Aitasin üht 40 remontida ning tekkis küsimus- Kas uuema T-40AM mootori (D-144) remontimiseks võib kasutada võib kasutada vanemat tüüpi mootori (D-37M)silindreid ja kolbe? Välisel vaatlusel ja mõõtmisel osad nagu sobisid ja mõtlesime nii loobuda uute osade ostmisest. Lõpuks siiski ei julgenud mootorit nii kokku monteerida ja sai ostetud terve uus kolvigrupp koos silindritega. Aga kui oleks uuemale mootorile peale pannud vana mootori silindri koos kolbidega kas siis oleks võimsus langenud 40 hj peale nagu vanal mootoril?
No kui silindreid mõõtsid, kas siis olid pikkuselt ja sisemiselt diameetrilt samad?
Ja kas kolvi mõõtmed olid ka täpselt samad? Kaasa arvatud kolvisisene põlemiskamber?
Kui kõik asjad on sama sugused, siis kuidas saab tulla jõu vahe?
Tegelikult on asi lihtsalt kinni pumbas.... Üks mootor käib rohkem pööret välja kui teine (tehasest).
Keegi pole näinud ju tehase dünaamilisi graafikuid, et mis mootor mis alas mis jõu välja annab.
Üld levinud keskmine on lihtsalt 40 hp/kw (erinevates raamatutes on erinevad andmed).
Ma kujutan ette, et 1/10 000 masinast veeres tehasest 50 kw-iga vabalt välja. Mootoril potensiaali on aga tehases lihtsalt ei olnud rohkem vaja kui 40 hp/kw.
(20-06-2013, 20:14 PM)E303 Kirjutas: [ -> ]Aitasin üht 40 remontida ning tekkis küsimus- Kas uuema T-40AM mootori (D-144) remontimiseks võib kasutada võib kasutada vanemat tüüpi mootori (D-37M)silindreid ja kolbe? Välisel vaatlusel ja mõõtmisel osad nagu sobisid ja mõtlesime nii loobuda uute osade ostmisest. Lõpuks siiski ei julgenud mootorit nii kokku monteerida ja sai ostetud terve uus kolvigrupp koos silindritega. Aga kui oleks uuemale mootorile peale pannud vana mootori silindri koos kolbidega kas siis oleks võimsus langenud 40 hj peale nagu vanal mootoril?
Kui rahakott vähegi lubab, siis ei tohi. Kui aga raha napib, siis tohib.
(20-06-2013, 20:14 PM)E303 Kirjutas: [ -> ]Aitasin üht 40 remontida ning tekkis küsimus- Kas uuema T-40AM mootori (D-144) remontimiseks võib kasutada võib kasutada vanemat tüüpi mootori (D-37M)silindreid ja kolbe? Välisel vaatlusel ja mõõtmisel osad nagu sobisid ja mõtlesime nii loobuda uute osade ostmisest. Lõpuks siiski ei julgenud mootorit nii kokku monteerida ja sai ostetud terve uus kolvigrupp koos silindritega. Aga kui oleks uuemale mootorile peale pannud vana mootori silindri koos kolbidega kas siis oleks võimsus langenud 40 hj peale nagu vanal mootoril?
Väidetavalt on kolvigrupp ja väntmehhanism samad. Erinevad olevat nukkvõll, KSP regulaatori karakteristik ja hulk väiksemaid nipleid.
Segamini ma neid ei kasutaks.
(15-06-2013, 20:35 PM)MTZ Kirjutas: [ -> ] (15-06-2013, 10:21 AM)runts Kirjutas: [ -> ] (14-06-2013, 22:00 PM)MTZ Kirjutas: [ -> ]Tere! Mis on pildil olevalt kardaani pukilt puudu, et see T-40 jõuvõtuvõllile ühendada? Andke palun nõu, vaja see asi töökorda seada homme ülehomme. MTZ- i mehed ei tea suurt midagi. Osuteemas kuulutus ka üleval, sellele pole keegi reageerinud.
Tundub, et see jubin on puudu:
http://www.pmkaubamaja.ee/index.php?page...20&lang=et
Just see sama jah. Käisin täna ka ühes poes, kus oli kataloog olemas. Paraku seda puksi/muhvi sealt poest ei saanud. Kui keegi oskab juhatada, või teab, siis olen info eest väga tänulik.
Tere! Kardaanipukk on koos. Sisse sai uus laager ja uued tihendid.
Puks/muhv ka olemas, istub hästi.
Nüüd tundub ees olevat kõige suurem probleem. Nimelt pukk kinnitub traktori külge 6 poldiga. Traktori taga osas on selle jaoks 6 keermestatud auku. Polte sinna sisse keerata on väga keeruline. 1 tund keerme puuri ja erinevate rooste eemaldajatega lõppes sellega, et keermepuuri keerasin sinna sisse katki. Olin teadlik, et need on haprad. 5 auku on veel alles, praegu pole ühtegi head ideed, kuidas need roostest ja mustusest puhastada.
Ootan kaasfoorumlaste ideid, kuidas probleem lahendada!
Keevitamisega pole mõtet aega raisata - jääb nii habras, et kohe läheb katki.
Aga kõige kindlam variant on gaasi pitsiga katkist keermelõikuri juppi augus kuumutada ja välja põletada. Olen isegi laagreid katki lõiganud kuskil sügaval pesas, laagri puki lõikab jupeks ja ümbritsev pesa ei saa tavaliselt isegi kahjustatud. Gaasiga lõigates on see äge omadus, et gaas lõikab ainult "ühte kihti metalli korraga".
Tere! Murdunud puuri jätsin sisse, kinnitasin 5 poldiga. Keermeaugud sain puhtaks ikkagi sama keermekomplektiga. 3- osalisest keskmise ajasin katki, allesjäänutega õnnestus töö ära teha. Pärast puurisin kuivalt, roostelahusteid ei kasutanud. Tundus, et kuidagi paremini sujus. Vedelikud ajasid seda paska seal augus ainult laiali.
Kardaanipukiga on nüüd palju mõnusam askeldada. Kaarutit-vaalutit kasutada, pole vaja peadpidi seal vahel askeldada. Heinapressi jaoks hädavajalik, praegu on kardaani pikkus 117cm, ilma pukita võib sinna 50 cm juurde panna. Sellist monstrumit ei oleks just mugav ringi ajada.
Peaasi, et tõstmisel või tagurdamisel lati tõmmitsatega tornijalga katki ei murra. Või kombineerida ketid väljapoole latte.
(24-06-2013, 15:22 PM)pen.skar Kirjutas: [ -> ]Peaasi, et tõstmisel või tagurdamisel lati tõmmitsatega tornijalga katki ei murra. Või kombineerida ketid väljapoole latte.
Väga õige märkus.
Ka kirjandus käseb võllipikenduse paigaldamisel viia tõmmitsad väljapoole... Lõppülekannetel on vastavad aasad olemas. Tasub aga kontrollida, ega mõni ratsionalisaator pole aegade jooksul seal midagi nii ringi sättinud, et aiste liigutamisel tõmmitsad midagi ära ei lõhuks liigse pinge tõttu.
Seda aiste probleemi tean. Praegu olen arvestanud, et võib murda ja pole nii kõrgele tõstnud. Hea kui saaks mingi illustreeriva pildi või joonise, kuidas see ümber ehitatud aiste süsteem välja näeb.
Täna jäi põllule sõitmata, põhjuseks ilmselt kütusepump. Tööle ei läinud. Lubas, aga ei läinud pöörded üles ja suri välja. Pumbaks nn pöörispump, kohe hakkasin õhku välja ajama pumbast. Kaks korda lubas, aga ei käivitunud. Siis vaatasime naabrimehega, et filtris pealejooksu vooliku poldil seibid kulunud. Vahetasime need välja ning selgus, et seibid olid jamad. Veel sai õhutatud ja läks tööle. Vahepeal tellisime teise pressi põllule, kuna oli vihma karta.
Lasime käia ja kõik tundus korras, jätsime seisma ja läks tööle kohe. Peale 10-15 min seismist läks käima, aga raskelt. Sama jama uuesti, proovisime sõita. Kõik korras, mootor käib hästi, jõudu on. Kuna see nn pöörispump ei pidavat olema hea lahendus, tuleb ilmselt see asendada nn ridapumbaga.
Pole sel jaoturil häda midagi. Imiliin peab tihe olema ja filtrid võiks läbi käia.
KSP ei sure äkki. Tembutab tükk aega enne, kui ää kooleb. Küll võib hoobilt surra etteandepump ja etteandesurve puudumisel ei toimi ka kõrgsurvepool.
Käsipump on ikka tihe? Sealtkaudu on paljudel õhku imenud...
Etteande pumbal võib vedru katki olla, või klapid jukerdavad. Õhk süsteemis, kui on metallist torud, tekkib mingi pragu, alul ei märkagi. Plast voolikul võivad otsad hakkata läbilaskma.
(25-06-2013, 12:44 PM)metsakohin Kirjutas: [ -> ]Etteande pumbal võib vedru katki olla, või klapid jukerdavad. Õhk süsteemis, kui on metallist torud, tekkib mingi pragu, alul ei märkagi. Plast voolikul võivad otsad hakkata läbilaskma.
Üks metalltoru sai parandatud. See peaks olema tagasivool pumba tagant. Peale seda oli probleem alles ja siis selgus, et seal stutseri sees on vedru katki. Loodetavasti vedrus viga peitus.
(04-07-2013, 09:28 AM)MTZ Kirjutas: [ -> ]Üks metalltoru sai parandatud. See peaks olema tagasivool pumba tagant. Peale seda oli probleem alles ja siis selgus, et seal stutseri sees on vedru katki. Loodetavasti vedrus viga peitus.
Kas tagasivooluklappi siis enne ei kontrollitudki? Seesinane kuulklapp ju etteandesurve määrabki (kui pump ikka pumbata suudab). Ilma etteandesurveta ei pruugi üldse käia...
Mida tugevama vedru paned, seda suurema etteandesurve saad...
Selline küsimus T-40 kohta- käigukastis jäi 4 käik kinni ning suure siduri ja käigukangi piinamisega sai kang siiski neutraali ära kangutatud.nüüd selgus et see 4 käik ikka on sees hoolimata käigukangi neutraal asendist. Samas reverskang töötab ilusti ning ühtki muud käiku lülitada pole võimalik kuna need ei lähe lihtsalt sisse ja kui õnnesubki jõuga suruda siis mootor sureb kohe välja.Kas keegi teab milles probleem ning mis teha et pääseda käigukasti lammutamisest.
Võta käigukang pealt ja lükka heebliga käik välja....
(14-09-2013, 21:27 PM)E303 Kirjutas: [ -> ]Selline küsimus T-40 kohta- käigukastis jäi 4 käik kinni ning suure siduri ja käigukangi piinamisega sai kang siiski neutraali ära kangutatud.nüüd selgus et see 4 käik ikka on sees hoolimata käigukangi neutraal asendist. Samas reverskang töötab ilusti ning ühtki muud käiku lülitada pole võimalik kuna need ei lähe lihtsalt sisse ja kui õnnesubki jõuga suruda siis mootor sureb kohe välja.Kas keegi teab milles probleem ning mis teha et pääseda käigukasti lammutamisest.
Jep sul nö käigukang hüppas lülituskahvlites üle. Siis võibki käik sisse jääda või hoopis 2 käiku korraga. Ära rapsi vaid võta põrand ülesse ja KK pealmine kaan maha.
Pole vaja esimesel korral tervet traktorit lahti harutada, piisab ainult käigukangi mahavõtmisest. Neli polti välja ja tuleb koos reversiga maha. Kui neljas jäi sisse, siis kõige istmepoolsem on reast väljas. Lahuta sidur ja sea kahvel teistega ühele joonele. Käigukangi tagasi pannes jälgi hoolega, et ka reversi ots läheks oma kohale.
Selline küsimus et kas 40ne orginaal genekas suudab valgustada 6-8 tuld+märgutuled?
(30-12-2013, 00:41 AM)ukfmx Kirjutas: [ -> ]Selline küsimus et kas 40ne orginaal genekas suudab valgustada 6-8 tuld+märgutuled?
Suudab küll. Genekad tegelikult ongi valguse kandjad, ning nende jaoks ei ole probleemi valgustada ka 20+44 tuld+märgutuled.
Oot, ma igaks juhuks küsin, et mis tuledest jutt käib? Led, halogeen, 55w, 100w?
Ah ära pane tähele, ma niisama nokin
, kuid anna mõned andmed valgustite jaoks.