõhutunde järgi suhteliselt oluline tükk, siis on ka täiesti reaalne võimalus, et vello viib selle vaidluse järgmisele tasandile ja siis saad tüübikinnitusega vastu pead nii et tolmab.
Üldpõhimõte on, et masin peab olema kogu oma eluea jooksul samasugune nagu tüübikinnituse aluseks olnud etalon, ning kõik tema muutmiseks kasutatavad jupid peavad omama samuti ametlikku kinnitust selle kohta, et nad vastavad vähemalt samadele normidele ning sobivad antud sõidukile. See, et reaalne olukord kontrolli ja järelvalve osas pole veel päris selle põhimõtte tasemel, on rohkem või vähem mööduv nähtus.
Jesper on asja täpselt lahti kirjutanud. Lisaks tuleb süveneda veel sügavamale seadusandlusesse, nimelt kaupade Harmoniseeritud Süsteemi, mis paneb suhteliselt täpselt paika mistahes toote ja detaili. Nimelt on küsimus selles, kas odomeeter on iseseisev detail või kuulub ta spidomeetri koosseisu. Mina väidan, et kuulub, odomeeter on kiirusmõõdiku lahutamatu osa, kui ta on sinna sisse integreeritud. Grupis 9029 on kirjeldatud kõik mõõtevahendid kiiruse ja pikkuse mõõtmiseks mida võib autolt leida. Ja nende omadustepõhine kaubakood saadakse reegli 3.b järgi. (selle lihtselgitus: Kõigil neil juhtudel tuleb kaupu klassifitseerida nii, nagu nad koosneksid materjalist või komponendist, mis määrab nende põhiiseloomu, kui selline kriteerium on rakendatav.)
9029 Pöördeloendurid, tootehulgaloendurid, taksomeetrid, läbisõidumõõturid, sammuloendurid jms; kiirusmõõdikud ning tahhomeetrid (v.a rubriigi 9014 või 9015 mõõteriistad); stroboskoobid:
9029 10 10 00 - - elektrilised või elektroonilised pöördeloendurid, kasutamiseks tsiviilõhusõidukites
9029 10 90 00 - - muud (siia alla lähevad KÕIK seadmed Halda SpeedPilotist või Twinmasterist (odomeeter!) Volga taksomeetrini ja trakatsi töötunnilugejani)
-------------------------------------------------------------------------------------------
9029 20 - kiirusmõõdikud ja tahhomeetrid; stroboskoobid:
9029 20 31 00 - - - - sõidukite kiirusmõõdikud (siia alla autode spidokad KOOS tulede/vilede ja odomeetriga, kuna see on kiirusmõõdiku lahutamatu osa)
9029 20 39 00 - - - - muud (KÕIK tahhokad, digid ja mehaanilised)
9029 20 90 00 - - stroboskoobid
Ehk kui autole on paigaldatud Halda mehaaniline riistapuu või digitaalne rallikompuuter - see ei ole keelatud! - siis need näidaku või aiateibaid, see on isiklik tragöödia. Need tõesti ei kuulu ülevaatuse kompetentsi. Nagu ei kuulu ka raadio.
Kui aga odomeeter on spidomeetriga koos, peab see toimima. Küsimus jääb vaid tema täpsusest, spido puhul on asi täpselt reguleeritud. Kuid nad on omavahel otseselt seotud...
Lisaks väga lihtne seletus: kui spidomeetri sihevrplaadi sees asuvad (ja enamasti on neid seal palju) erinevad hoiatus- ja märgutuled, siis kas need ei pea toimima??? Peavad. Nagu ka spidomeetri valgustus.
[/align]Ja eriti tähtis on odoka korrasolek Talverallidel ning Tähesõitudel . Aga jah SAAB i mehed on õnneks õnnistatud toreda nupukesega BLACK PANEL .