Tervist austatud foorumirahvas. Kirjutama pani see, et komistasin probleemi otsa. Nimelt üritasin õigeks reguleerida korvi kokkujooksu. Raamatu järgi peaks see olema 10 kuni 15mm. Minu rattal aga on 42mm ja väiksemaks reguleerida enam ei anna. Kas kellegil on sama asja ette tulnud ja kuidas see lahendatud sai? Samas on ju läbi aegade olnud raamidel mitu pikkust. Kas võib olla, et siis ka korviraamidel on erinevused. Tsikliraam on mul mt 11 aga korvi osa teadmata. Või on tegemist vene tehnikale nii omase ebatäpsusega...
Jään ootama mõtteid.
Tervitustega Margus
Korviraamid peaks kõigil ühesugused olema. Kui enam reguleerida ei anna ja kokkujooks ikka suur- ega korvi rattavõll ei ole viga saanud?
Tänud Yllar21. See aitab mul edasi mõelda. Mõõtsin üle ka mõned korviraamid. Raamid on tõesti samade mõõtmetega. Kuid tagumistes kinnitustes oli siiski mõningasi erinevusi. Need selgusid, kui mitu kinnitust kõrvuti panna. Üks mõttekatke viis ka selleni, et kummipuksid, millele korviõõts kinnitub võivad ka vanadusest liiga kulunud olla. Ja siis tuleb sealt ka teatav eksimus reguleerimisel. Siinkohal küsiks aga, kui stabiilne on õieti reguleeritud kokkujooksu ja külgkaldega ratas. Kas ratas teatud kiirustel siiski kisub veidi kuhugile või on ta kõikidel kiirustel stabiilne?
Igatahes võtan korvirattatelje vaatluse alla.
Tänud nõuande eest.
Margus
Kokkujooks ja külgkalle on vajalikud samadel põhjustel, mis autolgi. Emmilise kogemused minimaalsed, see-eest Jupiteriga suht suured, kuigi jäävad juba minevikku. Suunahoidmine ja rehvide kulumine/säilimine sõltuvad just õigetest seadetest. Mingil kiirusel tikub esikahvel vibama hakkama, seda mitte lihtsalt lambist, vaid näiteks väikese vääratuse peale. Ise kogenud esikahvli vibamist ainult väikestel kiirustel, õigete seadetega suurematel kiirustel väga stabiilne.
Ilmselt samadel põhjustel kasutasid krossimehed esikahvli küljes igasuguseid omaloomingulisi amorte ja leevendeid. Ka tänavasõidu rattal on esikahvlil leevendi, millega saad esikahvli iseeneslikku pöördumist takistada.
(04-11-2009, 22:55 PM)paekas2 Kirjutas: [ -> ]Tänud Yllar21. See aitab mul edasi mõelda. Mõõtsin üle ka mõned korviraamid. Raamid on tõesti samade mõõtmetega. Kuid tagumistes kinnitustes oli siiski mõningasi erinevusi. Need selgusid, kui mitu kinnitust kõrvuti panna. Üks mõttekatke viis ka selleni, et kummipuksid, millele korviõõts kinnitub võivad ka vanadusest liiga kulunud olla. Ja siis tuleb sealt ka teatav eksimus reguleerimisel. Siinkohal küsiks aga, kui stabiilne on õieti reguleeritud kokkujooksu ja külgkaldega ratas. Kas ratas teatud kiirustel siiski kisub veidi kuhugile või on ta kõikidel kiirustel stabiilne?
Igatahes võtan korvirattatelje vaatluse alla.
Tänud nõuande eest.
Margus
Kui kokkujooks on sul 42mm, siis peaks see aparaat kõvasti vasakule kiskuma ning pehme teekattega teedel peaks olemasilmaga näha kuidas korviratas pinnast paremale kühveldab. Oled sa sõita üldse proovinud? Kui on õigesti reguleeritud, siis masina õigel kursil hoidmine ei nõua pingutust ning rehvid peavad üle paarisaja kilomeetri vastu. Minu valget värvi korviga dnepraalil olid porilauad tagant rehvi intensiivse kulumise tõttu tahmased, kui reguleerimata korviga sõitsin. Stabiilsuse üle ei pidanud ka siis kurtma....
Kuidas te korvi reguleerite ja kurdate, et ei saa rataste kokkujooksu väiksemaks?
M-iliste korvi alumine tagumine kinnitus (tagaistuja jalaraua juurest)on reguleeritav, üks raami toru jookseb teise sisse. Laske seda ühendust hoidvad poldid lahti ja liigutage seda ühendust vastavalt vajadusele, kui need torud ei anna omavahel liikuda, siis aitab ainult korralik tuli, sest need on omavahel kinni roostetanud. IZ-idel on selline ühendus eespool.
Kiigest ei reguleeri te midagi.
Jõudu tööle.
(05-11-2009, 05:29 AM)miilits Kirjutas: [ -> ]Kuidas te korvi reguleerite ja kurdate, et ei saa rataste kokkujooksu väiksemaks?
M-iliste korvi alumine tagumine kinnitus (tagaistuja jalaraua juurest)on reguleeritav, üks raami toru jookseb teise sisse. Laske seda ühendust hoidvad poldid lahti ja liigutage seda ühendust vastavalt vajadusele, kui need torud ei anna omavahel liikuda, siis aitab ainult korralik tuli, sest need on omavahel kinni roostetanud. IZ-idel on selline ühendus eespool.
Kiigest ei reguleeri te midagi.
Jõudu tööle.
Tere,
Saab tõesti nii reguleerida aga korvi kiige puksidki võivad kulunud olla. Tegelikult peaks pukside kulumisest hoopis kiige tahapoole vedama ja seega kokkujooks vähenema.
Minul on reguleeritud silma järgi kuigi olen mõelnud teha ka täpsemat reguleeringut aga praegu rehve ebaloomulikult ei kuluta, lenks kuskile ei viba ei pehmel ega kõval pinnasel ja ratas on stabiilne nii väikesel kui ka suurel kiirusel. Seega puudub reaalne vajadus asja ära "rikkuda" ehk siis venelastel on hea ütlus "не мешаи машину работать".
Korviga sõites on korvi poole kergem pöörata ja vastupidi. Miks korvi poole aga mitte paremale. Aga sellepärast, vasakpoolse liiklusega maades on korv vasakul pool. Samuti kipub korv õhku tõusma kui sooritada pööre korvi poole ja seda eriti tühjalt. See ongi põhjuseks miks korvi poole on kergem pöörata. Nimelt ei ole korviratta kontakt teepinnaga enam nii tugev ja ta ei suuna tsiklit otse. Täpselt vastupidi on teisele poole pööramisel. Siis surutakse korviratas tugevamalt vastu maad ja ta üritab tsiklit otse suunata ning suuremal kiirusel ja järsemal pöördel tõstab isegi tagaratta õhku.
Paljud kardavad korvi õhkutõusmist ja sellest tulenevalt on mõni mees oma tsikli kaldenurga valele poole reguleerinud, mis aga ei mõju eriti hästi juhitavusele. Siis oleks hea aeglasel liikumisel näiteks kuskil põllul testida kui kõrgele võib korv tõusta, et veel ohutu oleks.
Kui tasakaalutunnetus kätte tuleb siis on juba päris lõbus ja võid lausa korviratas õhus sõita. Ise olen selle ära õppinud ja peab ütlema, et see ei olegi väga raske. Lihtsalt veidi harjutamist ja tasakaalutunnetust.
Lugupidamisega
Marko
Tervist!
Praeguseks hetkeks on kokkujooks normide piires. Selle tagumise kinnituse, mis korviraami sisse jookseb vahetasin ära. Rehvide kulumist ei ole täheldanud. Küll aga laperdab lenks väikesel kiirusel üsna ebameeldivalt. Pöördtõugeteleevendi on üsna kinni keeratud. Samas kiirusel üle 30-ne on masin stabiilne. Ja peab ära mainima, et seda laperdamist on lihtne kinni hoida. Ehk siis selleks ei ole vaja erilist jõudu. Kummalisel kombel on siiski mugavam sõita mööda kruusa. Siledal asfaldil annab igasugune laperdamine rohkem tunda. Tõsi see on ka igati loogiline ja tingitud rehvide ja teekatte paremast haarduvusest. Kui autol võib roolist lahti lasta, veendumaks, et kokkujooks on paigas, siis oma tsikli puhul ma siiski päris nii teha ei saa. Vähemalt mitte väikestel kiirustel. Aga see on küll õige, et kui masin liigub ja detailid ülemäära ei kulu, siis ei maksa väga teguleerima kukkuda. Igatahes olen hetkel tulemusega rahul. Ja kui hakkab ilmnema rehvide kulumine, siis võtan meetmed tarvitusele.
Tänud kõigile, kes jagasid kogemusi.
Margus